3-14-52478/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52478 Haldusasi V.I.e kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2014 otsuse nr 7- 8/5211 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – V.I.; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus ja tühistada Eesti Töötukassa 10.07.2014 otsus nr 7-8/5211. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 18.02.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. V.I. esitas Eesti Töötukassale 21.11.2012 ettevõtluse alustamise toetuse avalduse, mille kohaselt soovis V.I. asutada arhitektuuri- ja ehitusajaloo nõustamise ning renoveerimistöid osutava ettevõtte.

2. Eesti Töötukassa 04.01.2013 otsusega nr 7-8/4778 anti V.I.ele ettevõtluse alustamise toetust äriplaani elluviimiseks summas 3850 eurot.

2

3. Eesti Töötukassa 10.07.2014 otsusega nr 7-8/5211 muudeti tagasiulatuvalt 04.01.2013 otsust selliselt, et toetuse summaks määrati 1744,45 eurot. Toetus summas 2092,55 eurot tuli otsuse kohaselt V.I.el töötukassale tagastada.

4. V.I. esitas 11.08.2014 Eesti Töötukassa 10.07.2014 otsusele vaide, mis jäeti töötukassa 16.09.2014 vaideotsusega nr 134 rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 16.10.2014 V.I.e kaebus Eesti Töötukassa 10.07.2014 otsuse nr 7- 8/5211 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

6. Kaebaja esitas 01.10.2013 esimese ja 09.02.2014 teise poolaasta aruande koos kuludokumentidega, mis tõendasid ettevõtte loomist, majandustegevusega alustamist ja toetuse osalist kasutamist. Kaebaja selgitab, et ta on ekslikult edastanud vastustajale ka oma kodukontori kasutamise remondiarve. Töötukassale esitatud kuludokumentides oli kirjas, et toetust on kasutatud ettevõtte registreerimise riigilõivu tasumiseks, domeeni pikendamiseks, kahe mälukaardi ja töövahendite soetamiseks kogusummas 3850 eurot, milles äriplaani järgseid kulutusi on tehtud summas 1459,50 eurot.

6.1. Äriplaanis planeerimata kulutuste kohta esitas kaebaja kuludokumente summas 782,09 eurot. Kaebaja oli eelnevalt kirjalikult kooskõlastanud fotoaparaadi Pentax K-30 ostu, kus ta loobus akutoitel naelapüstolist Makita GN900SE ja soetas komplekti, mis koosnes fotoaparaadist ja kahest objektiivist. Samuti oli kaebaja töötukassa töötajale öelnud, mis pole aga kirjalikult fikseeritud, et ta soetab tiigersae Makita JR3070CT asemel akutööriistade komplekti Makita, kuna komplekt sisaldas juba tiigersaagi. Asendamise otsuse tegi kaebaja seoses sellega, et akutööriistad on mobiilsemad, võrreldes elektriühendusega tööriistadega. Kaebaja on nõus tagastama üksnes hinnavahe 197 eurot, mis tuleneb kallimate tööriistade soetamisest.

6.2. 11.05.2014 esitas kaebaja digitaalselt allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve, millest nähtub, et kaebaja loodud ettevõte on ostnud eraisikult K. K.lt 1850 euro eest ehitustellingud ja saepingi. 03.06.2014 teavitas töötukassa, et 11.05.2014 esitatud arve ei vasta raamatupidamise seaduse (RPS) järgi raamatupidamislikele nõuetele. Töötukassa ei selgitanud kaebajale, milline peab nägema välja õige ostu-müügi leping, millist nad soovivad. Kaebaja oli kindlas teadmises, et koostatud arve eraisiku ja ettevõtte vahel on juriidiliselt korrektne. Kaebaja märgib, et uusi maksekinnitusi tellingute StarTec 600 ja pöördlaudsae DeWalt’i kohta enam saada ei ole võimalik, kuna eraisik K. K., kellelt vahendid soetatud on, on surnud.

6.2. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa otsusega rikutakse tema õigusi, kuna talle ei ole antud selgitusi ning ei vaevuta ka kaebaja selgitusi kuulama, miks ta on soetanud ühe või teise asja ja millisel eesmärgil. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

3 7. Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on tõendatud toetuse kasutamine kogu summa eest. Äriplaani leheküljel 26 on toodud loetelu, mida soovib kaebaja vastustajalt saadud toetuse eest soetada. Tulenevalt tööturuteenuse ja- toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg-st 6 peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Vaidlustatud otsuse andmise tingiski asjaolu, et kaebaja ei ole kasutanud toetust täielikult vastavalt äriplaanile ja esitatud kuludokumentides esineb puudusi. Vastustajale esitatud kuludokumentidest nähtus, et äriplaaniväliselt on toetust kasutatud ettevõtte registreerimise riigilõivu tasumiseks, domeeni pikendamiseks, remonttööde teostamiseks, kahe mälukaardi ja töövahendite soetamiseks.

7.1. Äriplaanijärgsetest kulutustest luges vastustaja tõendatuks kulutused fotoaparaadile Pentax K- 30+DA (882,50 €), puurvasarale Makita HK 2470 (189 €), vee- ja tolmuimejale Makita 45 (199 €), multitööriistale FEIN Multimaster (189 €). Äriplaanivälistest kulutustest aktsepteeris vastustaja kulutusi notaritasule (43,46 €) ja ettevõtte asutamise riigilõivule (140,60 €), kuna nimetatud kulutused on vajalikud ettevõtte registreerimiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Kulutusi mälukaardile Intenso SDHC (29,90 €) ja mälukaardile Ultra II SD 4GB (9,99 €), aktsepteeris töötukassa, kuna digitaalse fotoaparaadiga pole võimalik ilma mälukaartideta pildistada. Fotoaparaat ei täidaks oma eesmärki. Täiendavalt aktsepteeris äriplaanivälistest kulutustest vastustaja kulutusi taldlihvijale (61 €), kuna viimase maksumus jäi alla kohustusliku kooskõlastamise piiri nõude ja on otseselt seotud äriplaanijärgse tegevusvaldkonnaga. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud ja aktsepteeritud toetuse kasutamine summas 1744,45 eurot.

7.2. Vastustaja selgitab, et ta ei saa aktsepteerida kaebaja soetatud akutööriistade komplekti (475 €). Nimetatud komplekt ei ole äriplaanijärgne kulutus ning tulenevalt otsuse nr 7-8/3184 p-st 3.7 nõuab äriplaanis kirjeldatud kulutusest erinev kulutus, mille maksumus ületab 200 eurot, vastustajaga eelnevat kooskõlastamist. Kaebaja nimetatud kulutust kooskõlastanud ei ole, kuigi kaebaja oli kohustusest teadlik ning vaatamata korduvatele võimalustele hilisemalt muudatusi kooskõlastada, seda ei teinud.

7.3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selgitused on vastuolulised. Oma 07.02.2013 kirjas vastustajale selgitab kaebaja, et tervise huvides on ta loobunud kõrgustesse (tellingud, redelid) pürgimisest. Pärast esimese aruande kontrollimise lõppu (11.07.2013) kaebaja arvet (kuupäevaga 06.03.2013) tellingute ja saepingi soetamise kohta ei esitanud. Oma 28.01.2014 kirjas vastustajale kinnitab kaebaja, et tööriistu ta juurde ei ole ostnud ja midagi muutunud ei ole. 11.05.2014 esitas kaebaja aga arve (kuupäevaga 06.03.2013), millest nähtub, et kaebaja ettevõte on ostnud eraisikult 1850 euro eest ehitustellingud ja saepingi. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla kindel esitatud arve tõepärasuses. Ühtlasi ei vasta esitatud arve RPS § 7 järgi raamatupidamislikele algdokumentidele kehtestatud nõuetele. Puuduvad tehingu osapoolte (müüja) asu- või elukoha aadressid. Kuna tegemist on ostuga eraisikult, siis kinnitab müügi akti ostu-müügi leping, kus peavad olema kirjas ka müüja isikukood ja kontaktandmed. Eeltoodust tulenevalt ei saa töötukassa esitatud arvet aktsepteerida. Asjaolu, et müügitehingu vastaspool on surnud, ei vabanda asjaolu, et kaebaja ei dokumenteerinud nõuetekohaselt koheselt väidetavate vahendite soetamist. Kaebaja oli teadlik oma kohustusest, et peab esitama nõuetekohased kuludokumendid toetuse sihtotstarbelise kasutamise kohta aastase toetuse kasutamise perioodi jooksul.

7.4. Tõele ei vasta kaebaja väide, et talle ei ole antud selgitusi esitatud küsimustele ning töötukassa ei vaevu tema selgitusi kuulama. Kaebajaga on aktiivselt peetud kirjavahetust alates augustist 2013. Samuti on kaebajale tagatud õigus olla ärakuulatud enne koormava haldusakti andmist. Vastustaja esitas kaebajale 19.06.2014 otsuse projekti, andes sellega kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited, mida kaebaja ka kasutas. Kaebaja seisukohad nähtuvad ka vaidlustatavast otsusest. Põhjendatud pole ka väita, et vastustaja pole vastanud kaebaja korduvatele küsimustele, milline peab

4 välja nägema raamatupidamislik dokument. Vastustaja selgitas kaebajale oma 03.06.2014 kirjavahetuses, millistele nõuetele peab vastama kaebaja 11.05.2014 esitatud arve. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. Kaebaja esitas töötukassale 21.11.2012 avalduse ettevõtluse avaldamise toetuse saamiseks (tl 17). Kaebaja taotlus rahuldati 04.01.2013 otsusega nr 7-8/4778 ning kaebajale anti toetust summas 3850 eurot (tl 40). Otsuse p-i 3.8. kohaselt pidi kaebaja esitama töötukassale toetuse kasutamise aruande vähemalt kaks korda aasta jooksul – esimene aruanne ajavahemikus 11.06.2013 – 11.07.2013 (1.-5. kuu kohta) ja teine aruanne ajavahemikus 11.12.2013 – 11.01.2014 (6.-11. kuu kohta).

8.1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale esimese aruande 01.10.2013 (tl 69-73). Aruandest tulenevalt on kaebaja teinud mitmeid äriplaani väliseid kulutusi, sh on kaebaja teinud kulutusi domeeni EHITISENNISTAJA.EE pikendamiseks (22,14 eurot) ning soetanud tiigersae Makita JR3070CT asemel Makita akutööriistade komplekti (475 eurot). Teise aruande esitas kaebaja 09.02.2014 ning täpselt samade andmetega (tl 73 pöördel-75 pöördel). Lisaks esitas kaebaja 11.05.2014 vastustajale vara üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve, millest nähtub, et kaebaja on toetuse eest soetanud eraisikult ehitustellingu Startec 600 ja pöördlaudsae DeWalt D27107 kokku summas 1850 eurot (tl 51-52).

8.2. Vastustaja leiab vaidlustatud otsuses, et sihtotstarbeliste kulutustena ei saa arvestada akutööriistade komplekti soetust (475 eurot), domeeni pikendamise soetust (22,14 eurot) ning ehitustellingu ja saepingi soetust (1850 eurot). Seetõttu on vastustaja muutnud 04.01.2013 otsuses toetuse andmise suurust summale 1744,45 eurot ning nõudnud kaebajalt tagasi alusetult saadud ja kasutamata toetuse summas 2092,55 eurot. Kohtupraktikas on leitud, et kuivõrd TTTS ei reguleeri, kuidas toimub toetuse maksmise aluseks olevate haldusaktide kehtetuks tunnistamine, siis tuleb TTTS § 1 lg 3 alusel nimetatud küsimuses kohaldada HMS-i, sh toimub haldusaktide kehtetuks tunnistamine kaalutusõiguse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2011 kohtuotsus asjas nr 3-10-2347). Seega tuleb kohtul antud juhul kontrollida, kas vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et nimetatud soetusi ei saa arvestada toetuse sihtotstarbeliste kulutustena ning kas vastustaja on sellest tulenevalt õiguspäraselt nõudnud kaebajalt toetuse tagasi, sh tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja on toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtunud õigetest ning asjakohastest kaalutlustest.

9. Kaebajale ettevõtte alustamise toetuse andmise otsuse p 3.7. kohaselt peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Vajadusel võib toetuse kasutamises teha muudatusi ning kui muudatus erineb äriplaanis kirjeldatust ja selle maksumus ületab 200 eurot, tuleb selline muudatus töötukassaga kooskõlastada. TTTS § 19 lg 7 sätestab, et Eesti Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Kaebaja on esitanud ettevõtluse arendamise toetuse kasutamise aruanded vastustaja kodulehel ülevaloleva blanketi järgi. Vastavalt blanketile tuleb aruande p-s 1 märkida ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtud kulutused ning p-s 2 tuleb selgitada äriplaanis toodud ning tegelike kulutuste erinevust. Kaebaja on aruande p-s 2 märkinud, et soetas multitööriist FEIN asemel Makita tööriista,

5 kuna see töökindlam ja sisaldab vajalikke lisasid ning et tiigersaag Makita asemel soetas kaebaja akutööriistade kompleki, kuna see on mobiilsem.

9.1. Asja materjalidest nähtub, et töötukassa on andnud kaebajale korduvalt võimalusi äriplaani väliste kulutuste osas kooskõlastuse avalduse (töötukassa blanketi) esitamiseks tagantjärele (töötukassa 25.10.2013 e-kiri, tl 41; 18.11.2013 e-kiri, tl 42; 12.02.2014 e-kiri, tl 53). Seega saab vastustaja halduspraktikast järeldada, et äriplaani väliste kulutuse osas kooskõlastuse saamine pole tingimata vajalik (sh kulutuste osas, mis ületavad 200 eurot) enne selle kulutuse tegemist. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks ei saanud vastustaja käsitleda aruande p-s 2 toodud selgitust akutööriistade komplekti soetamise kohta tiigersae asemel kui kaebaja avaldust toetuse kasutamise muudatuse kooskõlastamiseks. Nimelt on töötukassa välja töötatud blanketil (tl 43) küsitud andmed ning aruande p-s 2 esitatud andmed sisuliselt kattuvad – nii tuleb mõlemast dokumendist välja, millise äriplaanis ettenähtud eseme asemel isik uue eseme soetab ning selle muudatuse põhjendus. Aruande blanketil ei ole märgitud, et selles aruandes märgitakse üksnes alla 200 euro jäävate kulutuste erinevus ja põhjendus. Et vastustaja hindas aruandes toodud äriplaani väliseid kulutusi sisuliselt ning aktsepteeris neid, nähtub vaidlustatud otsusest ning vastustaja seisukohast kaebusele. Seega saab vastustaja ka üksnes aruande põhjal langetada otsuseid suuremate kui 200-euroste kulutuste sihtotstarbelisuse kohta, sh hinnata sisuliselt, kas äriplaani välise kulutuse asendamine oli põhjendatud või mitte. Eelöeldust tulenevalt leiab kohus, et olukorras, kus kaebaja on esitanud kõik nõutud andmed toetuse kasutamise muudatuse kohta ja on olemas vastustaja valmisolek äriplaani väliste kulutuste tagantjärgi kooskõlastamiseks, ei saa kooskõlastamine sõltuda teatud kulutuste osas üksnes vastustaja poolt välja töötatud konkreetse blanketi täitmisest ning selle esitamisest. Ka ei tulene töötukassa 04.01.2013 otsusest ega TTTS-st vorminõuet kooskõlastuse esitamiseks. Kaebaja tahe kooskõlastuse saamiseks nähtub aruande p-st 2. Seega - kuna vastustaja halduspraktika näitab, et ta on nõus kooskõlastusi lahendama ka pärast soetuse tegemist üle 200-euroste ostude puhul, leiab kohus, et avaldus kooskõlastuse saamiseks võib sisalduda ka toetuse kasutamise aruandes, kuna aruande p-s 2 kajastuvad kõik töötukassale vajalikud andmed kooskõlastuse andmise lahendamiseks (andmed kattuvad kooskõlastuse blanketil küsitavate andmetega).

9.2. Kohus märgib, et eelöeldust vastupidisele seisukohale saaks asuda juhul, kui kooskõlastusi kulutuste osas, mis ületavad 200 eurot ning erinevad äriplaanis toodust, saaks esitada üksnes enne selle kulutuse tegemist. Konkreetsel juhul pole aga võimalik sellist järeldust teha, kuna asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja nõus kooskõlastuse avaldusi vastu võtma ja lahendama nii enne kulutuse tegemist kui ka pärast kulutuse tegemist.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja oleks pidanud kaebaja esitatud esimese aruande p-s 2 toodut akutööriistade komplekti soetamise osas käsitlema kui kaebaja avaldust toetuse kasutamise muudatuse kooskõlastamiseks. Järelikult on vastustajal sisuliselt lahendamata kaebaja avaldus akutööriistade komplekti osas toetuse kasutamise muudatuse kooskõlastamiseks, mistõttu ei saanud vastustaja 10.07.2014 otsuse tegemisel lähtuda kõikidest asjakohastest kaalutlustest. Nii on vastustajal välja selgitamata oluline asjaolu, kas tiigersae asemel akutööriistade komplekti soetamine oli lubatav või mitte. Vastustaja ei lähtunud õigest kaalutlusest, leides, et kaebaja sisuliselt sellist avaldust esitanud pole. Vastustaja ei ole ka esitanud kohtule argumenti sellest, et akutööriistade komplekti soetamine oli igal juhul lubamatu, sõltumata kooskõlastuse taotlemisest.

Kohuspraktikas on leitud, et juhul, kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-54-03, p-d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16). Kohus leiab, et ebaõigest kaalutlusest lähtumine ja vaidlusaluse

6 olulise asjaolu välja selgitamata jätmine ning sellega arvestamata jätmine on olulised kaalutlusvead. Nii võib kaebaja avalduse lahendamisest tulenevalt muutuda vaidlustatud otsuse lõpptulemus. Kaebus tuleb rahuldada.

11. Kaebaja ülejäänud väidete osas märgib kohus järgmist. Vastustaja on leidnud õigesti, et 06.03.2013 arvet (tl 52), millega on kaebaja väidetavalt soetanud K. K.lt ehitustellingu ja saepingi, ei saa pidada usaldusväärseks. Arve usaldusväärsuse seab kahtluse alla eelkõige juba kaebaja enda käitumine haldusmenetluses. Nimelt on kaebaja algselt aruannetes märkinud (esitatud 01.10.2013 ja 09.02.2014), et on toetuse eest teinud kontoris remondi, mis on talle maksma läinud kokku 1683,25 eurot. Vastustaja on oma 29.11.2013 e-kirjas selgitanud, et ei võta korteri remondiarvet arvesse toetuse sihtotstarbelise kasutusena (tl 44). Oma 07.10.2013 e-kirjas märgib kaebaja, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on ta loobunud kõrgustesse (tellingu, redelid) pürgimast (tl 53 pöördel). Pärast vastustaja korduvaid e-kirju selle kohta, et kaebajal tuleb esitada kulutuste kohta asjakohane dokumentatsioon, on kaebaja vastustajale oma 04.02.2014 e-kirjas selgitanud, et kontori remondi üldmaksumuse on tasunud kaebaja ema ning kaebaja on selle eest osaliselt (summas 1605,71 eurot) tasunud omakorda emale sularahas (tl 47 pöördel). Pärast vastustaja veelkordseid meeldetuletusi on kaebaja vastustajale 11.05.0214 edastanud 06.03.2013 arve saepingi ja tellingu soetamise kohta K. Käolt. Esitatud kaebuses märgib kaebaja, et on aruandesse ekslikult märkinud korteri remondi kulutuse. Kaebaja viidatud käitumine, kus ta muudab menetluse vältel põhjendamatult ja talle sobival viisil seisukohti toetuse kasutamise kohta (esmalt märgib kaebaja, et kasutas toetust korteri remondiks, hiljem aga väidab, et soetas toetuse eest hoopis tellingu ning saepingi), viitab üheselt sellele, et tegelikult sellist tehingut toimunud pole. Kui kaebaja oleks tõepoolest 06.03.2013 arve alusel saepingi ja tellingu soetanud, oleks kaebaja pidanud seda kajastama ka oma 01.10.2013 ja 09.02.2014 aruannetes.

Ka on vastustaja õigesti leidnud, et tõendamata on domeeni EHITISENNISTAJA.EE pikendamise kulutus. Nii on Zone Media OÜ 30.01.2013 arve nr 740024 väljastatud kaebaja nimele (tl 76 pöördel), mitte OÜ Ehitisennistaja nimele ning nähtuvalt kaebaja pangakonto väljavõttest on ta tasunud selle enda rahalistest vahenditest (tl 83 ja 85).

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik