1-14-10907/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 18. veebruar 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-10907 (kohtueelses menetluses nr 13260101058) riik E.K versus k lus äskmenet Menetlus kohtus kirjalik menetlus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

E.K

(isikukood XXX; elukoht - xxxxx

xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxx x ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 201 lg 1 § järgi Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann (rii korras) gi õigusabi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 süüdi tunnistada E.K (KarS) 201 lg 1 karistusseadustiku § järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 (neli

kümmend) päevamäära, s.o 400 (nelisada eurot; KarS ) § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi

täitmisele pööramata; määrata E.K-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud rahalist

karistust 400 (nelisada) eurot 40 (nelikümmend) päevamäära, s.o ei pöörata täitmisele, kui E.K ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 E.K-lt sundraha 585 (viissada ka eurot ja

heksakümmend viis) riigi õigusabi tasu

72 ( eurot kokku seitsekümmend kaks) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 657 (kuussada viiskümmend seitse ühe aasta jooksul ) eurot tasumisele ositi kohtuotsuse

jõustumisest järgmiselt: 1) alates 20 märtsi 15.a kuust igakuise menetluskulu osa 54 ( ) eurot ja 75 senti viiskümmend neli tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt -

kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

2 Selgitused kohtuotsuse le Selgitada:

3.1 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § –

-de 383 392); 3.3 KrMS

ja kaitsjal § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates

viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

E.K O.T süüdistatakse selles, et tema 2012 augustis omastas le kuuluva sõiduki Volkswagen Transporter reg.märgiga väärtusega 900 eurot. andis sõiduki koos XXX XXX O.T registreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisiga Viljandi linnas Kalevi 23a juures müügi eesmärgil

üle E.K ’le, kes sõitis sellega tehnoülevaatuspunkti kontrolli. Peale seda E.K sõidukit ei tagastanud, vaid viis selle Viljandi maakonda Suure-Jaani valda , xxxxxxxx xxxxx

lubades selle ära osta ja maksta raha kahe nädala jooksul, mida ta aga ei teinud. Samuti ei tagastanud ta O.T’le sõidukit.

Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani E.K toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ning E.K süüdimõistmist KarS § järgi ja karistamist rah päevamäära, s 201 lg 1 alise karistusega 80 .o 256 eurot (keskmise päevamäära ). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel suurus kuni 31.12.2014 3,20 eurot

määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, määrata E.K-le katseaeg 3 aastat.

3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg-s 1, mille kohaselt teise

astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist

karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. - Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käsk

menetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. istatav on Süüd täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi või kompleksravi. Kannatanu O.T - ütlustest (tl 1 2) nähtub, et ta ostis 2011 aasta kevadel endale sinist värvi kaubiku VW Transporter, registrimärgiga XXX XXX (1993 aasta), mille eest maksis 1200 eurot.

Kannatanu t uulis ahtis 2012 aasta augustis antud sõiduki 900 euro eest maha müüa, millest k

naaber M.M . M. M kaudu avaldas auto ostu soovi tema õemees E.K . 2012 aasta

augustikuus osta. tuli kannatanu juurde süüdistatav E.K , kes tahtis sõidukit ära

Kannatanu ütles, et sõidukil on pisivead, mis on enne tehnoülevaatust vaja korda teha. E.K ütles, et läheb vaatab ülevaatuselt läbi. Kannatanu andis E.K-le kaubiku , kas saab reg. tunnistuse ja kindlustuspoliisi ja jäi teda ootama, kuid mingi aja pärast E.K helistas

3 kannatanule ( XXXXXXXXX ) ja ütles, et ülevaatuselt ta läbi ei saanud, kuid ta sõitis kaubikuga maale, kus ta auto korda teeb. Kannatanu ütles, et sellist kokkulepet ei olnud ja soovis kaubiku

tagasitoomist, kuid E.K ütles, et ta tahab kaubiku ära osta. Kannatanu lõpuks nõustus sellega, kui E.K teeb sõiduki korda ja ostab selle 900 euro eest ära ning tasub kahe nädala jooksul. Lisaks jäi kokkulepe, et remondikulud tasub E.K. Peale seda hakkas E.K

maksmisega venitama ja vabandusi otsima. 12.11.2012 lepiti suuliselt kokku, et E.K

maksab 900 eurot ositi ja samal päeval tasus 250 eurot sularahas. Kannatanu ja süüdistatav

leppisid kokku, et süüdistatav maksab kannatanule 12.12. – 2012.a. 250 eurot, 12.01.2013.a. - 250 eurot ja 12.02.2013.a. - 150 eurot ja peale viimase osamakse tasumist vormistab kannatanu auto süüdistatava nimele. Peale seda ei ole kannatanu E.K-ga ühendust saanud ja ta ei tea,

kus temale kuuluv kaubik VW Transporter, regist giga XXX XXX asub. E.K rimär

põhjustas kannatule kahju 650 euro väärtuses, mille ulatuses esitas kannatanu tsiviilhagi.

Kananatanu M.M d (tl 9-10), millest b, et ütlustega haakuvad tunnistaja ütluse nähtu

kannatanu temale 2012 augustis, et t rääkis a tahab müüa sinist värvi Volkswagen bussi. E.K , kes on tunnistaja ema O.T juures ja sai selle bussi mingil moel elukaaslase tuttav, käis

ilma ostu-müügi lepinguta kasutusse. Tunnistaja ütlustel tahtis kannatanu saada auto eest 900

eurot, Peale politseist kutse kuid E.K oli talle auto eest ära maksnud vist 350 eurot. saamist rääkis tunnistaja kannatanuga, kes ütles, et tal on ikka auto eest enamus raha saamata.

Süüdistatava E.K ütlustest (tl 17 18) nähtub, et ta tunnistab end - kuriteo

toimepanemises täielikult süüdi. Süüdistatava ütlused sõiduki Volkswagen Transporter reg nr

XXX XXX kannatanult enda valdusse saamises ning kannatanuga suuliselt sõlmitud kokkulepete osas on kooskõlas kannatanu ütlusetega. Süüdistatava ütlustel maksis ta kannatanule 260 eurot ja ülejäänud summa jäi tasumata, kuna ei ol raha. Auto jäi kannatanule tagastamata, e

kuna süüdistatav võttis auto mootori lahti, et hakata remonti tegema, mistõttu ei ole autot

kannatanule ka tagastanud. Kannatanu on temale kaks korda helistanud, kuid tal ei olnud siis telefoni kaasas ja ta pole talle ise tagasi helistanud. Asja allkiri koos fototabeliga (t.l 7-8), mille s on dokumentaalsete tõenditena st nähtuvalt on Rein E.K andnud allkirja selle kohta, et ta on võtnud vastutavale hoiule VW Transporter reg. märgiga millle tõi u juurde tema poeg E.K, kelle käes on ka XXX XXX XXXX xxx tehniline pass. Fototabelil olevate fotodega on tõendatud, et 03.04.2013 seisis VW Transporter reg. nr XXX XXX -xxxxx xxxxxxxxxx xxxx juures. xxxxxxxx xxxxx Registri väljavõttekohaselt (tl 11) Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX XXX omanik on O.T.

KarS § 201 lg 1 näeb ette kriminaalkorras vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või

isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise

eest. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule

kuuluvaks. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt peale sõiduki enda valdusse saamist ning esimese osamaksu tasumist süüdistatav enam kannatanuga ühendust ei võtnud, sõidukit ei

tagastanud ega tasunud selle eest ka kokkulepitud summat, millega sisuliselt manifesteeris

omastamistahte. av Kohus leiab süüdistat on kannatanu sõiduki kui vallasasja pööranud enda kasuks. Süüdistatava eelmärgitud tegevus täidab KarS § 201 lg 1 objektiivse teokoosseisu. Süüdistatav E.K pani eelkirjeldatud kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis,

et teostab süüteoko des kannatanu nõusoleku puudumist jättis osseisule vastava asjaolu s.o tea sõiduki endale, jättes selle eest täies ulatuses tasumata.

E.K tuleb käskmenetluses KarS § järgi süüdi tunnistada. 201 lg 1 Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja E.K

süüd välistavaid asjaolusid. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS 201 lg 1 § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega; KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastas tegevuses karistust kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku süüdistatava

hüvitamist KarS § 57 lg 1 p 2 järgi E.K on 22.12.2014 kannatanule hüvitanud - kuriteoga tekitatud kahju (tl 34). Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei

4

tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdistatav kriminaalkorras karistatust (tl 33-33p) ei oma.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või

kui nimetat ellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga ud aasta andmed ei ole kättesaadavad, s maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ja Tolliametile teostatud päringu Maksukohaselt puuduvad Maksuja Tolliametil andmed E.K tulude kohta (tl 14) ning tl 15-16 teatise kohaselt E.K keskmine päevasissetulek puudub. Kohus leiab, et on tuleb karistada rahalise karistusega 40 süüdistatavat miinimumilähedase

päevamäära s.o 400 eurot. süü suurust Arvestades E.K , kriminaalkorras karistatuse puudumist , leiab ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta

kohus, et t ini rahalise on võimalik ja põhjendatud mõjutada süüdistatava mi mumilähedase karistusega, mis jäetakse KarS § 73 täielikult täitmisele pööramata, lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korra -le 1 l menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Valitsuse 28. novembri 2013 6 ( Sundraha määr tuleneb Vabariigi määrusest nr 16 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud osutamise (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava E.K kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summ KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu as 72 eurot (tl 26-27p).

kohaselt peab kohus süüdi väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest statavalt põhjendatud ja vajalikus ulatuses seitsekümmend kaks) eurot 72 ( . Kriminaalmenetluse kulud kokku 657 eurot (s.h sundraha 585 eurot + riigi õigusabi tasu 72

eurot) tuleb . Kohus on seisukohal, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda E.K-lt

arvestades E.K varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ning alaealiste

ülalpeetavate olemasolu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel E.K-le

võimalus tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o 2015.a. märtsikuust).

5

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest ja kaitsjal alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS

§ sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale 164 lg-te 3 ja 5 , kaitsjatele ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik