3-14-51486/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-51486 Otsuse kuupäev

19. veebruar 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Mihkel Jürgensoni kaebus Kaitseväe vastu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppeaine TK13.21 aineosas TK13.21B 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemuse ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 19.06.2014.a vaideotsuse nr KVÜÕA-3.2-2.10/14/35173-1, 30.06.2014.a käskkirja nr 59 p 1 ja 01.07.2014.a käskkirja nr 131P tühistamiseks Viimase kohtuistungi aeg 20.01.2015.a Menetlusosalised, nende esindajad ja nõustajad Kaebaja Mihkel Jürgenson Kaebaja nõustaja Nigul Treimann Vastustaja Kaitsevägi Vastustaja esindaja Janek Saarepuu Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23.03.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Mihkel Jürgenson immatrikuleeriti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 17. põhikursusele alates 12.08.2013.a (KVÜÕA 12.08.2013.a käskkiri nr 87, tl 68). Samast kuupäevast võeti kaebaja tegevteenistusse, teenistusse võtmise alusena on viidatud 12.08.2013.a käskkirjale nr 87 „Immatrikuleerimine“ (KVÜÕA 12.08.2013.a käskkiri nr 257P, tl 73, 70).

2. Õppeaines TK13.21 „Jalaväerühma lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine“ (ainekava tl 83-89) aineosas TK13.21B „Jalaväerühma rännak ja paiknemine“ sooritas Mihkel Jürgenson vahearvestuse 28.03.2014.a, korduva vahearvestuse 17.04.2014.a ja komisjoni-vahearvestuse 30.04.2014.a. Kõigi kolme arvestuse tulemus oli negatiivne (mittearvestatud). Kaebaja vaidlustas 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemuse vastavalt õppeasutuses kehtivale korrale, sh esitas vaidlustusmenetluse kolmanda astmena vaide KVÜÕA vaidekomisjonile. Kaebaja vaided, sh vaidekomisjonile esitatud vaie, jäeti rahuldamata (vaidekomisjoni 19.06.2014.a vaideotsus nr KVÜÕA-3.2-2.10/14/35173-1 tl 4).

3. Mihkel Jürgenson eksmatrikuleeriti KVÜÕA 30.06.2014.a käskkirjaga nr 59 (tl 7) 02.07.2014.a edasijõudmatuse tõttu.

4. Mihkel Jürgenson vabastati KVÜÕA 01.07.2014.a käskkirjaga nr 131P (tl 77) Kõrgema Sõjakooli 17. põhikursuse kadeti ametikohalt ja tegevteenistusest seoses eksmatrikuleerimisega enne õppekava täitmist ning arvati reservi.

Kaebus ja kaebaja seisukohad

5. Kaebaja esitas 15.07.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) ning 24.07.2014.a ja 31.07.2014.a kaebuse täiendused (tl 17-18, 50-51). Lõppkokkuvõttes olid kaebaja nõuded järgmised:

- tühistada 30.04.2014.a õppeaine TK13.21 aineosas TK13.21B toimunud arvestuse tulemus „mittearvestatud“;

- tühistada 19.06.2014.a vaideotsus nr KVÜÕA-3.2-2.10/14/35173-1;

- tühistada 30.06.2014.a käskkiri osaliselt e kaebaja eksmatrikuleerimise osas (käskkirja punkt 1);

- tühistada 01.07.2014.a käskkiri (kaebaja tegevteenistusest vabastamise käskkiri).

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema eesmärk kaebuse esitamisel on jätkata poolelijäänud õpinguid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.

6. Kaebaja leiab, et 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemus „mittearvestatud“ ei ole õiguspärane, kuna:

- kaebajale ei jäetud arvestuseks valmistumiseks piisavalt aega. Arvestuse aeg tehti kaebajale teatavaks 28.04.2014.a kell 8.00 kursuse üldrivistusel. 28.04 ja 29.04 viibis kaebaja väliõppustel, mis kestsid kogu päeva. Arvestus toimus 30.04.2014 kell 6.00;

- aineosa TK13.21B hindamiskriteeriumid ei ole kättesaadavad. Kaebajale oli tutvustatud ja kättesaadav aine TK13.21 ainekava, sh hindamiskriteeriumid, aga see ei ole samastatav aineosa hindamiskriteeriumidega. Hindamine oli subjektiivne;

- kaebaja ei nõustu hindamistulemusega sisuliselt (punktide 1, 2, 5, 9, 10, 11, 18 hindamisega, tl 82). Lisaks leiab kaebaja, et arvestusel püstitatud ülesanne ei vastanud aineosa teemale;

- kaebaja peab oluliseks välja tuua, et vastustaja on kohtuvaidluse kestel lubamatult muutnud oma varasemat seisukohta. Arvestuse tulemuse vaidlustusele vastates (tl 80) heitis vastustaja kaebajale ette, et kaebaja lahendus ülesandele ei olnud vale, kuid vale oli teostus, mis ei arvestanud varem õpitut. Vastuses kaebusele väidab vastustaja, et kaebaja ei arvestanud varem õpitut aineosas „Jalaväerühma patrullid“ (ainekood TK13.21D). See tähendab, et vastustaja on muutnud vaideotsuse sisu vastustajale soodsas suunas;

- arvestuse aeg määrati KVÜÕA õppekorralduse eeskirja (ÕKE) rikkudes. Arvestuse aja määramine oleks pidanud toimuma kokkuleppel ja planeerimisjaoskonnas. Arvestuse aja määramine toimus rivistusel ja kaebajal puudus võimalus aja määramisel kaasa rääkida. Asjaolu, et kaebaja arvestusele ilmus, ei tõenda kokkuleppe sõlmimist, vaid ainult seda, et kaebajale oli arvestuse aeg teada;

- arvestuse kellaaeg 6.00 on vastuolus KVÜÕA päevakavaga, mille järgi äratus on kell 6.20. Arvestuse toimumine sedavõrd varasel kellaajal mõjutas kaebaja tulemust negatiivselt.

7. Vaideotsus on vormistatud vigaselt, aineosa nimetusena on toodud „Jalaväerühma rünnak ja paiknemine“.

8. Kaebaja leiab, et tema eksmatrikuleerimine ei olnud õiguspärane, kuna

- vaidlusalune arvestus oli vahearvestus. ÕKE ei näe ette võimalust eksmatrikuleerida õppur vahearvestuse negatiivse tulemuse korral, selline võimalus on ainult eksami või arvestuse negatiivse tulemuse korral;

- negatiivne tulemus, millele tuginedes kaebaja eksmatrikuleeriti, oli ebaõige eelpool toodud põhjustel.

9. Kaebaja leiab, et tema vabastamine tegevteenistusest ei ole õiguspärane, kuna

- 01.07.2014.a käskkirja ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja sai selle Tartu Halduskohtult 31.07.2014.a. 16.07.2014.a kaebajale kätte toimetatud kirja ressursimahuka koolituse kulude tasumise kohustuse kohta ei saa lugeda teenistusest vabastamise käskkirja teatavaks tegemiseks. Lisaks ei antud kirja üle mitte kaebajale, vaid tema emale Ere Jürgensonile;

- käskkiri tugineb 30.06.2014.a käskkirjale kaebaja eksmatrikuleerimise kohta, see aga ei ole õiguspärane eelpool toodud põhjustel.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 63-66).

11. Järelarvestuse aja kokkuleppimine toimus õppekorralduseeskirja kohaselt. Planeerimisjaoskond on KVÜÕA õppeosakonna allüksus, mille ülesandeks on planeerida mh järelarvestuste sooritamise võimaldamine eeldusel, et õppejõud ja õppurid on omavahel arvestuse aja eelnevalt kokku leppinud. Aineosa TK13.21B vahearvestuse sooritasid negatiivsele tulemusele seitse õppurit. 28.04.2014 kell 8.00 toimunud rivistusel anti arvestuse negatiivsele tulemusele sooritanud õppuritele võimalus valida neile sobiv aeg järelarvestuse sooritamiseks. Lepiti kokku, et järelarvestus sooritatakse 30.04.2014 kell 6.00. Asjaolu, et kaebaja ilmus järelarvestusele, kinnitab kokkuleppe saavutamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et kokkulepet ei saavutatud.

12. Järelarvestuse läbiviimine kell 6.00 ei olnud õigusvastane ega mõjutanud oluliselt kaebaja tulemust. Päevakava on kehtestanud KVÜÕA struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli ülem ja see ei ole täitmiseks KVÜÕA õppeosakonnale. Kõrgkool on õppetöö läbiviimisel vaba otsustama õppetöö toimumise aja üle. Tegemist oli kokku lepitud ajaga.

13. Hindamiskriteeriumid sisalduvad õppekavas, mis on kättesaadav kõigile õppuritele. Kaebaja on edukalt sooritanud vahearvestused kolmes õppeaine TK13.21 aineosas, milles hindamiskriteeriumid olid samad, seega pidid hindamiskriteeriumid olema kaebajale teada. Hindamistulemused kajastuvad hindamislehel (tl 90), seega on need objektiivsed ja kontrollitavad.

14. Arvestuse ülesanne oli vastavuses aineosa teemaga. Kaebaja arusaam mõistetest „rännak“ ja „patrull“ ei ole õige. Kaebaja otsus ülesande lahendamisel ei olnud vale, kuid vale oli teostus, mis ei arvestanud varem õpitut aineosas „Jalaväerühma patrullid“. Vastustaja ei ole selles küsimuses oma seisukohta muutnud - varasemates dokumentides toodut, mille kohaselt kaebaja lahendus ei arvestanud varem õpitut, on täpsustatud sellega, et varem õpitu all peeti silmas aineosa „Jalaväerühma patrullid“. 30.04.2014.a arvestuse hindamistulemus on õige. Kaebajale selgitati hindamistulemust. Hindamistulemus ei sõltuks ka mõnest üksikust vaidlusküsimusest, kuna kaebaja punktide arv oli 8, kuid arvestuse positiivseks sooritamiseks oli vaja saada vähemalt 13 punkti.

15. Viga aineosa nimetuses ei anna põhjust vaideotsuse tühistamiseks.

16. Vahearvestuse edukas sooritamine aineosas TK13.21B oli õppeaines TK13.21 eksamile pääsemise eelduseks. Kuna kaebaja vahearvestust edukalt ei sooritanud, siis ei olnud tal võimalik sooritada ka eksamit ja seega esines alus tema eksmatrikuleerimiseks ÕKE p 88 alusel. Vastustajal puudub diskretsiooniõigus, kui õppur on ühe ja sama arvestuse sooritanud kolmandat korda negatiivse tulemusega. Kaebaja eksmatrikuleerimise õiguslik tagajärg on kaebaja vabastamine tegevteenistusest.

17. Vastustaja tunnistab, et tegevteenistusest vabastamise käskkiri jäi kaebajale kätte toimetamata. Kuid KVÜÕA edastas 15.07.2014 (kätte toimetatud 16.07.2014) tähitud kirjaga kaebajale teatise nr KVÜÕA-1.2-4.5/14/38454, milles on muuhulgas selgitatud, et kaebaja vabastati tegevteenistusest 01.07.2014 käskkirjaga. Haldusakti teatavaks tegemata jätmine ei ole siiski haldusakti tühistamise aluseks.

Kohtu seisukoht

Kaebaja nõuded ja nende lubatavus

18. Kohtule on käesolevas asjas esitatud neli nõuet: 1) tühistada 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemus „mittearvestatud“; 2) tühistada 19.06.2014.a vaideotsus (tulemuse „mittearvestatud“ vaidlustamise kohta tehtud otsus); 3) tühistada 30.06.2014.a käskkiri, millega kaebaja eksmatrikuleeriti; 4) tühistada 01.07.2014.a käskkiri, millega kaebaja vabastati tegevteenistusest.

19. Riigikohus leidis lahendi 3-3-1-68-12 punktides 16-19, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. Selle kriteeriumi põhjal peeti lubatavaks Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe raames sooritatud eksami negatiivse tulemuse vaidlustamist, kuna eksami sooritamine positiivsele hindele võib olla vältimatu eeldus bakalaureuseastme õppe läbimiseks ning eksami mitmekordse ebaõnnestunult sooritamise vältimatu tagajärg oli eksmatrikuleerimine. Eeltoodud otsuse juurde kuuluva eriarvamuse punktides 1-2 juhtis riigikohtunik Indrek Koolmeister tähelepanu sellele, et eeltoodud määratlus ei anna piisavat vastust küsimusele, milliseid otsustusi tuleb lugeda isiku õigusi riivavateks ning seeläbi ka kohtuliku vaidlustamise võimalust vajavateks. Õppeprotsessis toimub teadmiste kontroll erinevates vormides ning ebamõistlik on järeldus, et neid kõiki, sh osavõtt õppetööst seminaride vormis, eeldusainete läbimine, kontrolltööde nõuetekohane sooritamine jne on võimalik kohtus vaidlustada.

Kaebaja õppis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 17. põhikursusel rakenduskõrghariduse õppekava nr 80045 „Sõjaväeline juhtimine maaväes“ järgi (tl 68). Õppekava (kättesaadav KVÜÕA õppeinfosüsteemis aadressil ksk.ois.ee/curriculumsubject?curriculum_id=4&year=2013) kohaselt on õppeaine TK13.21 „Jalaväerühma lahingutegevuse planeerimine ja juhtimine“ läbimine täiskoormusega õppes kohustuslik. Õppeaine TK 13.21 ainekava (tl 83-89) kohaselt on õppeaine jagatud kokku kuueks aineosaks, millest üks on käesolevas kohtuasjas käsitletav aineosa TK13.21B „Jalaväerühma rännak ja paiknemine“. Iga aineosa kohta toimub kirjalik vahearvestus mitte eristataval meetodil (s.t tulemuseks on „arvestatud“ või „mittearvestatud“) ning õppeaine kui terviku kohta praktiline eksam. Eksamile pääsemise tingimuseks on vahearvestuste sooritamine positiivsele tulemusele. Käesolevas kohtuasjas vaidlustab kaebaja ühe vahearvestuse tulemust.

Kohus leiab, et kuna vahearvestuse edukas sooritamine aineosas TK13.21B oli õppeaines TK13.21 eksamile pääsemise eelduseks, eksami sooritamine omakorda aga nõutav õppekava lõpetamiseks ja diplomi saamiseks, siis on vahearvestuse tulemuse vaidlustamine lubatav. Isegi kui seada vahearvestuse tulemuse vaidlustamise võimalikkus iseseisva kaebusega kahtluse alla, on kaebaja käesolevas kohtuasjas vaidlustanud ka tema eksmatrikuleerimise. Arvestades, et eksmatrikuleerimise põhjuseks oli sama vahearvestuse kolmekordne ebaõnnestunud sooritamine, tuleks vahearvestuse negatiivse tulemuse õiguspärasust igal juhul hinnata eksmatrikuleerimise õiguspärasuse hindamise käigus.

20. Kohtuasja arutamise käigus tõusetus küsimus, kas kaebaja saab esitada 01.07.2014.a käskkirja (tegevteenistusest vabastamise käskkirja) tühistamise nõude.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 217 kohaselt on tegevväelasel õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral nõudeõigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1-4 kohaselt on haldusakti tühistamise ja enda teenistusse ennistamise nõude esitamise õigus ainult ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedusja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Muudel juhtudel on ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist.

Kohus leiab siiski, et käesolevas asjas on kaebaja tegevteenistusest vabastamise käskkirja tühistamise nõue lubatav.

On tõsi, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimääruse § 18 lg 2 kohaselt on selle õppeasutuse üliõpilane tegevväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidusvõi magistriõppesse. Kuid see ei tähenda seda, et õppeasutus võtab vastu vaid isikuid, kes on tegevteenistuses, vaid vastupidi - kõik rakenduskõrgharidusõppesse vastu võetud isikud võetakse tegevteenistusse. Kaebaja immatrikuleerimise ja teenistusse võtmise käskkirjad (tl 68, 73, 70) näitavad, et esmane on käskkiri immatrikuleerimise kohta, kuna tegevteenistusse võtmise käskkirjas viidatakse alusena käskkirjale, millega kaebaja immatrikuleeriti. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse vastuvõtmise tingimuste ja korra (kättesaadav KVÜÕA kodulehel www.ksk.edu.ee alajaotuses Üldinfo -> Dokumendid) punkt 6.1. näeb ette, et kutseõppesse ning kõrghariduse I ja II astme õppesse vastu võetud õppurid (v.a tegevväelased) võetakse tegevteenistusse. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebajal ei olnud mingeid teenistuskohustusi ning tema tegevus seisneski õppimises. KVTS § 151 lg 1 näeb ette, et eksmatrikuleerimisel vabastatakse tegevteenistusest kadett, kes eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja puhul ei olnud tegemist avaliku teenistusega selle tavapärases tähenduses, vaid eriolukorraga, kus immatrikuleerimine ja tegevteenistusse võtmine ning eksmatrikuleerimine ja tegevteenistusest vabastamine on lahutamatult seotud.

Üldiselt teadaolevalt lubavad õigusaktid ja kohtupraktika vaidlustada üliõpilase eksmatrikuleerimist tühistamiskaebusega. Olukorras, kus kaebaja võeti tegevteenistusse ainuüksi tema immatrikuleerimise tõttu, vabastati tegevteenistusest ainuüksi tema eksmatrikuleerimise tõttu ja tal puudusid teenistuskohustused tavapärases tähenduses, ei saa kaebaja tegevteenistusest vabastamisele kohaldada ATS regulatsiooni ning kaebaja eksmatrikuleerimise käskkirja tühistamise korral tuleb tühistada ka käskkiri tema tegevteenistusest vabastamise kohta.

30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemuse tühistamise nõue

21. Kohus leiab, et puudub põhjus 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemuse tühistamiseks.

Lahendi 3‑3‑1‑68‑12 punktis 24 selgitas Riigikohus, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses ning õpiväljundite hindamisel on õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum. Kõrgkoolis õppeprotsessi jooksul tehtavate hindamisotsustuste puhul peab kohus saama kontrollida nende läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 tõendama eksamitulemuse vaidlustaja.

Kaebaja on teinud etteheiteid nii arvestuse läbiviimise menetluslikule küljele kui ka arvestuse sisulisele hindamisele.

22. Menetluslikust küljest heidab kaebaja vastustajale ette seda, et

- kaebajal ei jäänud piisavalt aega arvestuseks valmistumiseks,

- arvestuse toimumise aega ei lepitud kaebajaga kokku ja see ei toimunud planeerimisjaoskonnas;

- arvestus toimus kellaajal, mis oli ette nähtud puhkamiseks,

- hindamiskriteeriumid ei olnud kaebajale kättesaadavad.

23. Kohus on kindlaks teinud, et aeg kolmanda arvestuse toimumiseks lepiti kokku 28.04.2014.a (tl 80, Jaan Kesseli ütlused). Kohus kuulas kohtuistungil vande all üle Jaan Kesseli, kes on KVÜÕA õppejõud, õppeaine TK13.21 vastutav läbiviija (tl 83 pöördel) ning oli 30.04 toimunud komisjoniarvestusel komisjoni liige (tl 91 pöördel). Jaan Kesseli selgituste kohaselt toimus kolmanda arvestuse aja kokkuleppimine järgmiselt. Teistkordse arvestuse tulemuste selgumisel 25.04 tegi ta arvestuse mitterahuldavalt sooritanud õppuritele ettepaneku anda talle teada, millal on neil kõigil ühiselt võimalik arvestust kolmandat korda sooritada. Kuna arvestuse aega talle teada ei antud, pakkus ta 28.04 toimunud rivistusel arvestuse tegemiseks välja kaks aega, need mõlemad olid 30.04. Üks aeg oli hommikul kell 6, teine aeg oli õhtul, seda kellaaega ta enam kindlalt öelda ei saa (võis olla kell 17, 18 või 20). Üks arvestuse mitterahuldavalt sooritanud õppur (mitte kaebaja) ütles, et hommikul kell 6. Rohkem keegi midagi ei öelnud, sh ei esitanud kaebaja arvestuse ajale vastuväiteid. Seejärel registreeris ta planeerimisjaoskonnas arvestuse toimumise aja 30.04 kell 6.

Kaebaja ei ole väitnud või tõendanud, et arvestuse aja kindlaksmääramine toimus kuidagi teisiti.

Kohus ei leia kolmanda arvestuse aja kindlaksmääramises KVÜÕA-s kehtivate reeglite rikkumist. Kohus nõustub sellega, et vastustaja ei olnud arvestuse aja kokkuleppimisel rangelt seotud päevakavaga ning arvestuse toimumine päevakavas puhkamiseks ette nähtud ajal ei ole aluseks arvestuse tulemuste tühistamisele. See, et KVÜÕA õppekorralduseeskirja (kättesaadav KVÜÕA kodulehel www.ksk.edu.ee alajaotuses Üldinfo -> Dokumendid) punkti 99 kohaselt määratakse järelarvestuse kuupäev planeerimisjaoskonnas õppeainet õpetava õppejõu ja õppuri(te) kokkuleppel, ei tähenda seda, et õppejõud ja õppurid peavad ühiselt planeerimisjaoskonnas kohal viibima.

Kaebaja väitel ei toimunud arvestuse kuupäeva määramine kokkuleppel. Kohtu hinnangul on arvestuse kuupäeva määramine Jaan Kesseli poolt kirjeldatud viisil käsitletav kokkuleppena. Kaebajal oli võimalus pärast kuupäeva ja kellaaegade väljapakkumist Jaan Kesseli poolt öelda, et see kuupäev talle ei sobi, ja esitada praegu kohtule esitatud põhjendused. Kaebaja seda ei teinud.

24. Kohtu arvates võib kahepäevane ettevalmistusaeg olukorras, kus tegemist oli kolmanda arvestusega, mille ebaõnnestunud sooritamisele järgneb eksmatrikuleerimine, tõepoolest olla liiga lühike isegi arvestamata sellega, et kaebaja viibis neil kahel päeval väliõppustel. Kuid õige aeg nende argumentide esitamiseks oli arvestuse aja määramisel, mitte pärast seda, kui selgus arvestuse ebaõnnestumine. Kohtu hinnangul on kaebaja vastuväidete esitamata jätmine arvestuse aja küsimuse arutamisel 28.04 käsitletav kaebaja nõustumisena arvestuse toimumise ajaga ka ettevalmistusaja pikkuse osas.

25. Kohtu hinnangul olid aineosa hindamiskriteeriumid kaebajale kättesaadavad. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebajale tutvustati ja talle oli kättesaadav ainekava (tl 83-89). Ainekava lehekülgedel 8-9 (tl 86 pöördel-87) on ühtselt käsitletud kõigi aineosade vahearvestuste hindamist, sh on ära toodud hindamisleht 18 hindamisobjektiga, mille eest on võimalik vahearvestusel punkte saada. Tegemist on sama hindamislehega, mille abil kaebaja arvestust hinnati (tl 90). Selle järgi pidid arvestuse hindamise kriteeriumid olema kaebajale selgelt arusaadavad.

26. Kaebaja on vaidlustanud ka arvestuse hindamise sisulise külje. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et tema töö hindamisel on tehtud ilmselgeid sisulisi vigu. Kaebaja ei ole tegelikult esitanud üldse mingeid tõendeid selle kohta, et tema tööd on valesti hinnatud. Kaebus ja kohtuistungil esitatud kaebaja arvamused ei ole tõendid. Vastustaja on tõendanud, et arvestuse ja kaebaja vaiete lahendamise käigus kontrollisid kaebaja töö hindamist vähemalt neli erinevat isikut - komisjoni koosseisu kuulunud Jaan Kessel, Kalmar Ventsel ja Robert Rajaste ning õppeosakonna ülem Vitali Lokk. Kohtule ei ole usutav, et kõik need isikud said kaebaja töö hindamisel nii suurelt eksida (kaebaja sai 8 punkti 18-st võimalikust).

Kaebaja omistab suurt tähtsust sellele, et tema lõpplahendus oli õige. Kohtu hinnangul pidi ainekava koosseisus oleva hindamislehe järgi olema kaebajale arusaadav, et positiivse tulemuse saamiseks ei piisa õigest lõpplahendusest. Hindamislehel välja toodud 18 hindamisobjekti arvestavad oluliselt ka õige lahenduskäigu ja lahenduse korrektse vormistamisega. Hindamiskriteeriumide kehtestamine on õppeasutuse õigus ja kohus ei saa sellesse sekkuda.

Kaebaja väitel ei vastanud arvestusel lahendatud ülesande püstitus aineosa teemale. Kaebaja ei ole ka seda väidet tõendanud ning kohus ei pea seda usutavaks eespool toodud põhjustel.

27. Kokkuvõttes jätab kohus 30.04.2014.a toimunud arvestuse tulemuse tühistamise nõude rahuldamata.

Kaebaja muud nõuded

28. Kaebaja taotleb 19.06.2014.a vaideotsuse tühistamist. Lisaks eespool juba käsitletud väidetele tugineb kaebaja sellele, et vaideotsuses ei räägita mitte aineosast „Jalaväerühma rännak ja paiknemine“, vaid „Jalaväerühma rünnak ja paiknemine“. Kohus nõustub sellega, et eeltoodud täheviga ei saanud omada mõju asja otsustamisele ning vaideotsus oli olenemata sellest veast pooltele üheselt mõistetav. Kohus jätab vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamata.

29. Kaebaja taotleb 30.06.2014.a käskkirja tühistamist kaebaja eksmatrikuleerimise osas. Lisaks eespool juba käsitletud väidetele tugineb kaebaja sellele, et õppurit ei saa eksmatrikuleerida vahearvestuse negatiivse tulemuse tõttu. Kohus sellega ei nõustu.

Rakenduskõrgkooli seaduse § 9 lg 4 p 43 kohaselt kehtestab üliõpilaste rakenduskõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra rakenduskõrgkooli nõukogu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes reguleerib seda nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduseeskiri.

Arvestuste (sh vahearvestuste ) sooritamist ja nende ebaõnnestunud sooritamise tagajärgi reguleerib õppekorralduseeskiri järgmiselt. Punkt 84: Õppeaine tundmist ja õpieesmärkide omandamist kontrollitakse eksamitel/arvestustel (sh õppekavas fikseeritud vaheeksamitel ja -arvestustel) ning kaitsmistel, kus saadud hinded fikseeritakse eksami/arvestuse protokollis (edaspidi protokoll). Punkt 87: Positiivse tulemuse saamiseks on õppuril õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit/arvestust kuni kolm korda. Teiseks korduseksamiks moodustab õppeosakonna ülem vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Ka õppekavajärgsete aineosade arvestusi/eksameid on õigus sooritada kolm korda. Punkt 88: Juhul kui õppur sooritab eksami/arvestuse kolmandat korda negatiivsele tulemusele, arvatakse ta õppeasutusest välja (eksmatrikuleeritakse).

Eeltoodud sätete koosmõjus on üheselt arusaadav, et eksmatrikuleerimise toob kaasa ka aineosa kohta toimuva vahearvestuse kolmekordne ebaõnnestunud sooritamine. Kaebaja eksmatrikuleerimine oli õiguspärane.

30. Kaebaja taotleb tema tegevteenistusest vabastamise kohta antud 01.07.2014.a käskkirja tühistamist. Lisaks eespool juba käsitletud väidetele tugineb kaebaja sellele, et käskkirja ei ole talle teatavaks tehtud.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 kohaselt on haldusakti kättetoimetamine haldusakti kehtima hakkamise tingimus, mitte õigusvastasuse või kehtetuks tunnistamise alus. Kaebaja kinnituse kohaselt on ta 01.07.2014.a käskkirja praeguseks kätte saanud, seega on käskkiri kehtiv. Seejuures ei ole määrav asjaolu, et käskkiri toimetati kaebajale kätte kohtu kaudu, mitte vastustaja poolt.

Kuna kaebaja eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu, siis oli kaebaja tegevteenistusest vabastamine KVTS § 151 lg 1 põhjal paratamatu.

31. Kokkuvõttes leiab kohus, et KVÜÕA 30.06.2014.a käskkiri nr 59 kaebajat puudutavas osas ja 01.07.2014.a käskkiri nr 131P on õiguspärased ning jätab nende tühistamise nõuded rahuldamata.

32. Kaebaja väitis kohtule, et kaebaja tegevteenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamine on kaebajale saanud takistuseks uuesti tegevteenistusse astumisel. Kohus selgitab, et eeldades kaebaja kirjeldatud asjaolude õigsust, on tegemist haldusorganite ebaõige praktikaga. HMS §

61 lg 2 alusel on KVÜÕA 01.07.2014.a käskkiri praegu kehtiv ning kehtib kuni selle tühistamiseni kohtu poolt või kehtetuks tunnistamiseni KVÜÕA enda poolt. KVTS § 151 lg 3 sätestab, et eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist tegevteenistusest vabastatud isiku võib uuesti võtta tegevteenistusse, kui ta vastab tegevteenistusse võtmise nõuetele.

Menetluskulud

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik