4-14-10559/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-14-10559

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Jõhvi politseiosakonna 25.08.2014.a. otsus väärteoasjas nr:

2440,14,005393 E.I karistamises LS§ 227 lg.2;§ 227 lg.5p.1 alusel

Kaebuse esitanud isik E.I Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta E.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseiosakonna

25.08.2014.a. otsusele väärteoasjas nr: 2440,14,005393 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või

menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

E.I on 24.11.2014.a. esitanud Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.10.2014.a. otsuse väärteoasjas nr: 2315,14,007951 tühistamiseks, kuivõrd kaebaja ei olnud teadlik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseiosakonna 25.08.2014.a. otsusest väärteoasjas nr: 2440,14,005393. Ja nimelt ei

edastatud talle nimetatud otsust selliselt, et kaebajal oleks olnud seda võimalk avada.

04.02.2015.a. esitas E.I taotluse kohtualluvuse muutmiseks ning palus

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseiosakonna

25.08.2014.a. otsusest tulenevad karistust arutada Harju Maakohtus. Ühtlasi taotles E.I kaebuse tähtaja ennistamist nimetatud asjas.

2

Kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalidest nähtub, et otsus väärteoasjas on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 28.08.2014.a. ning sellekohane märge on tehtud ka väärteoprotokolli AB 1415809, kuid seaduses lubatud tähtaja jooksul ei ole kaebaja väärteo toimepanemist vaidlustanud. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 12.09.2014.a.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks

saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta.

Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav alates 28.08.2014.a. Nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku E.I suhtes 29.07.2014.a. koostatud väärteoprotokollis nr AB 1415809, mille

ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on väärteoprotokollil menetlusalune isik E.I oma allkirjaga kinnitanud, et on

tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt V™S §-le 19. Seega oli kaebaja tutvunud ka V™S § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul

on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend V™S sätestatud korras. Samuti on

väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 28.08.2014.a. kättesaadav või menetlusosalisele oleks

tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures.

Veelgi enam, väärteoasja materjalidest nähtub, et E.I on isiklikult palunud

talle otsus edastada meili teel, mida kohtuväline menetleja on teinud kahel korral, s.o. 28.08.2014.a. ja 10.11.2014.a.

Väärteoasja 4-14-9846 arutamise raames E.I selgitas, et kuigi otsus talle tõesti edastati, oli see allkirjastatud digitaalselt ning tema seda avada ei osanud. Ise Jõhvi otsusele järgi ta ei tahtnud minna ning leidis, et sellise rikkumise eest määratav karistus tuleb tühine. Sellised selgitused loeb aga kohus ennast õigustavaks, seda enam, et E.I on kohtule edastanud ise digitaalselt allkirjastatud dokumente. Seega, kui isik oskab dokumenti

digitaalselt allkirjastada või abistas teda keegi selles, pidi ta ka suutma digitaalselt allkirjastatud dokumenti avada või oskama paluda abi, kuivõrd kaebaja enda soov oli otsus saada tema poolt antud meilile, mida kohtuväline menetleja ka tegi.

Samuti, kui kohus tegi E.I-le selgeks, milliselt kohtul üldse on võimalik Jõhvi politseiosakonna otsust menetleda ning ennekõike tuleb taotleda kaebuse tähtaja ennistamist, esitas E.I kohtule 25.01.2015.a. digitaalselt allkirjastatud dokumendid, kus ta

selgitab, et kaebust ei olnud võimalik tähtaegselt esitada hoopis seetõttu, et seda ei

3

võimaldanud isiklikud põhjused (ema ja venna haigused). Kohus ei loe aga sellekohast täiendatud taotlust põhjendatuks, kuna väärteoasja materjalidest ilmneb selgelt, et kohtuväline

menetleja, kuigi tal otsest kohustust ei lasu, on korduvalt edastanud väärteootsust E.I enda poolt taotletud meilile, esmakordselt saadeti otsus talle 28.08.2014.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri

või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Kaebusest ei nähtu, et E.I niisugused takistused oleksid esinenud. Kaebaja

ei olegi põhjendanud, miks ta otsusele tähtaegselt järgi ei läinud. Seega järeldab kohus, et kaebaja on ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb E.I kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik