1-13-9724/69 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-9724 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. jaanuari 2015 määrus D.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.G kaitsja advokaat Ott Leppmets, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) advokaat

Ott Lepametsale määruskaebemenetluses D.G-le riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista D.G-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Ott Lepmetsa poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

D.G tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700011990 ja selgitus: „D.G, 1-13-9724,

menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrusega jäeti D.G talle Viru

Maakohtu 4. detsembri 2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. D.G tunnistati süüdi ja ta kannab karistust KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust – 3 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu 24. aprilli 2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse võrra. D.G liitkaristuseks on 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust alates 24. aprillist 2013. D.G karistusaeg lõpeb 9. oktoobril 2015.

2. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt.

D.G on kriminaalkorras 4 korral karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. D.G kannab käesoleval ajal muuhulgas karistust kuriteo eest KarS

§ 121 järgi, milline on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Eelnevalt on teda karistatud nii esimese raskusastme kui ka teise raskusastme kuritegude eest. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalsete vangistuste näol, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas.

Arvestamata ei saa jätta ka seda, et D.G on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. novembri 2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Samuti väärib märkimist, et isiku suhtes on menetluses kriminaalasi nr 14922700035, kuna teda kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 266 lg 2 p 3 (kuni 01.01.2015 kehtivas sõnastuses) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Narkootikumide tarvitamist (diagnoositud narkosõltuvus) tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks.

Eeltoodust tulenevalt pidas kohus suureks tõenäosust, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et D.G suhtes selliseid asjaolusid ei esine. MÄÄRUSKAEBUS

4. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada D.G tingimisi ennetähtaegselt, pannes talle kohustuse osaleda sõltuvusravil. Kaebuse põhiteesid on järgmised.

4.1 Kohus ei ole analüüsinud piisavalt põhjalikult kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille eest D.G karistust kannab. Kohus pidanuks analüüsima D.G osalust ja süüd nimetatud teo toimepanemisel ning hindama seeläbi kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale. Kinnipidamisasutuses toime pandud kuritegude puhul ei saa asuda ühesele seisukohale, et kinnipeetava käitumine vabaduses ei ole seaduskuulekas. Kinnipeetavate seas viibivad teatavasti süüdimõistetud kurjategijad ning sellises ringis on tõenäosus uute kuritegude toimepanemisele suurem.

4.2 Ehkki D.G on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kaks neist on seotud suitsetamisega ja kaks kooliminemisest keeldumisega. Hoolimata eeltoodust on kinnipeetav vangistuse jooksul lõpetanud 8. klassi ja asunud õppima

9. klassi.

4.3 Kinnipeetava enda arvates on narkootikumide tarvitamine tema kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks ning seetõttu on ta andnud nõusoleku osaleda statsionaarsel sõltuvusravil. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav osalenud aktiivselt ka sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning näidanud üles tahet hoiduda täielikult narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel rakendatava kohustusega sõltuvusravil osalemiseks saab kohus vähendada riske edaspidiseks kuritegelikuks käitumiseks.

4.4 Karistused kannavad Eestis rehabiliteerivat eesmärki. Asjaolu, et isiku senine karistatus ei ole teda seaduskuulekale teele suunanud, näitab, et riik läheneb valelt poolt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida seostatakse otseselt tema kuritegeliku käitumisega. Sellekohase probleemi väljaravimisega väheneb oluliselt ka risk jätkuvate kuritegelikule käitumisele. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku ravil osalemiseks. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist kohustusega osaleda sõltuvusravil ning kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga D.G vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

6. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et karistuste eesmärk on mh isiku rehabiliteerimine. Seda on D.G puhul kinnipidamisasutuses ka tehtud ning positiivse asjaoluna võibki välja tuua, et isik on läbinud programmid Eluviisitreening ja Õige Hetk ning osaleb noortele suunatud programmis Equip. Lisaks õpib D.G alates septembrist põhikooli 9. klassis. Eeltoodu iseloomustab süüdlast positiivselt. Õige on seegi kaitsja väide, et D.G kuritegelik käitumismuster on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega – seda on kinnitanud nii isik ise, kui ka vangla iseloomustus. Kaitsja on taotlenud D.G vabastamist ennetähtaegselt kohustusega osaleda sõltuvusravil. Isik on sellekohase kirjaliku nõusoleku ka andnud.

Sellele vaatamata leiab apellatsioonikohus, et D.G puhul esineb asjaolusid, mis välistavad tema ennetähtaegse vabastamise kohustusega alluda sõltuvusravile. Nimelt on kinnipeetava iseloomustuses välja toodud psühhiaatri arvamus, et kuna kinnipeetav on agressiivne võib ta ravilt lahkuda, sest ravi on intensiivne ja D.G ei ole piisavalt motiveeritud sealses ravis osalema. D.G soovib ravile minna üksnes siis, kui ta vabaneb ennetähtaegselt, muul juhul keeldub ta ravile minemast. Kinnipeetava selline suhtumine seab kahtluse alla tema kavatsuste realiseerimise tulemuslikkuse.

7. Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis iseloomustavad isiku käitumist negatiivselt ja välistavad tema tingimisi vabastamise. Nii kannab D.G kolmandat reaalset vangistust ning tema kuritegude dünaamika on seotud vägivallaga.

D.G on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ning uue kuriteo riski suurendavad puudulikud toimetuleku ja sotsiaalsed oskused. Vangla ei toeta D.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd isik on tunnistatud ühiskonnas ohtlikuks ning tema poolt toime pandava mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent kahe aasta jooksul on vastavalt 68 ja 54, mida ka ringkonnakohus loeb märkimisväärselt suureks.

8. Seega isegi juhul, kui otsida õigustusi D.G poolt vanglas toime pandud kuriteole

kurjategijate

kõrge

kontsentratsiooniga

kinnipidamisasutuses

või distsiplinaarkaristustele isiku sõltuvushäiretest, ei anna need põhjendused alust D.G tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus peab eeltoodud rikkumisi taunitavaks ja kooskõlas maakohtu poolt juba välja toodud kõrgema kohtu praktikaga, tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamist mõjutavaks oluliseks asjaoluks.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

29. jaanuari 2015 määrus muutmata ja D.G kaitsja esitatud määruskaebus rahuldamata.

10. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Kokku taotleb kaitsja 96 euro (sh käibemaks 16 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau