1-12-6520/43 · 1-12-6520/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-12-6520

K O H T

U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6520 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste

Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vang vangistusest tingimisi la materjalid K.G enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.G , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Kar .2015 istuse kandmise algus 11.04.2012 ja lõpp 08.05

RESOLUTSIOON

Vabastada K.G otsusega temale Pärnu Maakohtu 11.12.2012

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata K.G-le katseaeg alates käeso

leva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud.

Kohustada K.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1

-6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viie

teistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada K.G 2 katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 1

,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele nädala

kahe jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte viibima paikades, mis on mõeldud põhiliselt alkoholitarbimiseks ja mitte

suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata

, v.a lähisugulased.

Määrata K.G Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusele järelevalve alla.

Vabastada K.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.01.2015 Viru Maakohtule materjalid

kinnipeetava K.G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.G käesoleval ajal Pärnu kannab Maakohtu kohtuotsusega 11.12.2012 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti

karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. K.G tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti

liitkaristus, suurendades raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi liideti karistusele 16.02.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa üks (1) aasta 5 kuud ja 27 päeva

vangistust. Seega liitkaristuseks mõisteti kolm (3) aastat ja 27 päeva vangistust. K.G karistusaja algust arvatakse alates 11.04.2012.a.

K.G on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas viibib ta esimest

korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millele hiljem on

lisandunud vägivald. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhooldusele, kuid sooritas katseajal uued kuriteod eokorras on isikut karistatud 14-l korral, sealhulgas on teda 6- . Väärt l korral karistatud AS § 71 alusel ja 3 l korral NPALS § 15 - 1 alusel. Individuaalse täitmiskava

raames on kinnipeetav vangistuses olles omandanud põhihariduse, jätkates õpinguid

kutseharidussüsteemis, omandamaks puidupingitöölise eriala. Hetkel õpib isik Jõhvi

Gümnaasiumi 10. klassis. 09.07.2013 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening,

3

hetkel on pooleli sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Kinnipeetaval on toimunud vestlused

psühholoogiga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 10 kuud ning kan enam kui 2 kuud vangistust. da jääb tal veel

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Kinnipeetav elas enne vangistust õe ja emaga aadressil xxxx. Vabanemisel plaanib isik elama minna ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 5-korruselise paneelmaja 1. korrusel asetseva

2-toalise kõigi mugavustega korteriga, milles ema elab alates 12. jaanuarist 2015. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema M L. Korteris on teostatud euroremont ja see on sisustatud

kaasaegse mööbliga. Ema M L enda juurde elama andis nõusoleku K.G võtmiseks. Kinnipeetaval jäi vabaduses 9. klass pooleli. Vangistusele eelnenud aastal käis isik

Paide Ühisgümnaasiumis, kuid koolikohustust praktiliselt ei täitnud. Kinnipeetav on motiveeritud õpinguid jätkama ning vabaduses tööle asuma. K.G on ema poolt

ülalpeetav, isiklikku sissetulekuallikat ta ei oma. Pere sissetulekuallikaks on hetkel

sotsiaaltoetused -

ning õe poiss sõbra K. M töötasu. K.G isa pole peret materiaalselt toetanud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 52155,74 euro suuruses

summas. Teadaolevalt läks kinnipeetaval saadud raha alkoholi tarvitamisele. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Enne kinnipidamisasutusse sattumist suhtles kinnipeetav tihti kriminaalkorras karistatud

isikutega, mis oli üheks algpõhjuseks ka tema probleemkäitumisele. Varasemalt on

kriminaalkorras karistatud ka K.G vend ja õe praegune poiss sõber, kes on -

viibinud vanglas. Vangistuses olles suhtleb isik õe ja emaga. Kinnipeetaval on probleeme

alkoholiga, sest alkoholi mõju all muutub ta vägivaldseks. Varasemad kuriteod on toime

pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab endale sõltuvusainete kuritarvitamisega

seonduvaid probleeme. K.G tarvitas vabaduses olles igapäevaselt kanepit ning

pani toime ühe isikuvastase kuriteo kanepiuimas. Käitumishäirete tõttu on isik väidetavalt

käinud psühhiaatri vastuvõtul Tartus. K.G tegi vangistuses olles vanglaga

manipuleerimiseks suitsiidikatse, kuna soovis talle meelepärast paigutust. Kinnipeetav

tegutseb hetke emotsioonide ajendil ega mõtle tagajärgedele. Kinnipeetava suhtlemisstiil ametiisikutega ja kaaskodanikega ei ole korrektne. Kinnipeetav pani katseaja teisel kuul toime

uued kuriteod. Kinnipeetaval esineb agressiivne, provotseeriv ja ennast õigustav käitumine, hulkuv eluviis, grupi mõju ning alkoholi kuritarvitamine. Samuti puudus varasemalt vanemate

poolne järelevalve K.G tegevuste üle. Käesoleval hetkel on kinnipeetava

käitumine vangistuses eeskujulik. Isik on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid

ning rikkunud avaliku korra reegleid. Kui isik on tarvitanud sõltuvusaineid ning tema majanduslik olukord on halb, on oht inimestel langeda varguse või röövimise ohvriks. Samuti

mõjutab isiku käitumist tema sõprusringkond. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 68%. Lähtudes eeltoodust ei toeta Viru Vangla K.G

vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepan

2 p eku määrata K.G-le KarS § 75 lg 2,7 lisakohustused. sätestatud

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et K.G perekonda kuuluvad

ema M ning vend O. Isa L, keda on kriminaalkorras karistatud, elab kusagil xxxx , õde E . Kinnipeetava vanemate abielu on lahutatud. M Li sõnul elas kinnipeetav lahutust raskelt üle. Õde suhtleb kinnipeetavaga praktiliselt iga päev telefoni teel. Ema on poega kogu vangistuse

vältel oma võimaluste piires toetanud, saates vanglasse raha. Ema ja õde on hetkel töötud,

otsides aktiivselt tööd. on kinnipeetav väitnud, et sooviks Oma tulevikuplaanide kohta

õpinguid jätkata ning asuda ka samas kooli kõrvalt tööle. Nii ema kui ka õde loodavad, et

4 K.G enam vanglasse tagasi ei sat u. Vangistuses viibides on K.G t olnud varasemalt probleeme kontrollile allumisega ning reeglitest kinnipidamisega. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna K.G-le KarS § 75 lg 2 p 2

,7 sätestatud kohustused.

K.G avaldas kohtuistungil soovi vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda

Ta hakkaks vanglast vabanedes elama emaga kahekesi samas majas, kus ta elas enne vangistust, kuid teises korteris. Kinnipeetav avaldas, et suudab alkoholist ja narkootikumidest hoiduda. Kui on vaja, siis võib ta minna ka sõltuvusravile. Töökohta tal ei ole. Ema helistas

täiskasvanute gümnaasiumi ja seal võetakse teda vastu. Praegu käib ta 10. klassis, kuid ta

tahab ka 11. ja 12. klassi ära lõpetada. Õhtukooli kõrvalt saab ta ka tööle minna. Kinnipeetav tunnistas, et iseloomustus on koostatud selle põhjal, milline ta vabaduses oli, kuid ta on nüüd muutunud.

Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.G tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest Prokurör nõustub . Viru

Vangla poolt 29.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh

hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla

K.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt

märgib prokurör järgnevat. K.G varasem elukäik ning toimepandud kuritegude

arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kahel korral, viimati I astme vägivaldsete varavastaste kuritegude (röövimise ja väljapressimise) toimepanemise eest. Vangistatu eelnevat karistatust ja kuritegude raskusastet

arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Prokurör märgib siinjuures, et kuna kinnipeetav kannab KarS § 64 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust

(vangistust) mh KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme

kuritegude toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul - 76 KarS § i 1

lg-s 2 sätestatud

kohu

Varasemad tingimuslik karistus ja kohaldatud stusliku vabastamise nõuet. käitumiskontroll K.G positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ei ole le ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ole ei

osanud hinnata temale

oma Pärnu Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime vahetult katseaja algust KarS 78 1

pärast § lg mõttes

(enne 10.03.2012 ning 01.04.2012) uusi varavastaseid kuritegusid. Varasem vägivaldseid

karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju

avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod on toime pandud

alkoholijoobes) ning narkootikumide (kanepi) tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. eelnimetatud iseloomustusest Väärib märkimist, et nähtub, et

K.G puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab arvestama KarS § 76 lg 4

sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega

omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. Kuna K.G kannab karistust eest

röövimise raskendavatel tehioludel ja väljapressimise ennetäh eest saaks tema taegse vabastamise korral

ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna üldpreven karistuse tsiooni

eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et röövimise ja väljapressimise toimepanemine ei ole

5

tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda

eelduslikult Kohtuotsusest nr 1- - vangistuse täiel määral ära kandmises. 12 6520 on jälgitav

kinnipeetava tegude osakaal. Röövimise episoodis pani K.G „taskunoa kannatanu

kaelale, nõudis raha ja hakkas kannatanu taskuid läbi otsima“. K.G tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud,

samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuriteg kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ude toimepanemisest). K.G

ole. e vabastamise oluliseks eelduseks Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegs distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine

iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipid Prokurör peab vajalikuks märkida, amisasutuses. et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta vabastamist. K.G tingimisi ennetähtaegset

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepa

nemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käi järgi, mida võib tumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid taga süüdlasele misi enne tähtaega karistusest kaasa tuua tingi vabastamine.

KarS § 761

lg 1 p 2 kohaselt kohus

võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistuses staastane, t süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksatei

esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega , , Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et

süüdimõistetu K.G võib KarS § 76 1

lg 1 p 2

kohaselt vangistusest tingimisi enne . -l korral tähtaega vabastada K.G on 2

kriminaalkorras karistatud, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. K -l korral karistatud. Kinnipeetav on innipeetavat on väärteokorras 14 vanglas olles läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on pooleli

sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav

vangistuses olles omandanud põhihariduse, jätkates õpinguid kutseharidussüsteemis,

omandamaks puidupingitöölise eriala. Hetkel õpib isik Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassis. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel oma pooleli jäänud haridusteed jätkata, asudes

kooli kõrvalt ka tööle. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vaatamata

sellele, et Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68%, märgib Viru Vangla iseloomustuses seda, et käesoleval hetkel on kinnipeetava käitumine vangistuses eeskujulik.

Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul see, et kinnipeetav on vangistuses olles siiski astunud

reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kohus leiab, et K.G puhul on reaalselt vangistuses viibitud aeg täitnud oma eesmärgi. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, moraalset ja materiaalset t sed. Kinnipeetav on ki oetust pakkuvad läheda nnitanud, et suudab vabaduses sõltuvusainete

tarvitamisest loobuda.

Kui K.G vabastada ennetähtaegselt ning tema suhtes

kohaldada kriminaalhooldust, saab kohtu arvates uue kuriteo toimepanemise riske oluliselt vähendada. Kohtu hinnangul tuleks K.G-le, kes reaalset vanglakaristust kannab

esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul siiski muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teo amise st ajaks K.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,2

1,4,7 ste panemisega. sätestatud lisakohustu

6

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761

; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik