1-15-1176/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-1176 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 19. veebruar 2015.a Tartu koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1176 (14260103293)

Kohtunik Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär Mari Jürgenson

Kriminaalasi Z.Z süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Margit Pärn Süüdistatav ja kaitsja Z.Z

asukoht XXXXX elukoht XXXX isikukood XXX

kriminaalkorras karistatud 27.10.2014.a peeti kahtlustatavana kinni (lk 61-63) 29.10.2014.a vahistati (lk 83-87) kaitsja advokaat Anu Pärtel riigi õigusabi osutamise korras RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 10 kuud (kümme) vangistust.

Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 kuud (neli) vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks Z.Z-ile mõista 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub Z.Z vangistusest kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Z.Z-i eelvangistuses viibitud aeg alates (Z.Z)

27.10.2014.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva 5 kuu vangistuse kandmise alguseks 27.10.2014.a.

Z.Z-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine lugeda kehtivuse kaotanuks ja tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil Z.Z jätkab vangistuses 5 kuu karistuse kandmist. Kui kohtuotsus ei jõua ära jõustuda enne 5 kuu vangistuse ärakandmist, kuulub tõkend vahistamine Z.Z-i suhtes tühistamisele 5 kuu vangistuse ärakandmisel.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata eelnimetatud 1-st aastast vangistusest üle jäävat (üks) karistuse osa – 7-et (seitse) kuud vangistust täitmisele, kui Z.Z ei pane 1-e (üks)

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 78 p 1 alusel algab kontrollnõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsus täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 777 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

•

168 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 70-72, 73-75, 120-121; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

24 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg

1 p 4),

•

585 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on ühekorraga ära tasumiseks kokku suured, siis tagamaks

Z.Z-ile tulevikuks paremaid

resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Z.Z menetluskulusid (kokku 777 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 64.75 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99915700012177 ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

•

NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

• DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-15-1176, menetluskulu 19.02.2015.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatav Z.Z-i kaitsja advokaat Anu Pärteli 19.02.2015.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 24 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks on 4 eurot) advokaat Anu Pärteli süüdistatav Z.Z-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus seaduslikele valdajatele ning omanikele tagastatud esemed need esemed tagasi saanud isikute valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning ühtlasi vabastada tagastatu asitõendi staatusest. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Edastada kohtuotsus kannatanutele H.J. ja V.J. e-posti teel aadressile XXXX.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsus riiginõuete laekumiste kontrolliks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning süüdimõistetu kohta edastada andmed karistusregistrile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Z.Z´it süüdistatakse selles, et tema:

- 28.05.2014 kella 22.00 paiku Tartu linnas XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda H. J. suhtes, mis seisnes selles, et lõi seni tuvastamata esemega mitmel korral kannatanule näkku. Sellise tegevusega tekitas Z.Z H.J. füüsilist valu ning huule-ja peahaava;

- 2014. aasta juulikuu alguses Tartu linnas XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda V.J. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanule rusikaga vastu otsaesist, lükkas kannatanu pikali ja väänas kannatanut kõrvast. Sellise tegevusega tekitas Z.Z V.J. füüsilist valu;

- 08.07.2014 Tartu linnas XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda

V.J. suhtes, mis seisnes selles, et pigistas kannatanut käest ja lükkas ta pikali. Sellise tegevusega tekitas Z.Z V.J. füüsilist valu;

- 25.10.2014 kella 18.30 paiku Tartu linnas XXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda H.J. suhtes, mis seisnes selles, et lõi rusikatega mitmel korral kannatanule vastu pead ja käsi, mille kannatanu oli näo kaitseks silmade ette tõstnud. Sellise tegevusega tekitas Z.Z H.J. füüsilist valu. Sellega pani Z.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse Z.Z’it selles, et tema

- 25.10.2014 kella 01.49 paiku Tartu linnas XXXX maja juures juhtis alkoholi joobes ja juhtimisõiguseta mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXXX. Z.Z-i poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,79 mg/l kohta. Sellega pani Z.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121, § 424 (Z.Z-ile süüks pandud kuriteo koosseisud vastavad 01.01.2015.a. kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 424 kuritegude koosseisudele). Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsilise kahju. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.Z-ile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.Z-ile karistuseks

4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Z.Z-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Z.Z-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistatud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning osaliselt kandmisele kuuluva karistuse (s.o 5 kuu pikkuse vangistuse) aja algust arvestada alates 27.10.2014.a, s.o alates Z.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest.

Mõistetud karistusest 7 (seitse) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.Z ei pane

1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/