3-14-52412/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52412 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus IIM-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – IIM, esindaja Kristi Toodo Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IIM-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta IIM-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52412 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Piusa kordoni ametnikud pidasid 12.10.2014 kinni neli meesterahvast, kellest üks tuvastati tema enda ütluste järgi kui IIM (sündinud XX.XX.XXXX Sudaani Vabariigis). Isikul puudus kehtiv reisidokument. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel 12.10.2014 kell 7.26 48-tunniks kinni. IIM avaldas 12.10.2014 kell 16.25 suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 alusel. Tartu Halduskohus andis 13.10.2014 määrusega loa IIM-i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. PPA esitas 09.12.2014 VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse IIM-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Isiku saabumise asjaolud (ebaseaduslik piiri ületamine) ning eelnev käitumine (konkreetse sihtriigi puudumine,

3-14-52412 2(4) soov teekonda jätkata, et tööd leida) viitavad sellele, et isik võib menetlusest kõrvale hoiduda. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et ta põgeneb Eesti Vabariigist. Isik on juba juunist 2013. a teinud ettevalmistusi selleks, et ebaseaduslikult Euroopasse tulla. Isiku saabumise ja käitumise asjaolud viitasid võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Dokumendi hoiulevõtmine ei taga isiku kättesaadavust kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuna Eestisse saabumiseks ei vajanud ta üldse reisidokumenti, tulles siia ebaseaduslikult. Vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik ületas sihilikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone ebaseaduslikult, pannes sellega toime kuriteo. Isik püüdis jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki ja paluda seal varjupaika. IIM-i sõnade kohaselt elab Prantsusmaal tema sõber ning sinna võib lahkuda ka IIM. IIM-i kinnipidamise alused ei ole ära langenud. Isikuga toimus 02.12.2014 intervjuu. Siiamaani vajab väljaselgitamist isiku päritolu (isik väidab, et ta on darfurlane), milleks on vaja korraldada lingvistiline ekspertiis. Eestis selliseid eksperte ei ole, mistõttu võtab vastava ekspertiisi korraldamine aega. Isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalselt pikaks veninud.

3. IIM avaldas Tallinna Halduskohtu 11.12.2014 istungil, et ei mõista, miks teda kinnipidamiskeskuses hoitakse. Isik tunneb end seal ahistatuna ning kinnitas, et ei kavatse kuhugi põgeneda.

4. Tallinna Halduskohus andis 12.12.2014 määrusega loa IIM-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.02.2015. Täidetud on VRKS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ja esineb VRKS 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus, mistõttu tuleb PPA taotlus rahuldada. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Isik on kinnitanud, et tema sooviks oli jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki ning et tema sõber viibib Prantsusmaal. Isiku ütlused, et ta ei teadnud varem Eesti Vabariigist midagi, viitavad sellele, et Eestis isikul sidemed puuduvad. Kui isikul oleks olnud tõsine kaitsevajadus, siis oleks ta pidanud esitama varjupaigataotluse juba Venemaal. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki. Ka isiku ebaseaduslik riiki sisenemine viitab tema valmisolekule edasisteks õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et isik tulevikus sellist käitumist väldiks. Isiku kinnipidamine on vajalik varjupaigataotluse nõuetekohaseks lahendamiseks. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne. Võttes arvesse isiku senist käitumist, antud vastuolulisi ütlusi ning isiku võimalikku eesmärki Eestist Prantsusmaale lahkuda, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ning isiku paigutamine majutuskeskusesse tõhus, kuna see võib takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Asjaolusid kogumis hinnates on alust arvata, et isik hakkab varjupaigataotluse menetlusest kõrvale hoidma. Isikul puudub Eestis elukoht ning igasugused sidemed. Ka ei oska isik riigikeelt, vene keelt ega inglise keelt. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalik saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. Kinnipidamiskeskuse olmega seotud küsimustes on isikul õigus pöörduda kinnipidamiskeskuse juhtkonna poole.

5. IIM esitas halduskohtu määruse peale 15.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 31.12.2014 põhjendatuks ise määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. IIM palub määruskaebuses (ja 03.01.2015 täiendavates seisukohtades) Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusest vabastada või saata asi uueks arutamiseks halduskohtule tagasi. Kohtu

3-14-52412 3(4) subjektiivne arvamus määruskaebuse esitaja võimaliku eesmärgi osas lahkuda Eestist Prantsusmaale, ei saa olla leebemate järelevalvemeetmete mittevõimaldamise aluseks. PPA ja kohus tuginevad oletustele. Sidemete puudumine Eestiga ning see, et isik ei oska riigikeelt, vene ega inglise keelt, ei ole sellisteks faktilisteks asjaoludeks, mida peaks arvesse võtma kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel. Kohus ei ole arvesse võtnud, et isik on läbi elanud tõsise piinamise. Kohus ei ole põhjendanud, miks pole varjupaigamenetluse lõpuleviimine võimalik määruskaebuse esitaja viibimisel varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Määruskaebuse esitaja asjaga sarnanevates asjades, mis puudutavad sudaanlasi, on PPA lubanud isikutel elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks puudub vältimatu vajadus. Määrusest jääb arusaamatuks, millistel põhjustel kohus kinnipidamist pikendas ja millised alused on kahe kuu jooksul ära langenud. Kuigi isikul on varjupaigamenetluse raames esindajad SA-st Eesti Inimõiguste Keskus ning PPA on sellest teadlik, ei teavitatud esindajaid kohtuistungist ega kinnipidamise pikendamise istungist. Seega on rikutud kaitseõiguse printsiipi. Videosilla kaudu kohtuistungil osalemine olukorras, kus PPA esindaja oli kohtusaalis ning isikul puudus kaitsja, rikub poolte võrdsuse põhimõtet ning seeläbi ei olnud tagatud õiglane kohtumenetlus.

7. PPA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. IIM-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et ta põgeneb Eesti Vabariigist. Isik on kinnitanud, et tema sooviks on jõuda ükskõik millisesse Euroopa riiki ning et tema sõber viibib Prantsusmaal. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. Halduskohtu 11.12.2014 istung toimus araabia keele tõlgi vahendusel, seega oli isikul võimalik rääkida kõigest, mida ta oluliseks peab ning esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited. IIM-iga 02.12.2014 läbiviidud varjupaigamenetluse intervjuul selgitas isik, et Eestisse saabumiseni elas ja töötas ta Venemaal 4-5 kuud ning otsustas sealt lahkuda, kuna tema viisa kaotas kehtivuse. Varjupaika isik Venemaal ei taotlenud, sest ta ei teadnud, et seda on võimalik teha. Tõsise kaitsevajaduse korral oleks isik esitanud varjupaigataotluse juba Venemaal. Isiku ebaseaduslik riiki sisenemine viitab tema valmisolekule edasisteks õigusrikkumisteks. Isiku kinnipidamise ja selle tähtaja pikendamise vajalikkust hinnatakse konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt ning üldistuste tegemine ja võrdlemine teiste Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses viibivate isikutega ei ole võimalik. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalik saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. Kinnipidamise kestus ei ole VRKS-st tulenevalt ajaliselt piiratud. Määruskaebuse esitaja kinnipidamise aluse äralangemisel vabastatakse isik viivitamatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus jääb rahuldamata. PPA ning Tallinna Halduskohus on õigesti leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus selleks, et IIM võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel hakata varjupaigataotlusest kõrvale hoiduma. PPA ning halduskohus on piisavalt põhistanud oma järeldust, et IIM-i eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale. Samuti on PPA oma taotluses selgitanud, et IIM-i päritolu vajab alles väljaselgitamist. Eeltoodu on piisav, et lugeda IIM-i jätkuvat kinnipidamist õiguspäraseks.

9. Iseenesest on õige, et varjupaigataotlejate kinnipidamine kinnipidamiskeskuses saab olla vaid erandina rakendatav meede (eriti piinamisohvrite puhul) ning oluline on arvestada ka pikaajalise kinnipidamise kumulatiivse mõjuga ja varjupaigataotluse mõistliku aja jooksul lahendamise kohustusega. Samas on kohtule esitatud andmed IIM-i väidetava piinamise kohta

3-14-52412 4(4) niivõrd üldised (juulis 2013 hoiti teda kolm päeva kinni ning piinati musta veega, mida talle kaela visati; jenjewiidid tulistasid; sõjaväe treeninglaagris visati vett pähe, tuli pea peal seista ning süüa toitu, mille peale oli raputatud liiva või mulda), et ei ole põhjust käsitada teda eriti haavatava isikuna, kelle puhul oleks kinnipidamiskeskuses kinnipidamine välistatud.

10. Kuigi SA Eesti Inimõiguste Keskus esindaja ei saanud halduskohtu istungil osaleda, on esindaja saanud oma seisukoha avaldada määruskaebuses. Seega ei leidnud aset sellist IIM-i menetlusõiguste rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Poolte võrdsuse põhimõtet ei saa rikkuda see, et üks pooltest osales kohtuistungil videosilla kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets