2-14-61123/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2015.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-61123 Tsiviilasi M. M. hagi J. M. vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja M. N., isikukood xxxxxxxxxxx, mõlema elukoht xxx xx-xx, xxxxx, e-post x. RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 372 lg 1, 4, 5, 6.

Keelduda menetlusse võtmast M. M. hagi J. M. vastu elatise suurendamiseks ning tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja kohtu seisukoht.

Tsiviilasi nr 2-14-61123 2(2)

1. 19.11.2014.a esitas M. M. (seadusliku esindaja M. N. kaudu) Pärnu Maakohtusse hagi J. M. vastu elatise nõudes. 26.11.2014.a määrusega jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 08.12.2014.a esitas hageja seaduslik esindaja kohtule hagiavalduse parandused. 23.12.2014.a jättis kohus uuesti hagiavalduse käiguta. 29.12.2014.a esitas hageja seaduslik esindaja kohtule e-posti teel kirja. 2. Kohus jättis 07.01.2015.a määrusega esitatud hagiavalduse uuesti käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt oli hagiavalduses järgmised puudused: Esmalt märgis kohus, et menetlusosalised on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja seaduslik esindaja on esitatud materjalides jätnud kohtule märkimata, et 06.08.2012.a on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi määrusega kohustatud J. M.i tasuma M. M.ile elatist 145 eurot kuus alates 25.06.2012.a. Arvestades asjaolu, et kostjalt on hageja kasuks elatis summas 145 eurot juba välja mõistetud, tuleb hagejal (seadusliku esindaja kaudu) esitada kohtusse elatise suurendamise hagiavaldus, mitte elatise väljamõistmise hagiavaldus. Eeltoodu alusel tuleb hagejal esitada kohtule hagiavalduse suurendamise hagiavalduse uus terviktekst. Lisaks märgis kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 2 järgi saab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene õigust nõuda juba väljamõistetud elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab hageja nõuda elatise suurendamist alates elatise suurendamise hagi esitamisest ehk alates 19.11.2014.a. Juba väljamõistetud elatise saamiseks tuleb hageja seaduslikul esindajal pöörduda kohtutäituri poole. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (hagiavalduse tekstis), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagile tuleb lisada kohtulahend, millega kostjalt elatis välja on mõistetud. 3. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja seaduslik esindaja sai kohtu 07.01.2015.a määruse kätte 08.01.2015.a, kuid hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmisest. Eeltoodu alusel kohus keeldub M. M. hagi J. M. vastu elatise suurendamise nõudes menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 4. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik