3-14-52076/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52076 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi R N kaebus Päästeameti vastu saamata jäänud palga nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – R N, esindaja advokaat Roman Levin Vastustaja – Päästeamet, esindaja Silvia Vosper

Resolutsioon Jätta R N kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. märts 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, Kaebaja taotlus ja põhjendused

1. R. N esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Päästeametilt saamata jäänud palga 468,72 eurot välja mõistmiseks.

2. Kaebaja märgib, et Päästeamet on alusetult arvestanud kaebaja detsembri 2013 normtundideks 146 tundi, mille tulemusena on jätnud kaebajale maksmata palga 56 ületunni eest. Kaebaja viibis 16.12.2013-27.12.2013 hoolduslehel, mistõttu tulnuks kuu normtunde vähendada töövõimetuslehel oldud aja võrra (arvestuslikult 7 tööpäeva x 8 tundi, s.o -56 tundi), mille tulemusena on detsembri 2013 uueks normiks 90 tundi, mitte 146 tundi ning sel juhul tekib detsembri 2013 lõpu seisuga väljamaksmata ületundide jääk 56 tundi. Kaebaja ei ole taotlenud täiendava vaba aja andmist ületunnitööga võrdses ulatuses, seega tuleb ületunnitöö hüvitada rahas, makstes 1,5 kordset põhipalka.

3. Kaebaja märgib, et tööaja arvestuse puhul on praktikas asutud seisukohale, et kuu normtunde tuleb vähendada juhul, kui töötaja on töövõimetuslehel, seda olenemata sellest, kas tööandja on töötajale vastavaks kuuks töögraafikujärgset tööd planeerinud või mitte. Seega tuli kaebaja detsembri 2013 normtunde vähendada vaatamata sellele, et kaebajal sel kuul graafikujärgsed tööpäevad puudusid.

2

Kaebaja tõlgendust kinnitab muuhulgas Tööinspektsiooni esindaja 16.01.2012 avaldatud seisukoht, et juhul, kui töötajal töögraafikut (ajakava) haiguse perioodiks ei oleks olnud, oleks tööandja pidanud töötaja vastava kuu töötundide arvutamisel lähtuma tavalistest kalendrijärgsetest tööpäevadest, st lahutama kuu kalendrijärgsetest töötundidest (normtundidest) haiguslehe aja sisse jäävad tavalised kalendrijärgsed töötunnid, saades nõnda kohustuslike töötundide arvu antud kuus.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale palga maksmise aluseks võetud 2013. a detsembrikuu normtundide (146 tundi) arvestus oli õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja 2013. aasta detsembrikuu normtundide vähendamiseks ei olnud seaduslikku alust, kuna kaebajale ei planeeritud detsembri tööajakavas ühtegi valvevahetust.

5. Kaebaja võttis hoolduslehe vabavahetuse ajal. Seejuures maksis kaebajale ravikindlustuse seaduse kohaselt hüvitist 4.–8. päevani tööandaja ja alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% päevatulust, mis on arvutatud teenistujale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust.

6. Haiguse korral on summeeritud tööajaga töötavate teenistujate puhul normivähenduseks haigusperioodi sisse jääva iga valvevahetuse eest 24 tundi. Kuna kaebajal puudusid töövõimetusperioodil graafikujärgsed tööpäevad, siis puudus vajadus ka normtundide vähendamiseks. Päästeameti seisukoht antud küsimuses on kooskõlas Tööinspektsiooni seisukohaga ja Tööõigusnõukogu selgitustega.

Kohtu seisukohad

7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Tartu päästekomando päästespetsialistina meeskonnavanema ametikohal, kellele kohaldati summeeritud tööaja arvestust, arvestusperioodi pikkusega kuus kuud. Tööperioodiks oli 01.07.2013 kuni 31.12.2013.a., mille normtundideks oli ette nähtud 850 tundi, sellest detsembris 146 normtundi. Kaebajal oli tema poolt esitatud andmete järgi 1.detsemebri 2013 seisuga töötatud 900 töötundi. Kaebaja viibis töövõimetuslehel perioodil 16.12.2013-27.12.2013. a. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale ei olnud detsembris 2013 planeeritud tööajakavas valvevahetusi, ning kaebajat detsembrikuus valveteenistusse ei rakendatud.

Vaieldakse selle üle, kas töövõimetuslehel viibitud aja osas tuleb vähendada normtunde olukorras, mil ametnikule ei olnud vastavaks perioodiks tööajakavas töötunde planeeritud. Sellest sõltub arvestusperioodi lõpus kokku arvestatav ületundide arv ja ületundide eest saadav tasu. Kuna kaebaja 2013 detsembrikuus ei töötanud, arvestas vastustaja tema töötatud tundide koondsummast maha detsembris ettenähtud normtunnid 146 tundi. Kaebaja leiab, et hoolduslehe tõttu oleks tulnud detsembrikuus normtunde vähendada mitte 146 tunni, vaid 56 tunni võrra, mille tulemusena oleks ta pidanud arvestusperioodil töötatud ületundide eest saama veel 468,72 eurot (56 x 8,37) .

8. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebuses viidatud seisukohtadest ega kohtupraktikast, et summeeritud tööaja puhul tuleks töötaja töövõimetuslehel viibimise arvelt tööajanormi vähendada olukorras, mil tööandja ei ole töötajale vastavaks perioodiks graafikujärgset tööd

3

planeerinud. Töövõimetuslehel viibimise korral vähendatakse töötaja kuu tööajanormi vaid nende graafikujärgsete tööpäevade töötundide võrra, mis langesid töövõimetuslehe ajale. Seega on vastustaja toimunud õiguspäraselt. Kuna kaebajal töövõimetusperioodil graafikujärgselt teenistuses ei olnud ega pidanud olema, puudub alus ka tema normtundide vähendamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

9. Ka kaebusele lisatud dokumendist Tööõigusnõukogu selgitused IV (tl 18-19) nähtub, et Tööõigusnõukogu on seisukohal, et summeeritud tööajaga töötaja selle kuu, millal ta haige oli, tööajanormi tuleb korrigeerida lahutades kuu normtundidest töötunnid, mis langesid haiguse ajale. Kaebaja puhul ei langenud töövõimetuslehe ajale ühtki töötundi, seetõttu ei saa 2013 detsembrikuu normtundidest ka ühtki tundi lahutada.

Tööõigusnõukogu hinnangul on kuu tööajanormi vähendamine töövõimetuse perioodi kalendrijärgsete tööpäevade tööajanormi võrra, s.o nagu kaebaja soovib 16.12.2013-27.12.2013 töövõimetuse perioodi arvelt vähendada kuu tööajanormi 7 tööpäeva ehk 56 tunni võrra, kohaldatav vaid töötajate suhtes, kes töötavad 5-päevase töönädalaga. Kuna kaebaja ei tööta 5-päevase töönädalaga, siis ei ole vastav valem tema suhtes kohaldatav.

Eeltoodust nähtub, et vastustaja seisukoht on kooskõlas Tööõigusnõukogu selgitustega.

10. Tööinspektsiooni esindaja 16.01.2012. a seisukohast (tl 20) nähtub, et summeeritud tööajaga töötaja normtundidest võetakse maha töötaja haiguslehe aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid. Kuna kaebajal puudusid töövõimetuslehe ajal graafikujärgsed tööpäevad, siis ei saa ka normtunde vähendada.

Kaebuses on viidatud Tööinspektsiooni esindaja selgitusele, kuidas tuleks tööajanormi arvestada juhul, kui töötajal töögraafikut haiguse perioodiks ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ilma töögraafikuta tööaja arvestamise põhimõtted käesoleva asja puhul asjakohased, kuna kaebajale oli koostatud töögraafik. Olukord, mil kaebajale ei olnud detsembri tööajakavas tööpäevi pandud, ei ole võrdsustatav tööajakava puudumisega.

Seega on vastustaja seisukoht kooskõlas ka Tööinspektsiooni esindaja seisukohaga.

11. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik