3-14-52789/19 · 3-14-52789/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52789 Haldusasi V.V.i kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks 15 300 euro ulatuses ja viivise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.V., volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V.V.i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 2. Lõpetada haldusasja menetlus. 3. Pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada V.V.i kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 170 eurot Advokaadibüroo Magnusson OÜ (registrikood 12543378) arvelduskontole nr EE892200221058296904 (Swedbank AS). 4. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtule saabus 12.11.2014 V.V.i kaebus, milles kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 300 eurot, millele lisandub viivis 8,15% aastas. Kaebuses on selgitatud, et kaebaja esindajal puuduvad andmed kaebaja kahju hüvitamise taotlusele vangla vastuse kättetoimetamise aja kohta, mistõttu on esindajal raske hinnata, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte. Juhul, kui ilmneb, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, taotleb kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja sõlmis advokaadibürooga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks alles 07.11.2014. Eelnevalt antud asjaga tegelenud advokaadi volitused lõppesid ning volitusi ei pikendatud. Kutsealase esindajata on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebuse esitaja pidanuks kaebust esitama ise. Tähtaja ennistamist toetab täiendavalt asjaolu, et kaebus on esitatud vähem kui nädala jooksul pärast esindamiseks advokaadibürooga lepingu sõlmimist. Samuti toetab tähtaja ennistamist tõik, et kaebuse ese omab kaebuse esitajale

2(5) olulist tähtsust. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse, milles palus end kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastada. 2. 03.12.2014 määrusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 170 eurot ületavas osas. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (täiendava riigilõivu tasumiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse täiendavaks põhistamiseks). Kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse täiendavalt tähtaja ennistamise taotlust põhistada. 3. Kaebaja esindaja esitas 15.12.2014 kaebetähtaja ennistamise täiendava põhistuse ning tasus kaebuse eest riigilõivu 170 eurot. Kaebaja esindaja rõhutab, et tegemist on vanglas kinnipeetavaga, mistõttu on tal võrreldes tavakodanikuga piiratud võimalused ja oskused enda esindamiseks ja/või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio sõlmis kaebuse esitaja nimel advokaadibürooga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ja kaebus esitati vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist. Kutsealase esindajata on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebuse esitaja pidanuks kaebust esitama ise. Samuti on tegemist vene keelt emakeelena kõneleva isikuga, mis veelgi raskendab kaebuse esitaja suhtlemist kohtuga ja nõuetekohaste menetlusdokumentide esitamist. Tähtaja ennistamist toetab täiendavalt tõik, et kaebuse ese omab kaebuse esitajale olulist tähtsust. 4. 21.01.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning andis vastustajale tähtaja kaebetähtaja osas seisukoha esitamiseks. 5. 06.02.2015 esitas Tallinna Vangla kaebusele vastuse, milles palub lõpetada haldusasja menetlus ning jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja hinnangul on kaebus esitatud ilmselgelt tähtaja rikkumisega, kuna RVastS § 18 lg 2 alusel oli kaebuse esitajal Tallinna Vangla 30.09.2014 vastuse nr 5-18/14/10210-2 kättesaamisest 30 päeva aega kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Kuna kaebaja sai vastuse kätte 01.10.2014, oli kaebuse esitamise tähtaeg 31.10.2014. Kaebus aga laekus kohtule alles 12.11.2014. Vastustaja leiab, et seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vastustaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-26-06, 3-3- 1-57-02, 3-3-1-41-02 ja 3-3-1-75-08. Vastustaja hinnangul ei ole D. Piskunovi põhjendused kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ebapiisava kambripinna vaidlustes on kinnipeetavaid juba pikemat aega nõustanud ja kinnipeetavate nimel tegutsenud MTÜ Auxilio, kelle palgatud on ka vandeadvokaat D. Piskunov. Asjaolu, et MTÜ Auxilio omaalgatuslikult esindajaid vahetab ja oma esindatavate dokumentide liikumist ei suuda hallata, ei ole käesoleval juhul asjakohane põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Käesolev haldusasi ei ole loomu poolest keeruline ning kuna V.V. on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on taotluse lahendanud, suutnuks V.V. esitada ka iseseisvalt kaebuse halduskohtule. Kui kohus hinnanuks, et kaebus ei ole arusaadav ja selgunuks, et kaebaja vajab kohtumenetluses esindajat, saanuks kaebaja seda taotleda ka kohtumenetluse ajal. Tähtaegsuse järgimisel ei ole takistuseks ka keeleoskamatus, kuna kahju hüvitamise taotlus vanglale on esitatud eesti keeles ning kaebetähtaegade järgimine oli MTÜ Auxilio kohustus. Vastustaja ei nõustu ka põhjendusega, et kaebetähtaeg tuleb ennistada kaebuse eseme olulisusest lähtuvalt. Enne kahju hüvitamise taotluse esitamist ei kaevanud kaebuse esitaja Tallinna Vanglas viibimise ajal ruumipuuduse üle. Kaebuse esitaja kannab seitsmendat vanglakaristust ja on viibinud

3(5) Tallinna Vanglas ka varasema vangistuse ajal. Seega pidid kaebuse esitajale Tallinna Vangla vangistustingimused väga hästi teada olema. Kui Tallinna Vangla tingimused talle vastuvõetavad ei olnud, siis saanuks ta uusi kuritegusid sooritamata jättes nendesse tingimustesse sattumist ka vältida.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-s 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas MTÜ Auxilio vahendusel Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse 04.04.2014 (tl 11) ning sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 01.10.2014 (tl 15) Seega oli kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 31.10.2014. Kuna kaebus laekus kohtule alles 12.11.2014, on kaebus kohtule esitatud kaebetähtaja rikkumisega. 7. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 kohaselt peaksid tähtaja ennistamist üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1- 59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. 7.1. Kaebaja hinnangul tuleks kaebetähtaeg ennistada, kuna kaebaja on kinnipeetav, mistõttu on tal piiratud võimalused ja oskused enda esindamiseks või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio vahendusel sõlmis kaebaja esindajaga lepingu 07.11.2014 ning juba vähem kui nädala pärast esitati kaebus kohtule. Kaebaja hinnangul on kutsealase esindajata hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud. Nõuetekohaste dokumentide vormistamist ning suhtlust kohtuga raskendab ka asjaolu, et kaebaja näol on tegemist vene keelt emakeelena kõneleva isikuga. Lisaks toetab kaebetähtaja ennistamist asjaolu, et kaebuse ese omab kaebuse esitajale olulist tähtsust. 7.2. Vastustaja arvates ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Asjakohane ei ole põhjus, et MTÜ Auxilio omaalgatuslikult esindajaid vahetab ja oma esindatavate dokumentide liikumist hallata ei suuda. Tulenevalt uurimisprintsiibist ei ole halduskohtumenetluses kaebaja õigusteadmised esmatähtsad. Haldusasi ei ole oma olemuselt keeruline ning kuna V.V. on olnud võimeline esitama vanglale kahju hüvitamise taotluse, suutnuks ta esitada iseseisvalt ka kaebuse halduskohtule. Esindajat saanuks kaebaja taotleda ka kohtumenetluse ajal. Ka ei kaevanud kaebaja enne kahju hüvitamise taotlust Tallinna Vanglas viibimise ajal ruumipuuduse üle. Kaebuse esitaja kannab seitsmendat vanglakaristust ja on viibinud Tallinna Vanglas ka varasema vangistuse ajal, mistõttu pidid kaebuse esitajale Tallinna Vangla vangistustingimused väga hästi teada olema. Kaebaja saanuks sellistest tingimustest hoiduda, kui ta oleks kuriteod sooritamata jätnud.

4(5) 7.3. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Vastustaja on õigesti viidanud kohtulahenditele, mille kohaselt on tähtaja ennistamisel loetud mõjuvaks põhjuseks reeglina vaid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning milliste tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide, et temal on piiratumad oskused ja võimalused enda esindamiseks või endale esindaja leidmiseks, kuna kaebaja on kinnipeetav. Kaebaja on juba 2014. märtsis suutnud endale MTÜ Auxilio vahendusel leida advokaadi ning esitanud sama MTÜ vahendusel ka kahju hüvitamise taotluse vanglale (tl 11). Asjaolu, et kaebajale teenust osutav MTÜ Auxilio on esindajat vahetanud ning ei suuda kaebetähtaega järgida, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-56-01 leidnud, et esindaja muutus või tegevus esindaja valikul ei õigusta hilinenult kohtusse pöördumist. 7.4. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja saanuks esitada kaebuse kohtule ka ilma esindajata, kuna uurimisprintsiibist tulenevalt saab kohus kaebajat kaebuse vormivigade ja nõude puuduste kõrvaldamisel suunata. Seega ei ole esindaja olemasolu esmatähtis ning menetlustähtaja järgimata jätmist põhjustada ei saa. Asjakohatu on ka viide kaebajale kui vene keelt emakeelena kõnelevale isikule, kuivõrd kaebetähtaja järgimiseks piisanuks ka venekeelse kaebuse esitamisest. Tallinna Halduskohtu järjekindla praktika kohaselt korraldatakse kohtus kinnipeetavate venekeelsete kaebuste tõlkimine. Nagu näitab Tallinna Halduskohtusse saabunud väga suur hulk sarnastes haldusasjades (ebapiisava kambripinnaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamine) esitatud kaebusi, on Tallinna Vangla kinnipeetavad üldiselt hästi informeeritud kohtusse pöördumise võimalustest ning suudavad iseseisvalt kohtusse pöörduda ja menetluses osaleda ka ilma professionaalse õigusabita. 7.5. Ka kaebajale endale ei saa tema esindaja tegevus kohtumenetluses, sh kaebuse hilinenult esitamine ja sellega kaasnevad tagajärjed olla üllatuslik. Kohus on kaebetähtaja rikkumisele juhtinud tähelepanu kaebajale endale adresseeritud 06.02.2015 kohtunõudes, mis on ka vene keelde tõlgitud ning kaebajale kätte toimetatud. Selles kohtunõudes selgitas kohus kujunenud menetluslikku olukorda (vajadust lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus) ning küsis, kas kaebaja on teadlik, et teda esindab kohtumenetluses vandeadvokaat D. Piskunov ning kinnitada esindusõiguse olemasolu. Kaebaja on kohtule 16.02.2015 esitanud tema poolt allkirjastatud volikirja, mille kohaselt volitab ta ennast esindama MTÜ Auxilio poolt palgatud advokaadil ning kinnitab, et MTÜ-l Auxilio on edasivolitamise õigus ja Advokaadibürool Magnusson, sh vandeadvokaadil Denis Piskunov on volitus kaebajat esindama kahjunõudes Tallinna Vangla vastu (tl 64). 7.6. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 8. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleva määrusega lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

5(5) Advokaadibüroo Magnusson on kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu 170 eurot (tl 33), mis kuulub eeltoodust tulenevalt tagastamisele. Riigilõiv tuleb tagastada Advokaadibüroo Magnusson OÜ (registrikood 12543378) arvelduskontole nr EE892200221058296904 (Swedbank AS). / allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe