4-15-787/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruaril 2015 Jõhvi kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-787 (2440,14,008537) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses Vadim Kabatšenko LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Vadim Kabatšenko tunnistati süüdi LS § 259 lg 2 p 1 alusel ja karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kaebuse esitaja Vadim Kabatšenko isikukood: 36811122236, elukoht: xxx RESOLUTSIOON VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Vadim Kabatšenko taotlus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 08.12.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,008537 tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Jätta Vadim Kabatšenko kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 08.12.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,008537 läbi vaatamata.

Määruse ärakiri saata Vadim Kabatšenkole ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Tegi kindlaks:

05.02.2015 saabus Viru Maakohtusse Vadim Kabatšenko kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas 2440,14,008537, milles palutakse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus.

2

Nimetatud otsusega tunnistati Vadim Kabatšenko süüdi LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga 200 eurot.

Esiteks taotleb kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist põhjusel, milleks on kohtuvälise menetleja ja väärteoprotokolli koostaja selgituskohustuse täitmata jätmine menetlusaluse isiku suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et politseiametnikud ei ole talle selgitanud, et ta peab ise uurima politseist järgi, milline on otsus ja millal see on tema jaoks kätte saadav. Kaebuse esitaja ei valda eesti keelt ja seetõttu ei saanud ta aru protokolli sisust. Teiseks vaidlustab kaebuse esitaja väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramise. Talle ei ole selgitatud ja tagatud ärakuulamisõigus väärteomenetluses. Menetlusalusele isikule ei tutvustatud väärteoprotokolli täiendamise võimalust, ei küsitud kergendavaid asjaolusid, ei ole tehtud ettepanekut täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Otsus ei ole piisavalt motiveeritud, arvestamata on jäetud kaebaja majanduslik olukord. Ei ole selgitatud, miks määrati karistuseks 50 trahviühikut. Puudub viide menetlusaluse isiku ütluste kohta. Viidates Riigikohtu lahendile AS Narva Vesi kohtuasjas, leiab kaebuse esitaja, et ei saa aktsepteerida olukorda, kus väärteootsus ei põhine väärteoprotokollis sisalduvale infole.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 114 lg 4 esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohus esitas kohtuvälisele menetlejale päringu ja tutvus väärteoasja 2440,14,008537 materjalidega.

Väärteoprotokollist AB 1428903, mis oli koostatud 18.11.2014, nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.12.2014. Protokollile on Vadim Kabatšenko alla kirjutanud, märkides: „protokoll ei ole tõlgitud, rikkumisega ei ole nõus, kuna ei rikkunud avalikku rahu“. (tõlge vene keelest – kohtu märkus) Protokolli pöördel olevale õiguste ja kohustuste all olevale reale on väärteoprotokolli koostaja märkinud: „Tutvustatud. Allkirjast keeldus”. Järelikult oli kaebuse esitamise viimane päev 02.01.2015. Selle ajavahemiku kestel, 18.12.2014 kuni 02.01.2015, kaebust ei olnud esitatud. Kaebus esitati kohtusse 05.02.2015. Seega on VTMS § 114 järgi ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg möödunud.

Vastavalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 172 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Kaebuse esitaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et kohtuväline menetleja ja väärteoprotokolli koostaja on selgituskohustuse jätnud menetlusaluse isiku suhtes täitmata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et politseiametnikud ei ole talle selgitanud, et ta peab ise uurima politseist järgi, milline on otsus ja millal see on tema jaoks kätte saadav. Kaebuse esitaja ei valda eesti keelt ja seetõttu ei saanud ta aru protokolli sisust.

3

Riigikohus on lahendis nr.3-1-1-90-10 p.9.2 selgitanud järgmist: „…kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms“. Sama seisukohta toetavad ka Riigikohtu lahendid 3-1-1-55-10 p.14; 3-1-1-5-07 p.6; 3-1-1-152-05 p.6; 3-1-1-144-03 p.8; 3-1-1-77-98.

Tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud kaebuse ning taotlusega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine ühtki asjaolu, mida kohtupraktika kohaselt saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõistes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine oleks tingitud menetlusaluse isiku või tema lähedaste raskest haigusest, loodusõnnetusest, sidehäirest vms.

Ennistamise taotluses toodud argumendid ei anna kohtule alust pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist mõjuval põhjusel.

Väärteoprotokollile keeldus õiguste ja kohustustega tutvumise fakti kohta isik allkirja andmast, märkides, et : „protokoll ei ole tõlgitud, rikkumisega ei ole nõus, kuna ei rikkunud avalikku rahu“. (tõlge vene keelest – kohtu märkus) Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 08.12.2014 otsusest nähtub, et menetlusalune isik on otsuse ärakirja kätte saanud 27.01.2015. Otsusesse on märgitud, et otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 03.01.2015. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et Vadim Kabatšenko on andnud järgnevad ütlused: „Helkur oli taskus.“ (tõlge vene keelest – kohtu märkus)

Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-99-10 p.16 selgitanud, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav. VTMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud. … Juhul, kui menetlusalune isik väidab, et sai väärteoprotokolli sisust ja sellele järgnevast karistamisotsusest teada alles pärast otsuse kätte saamist ning sellest tingitult esitab ta kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtajast hiljem, tuleb isikul alati taotleda kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seaduses ettenähtud korras.

4

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus patrullpolitseinik on isiku suhtes läbi viinud menetlustoimingud (andnud allkirja vastu kätte väärteoprotokolli ja kuulanud isiku üle), ei ole ühtki alust järelduseks, et isik ei olnud teadlik, et tema suhtes viidi läbi süüteomenetlus.

Menetlusalune isik on väitnud oma taotluses, et ta ei olnud teadlik, millele ta alla kirjutab ning politseiametnikud vihjasid asjaolule, et vastasel korral tõlgendatakse tema käitumist kui vastuhakku ning ta viiakse arestikambrisse. Toimikust ei nähtu, et isik oleks varem sellekohase avalduse esitanud, sh ei ole seda ka mainitud 15 päevase tähtaja jooksul, st ajal mil on võimalik esitada vastulause ja tõendid kohtuvälisele menetlejale enne otsuse tegemist. Seega peab kohus väidet õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmisest paljasõnaliseks ning leiab, et isiku õigusi ei ole rikutud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele 3-1-1-6-07 p.6, mille kohaselt: „On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust.“ Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks alust kahelda politseiametnike teenistuskohustuste korrektses täitmises. Kui kaebuse esitaja leiab, et politseiametnike tegevuses on kuriteotunnused (KarS §3112 – väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemine), on tal õigus esitada kuriteokaebus prokuratuuri.

Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on oma tegevuses toiminud seadusepäraselt ja menetlusõiguslikke rikkumisi ei esine. Isik sai väärteootsuse kätte 27.01.2015 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 02.01.2015. Menetlusaluse isiku ütluste ja allkirjadega on tõendatud, et ta pidi aru saama, et tema suhtes koostatakse väärteootsus, nimelt isik sai hästi aru, et talle heidetakse ette liikumist ilma helkurita ja andis selle kohta ütluse, et helkur oli taskus. Kohus ei tuvastanud, et riik oleks käitunud süüteomenetluses isiku suhtes ebaproportsionaalselt, põhjendamatult, mille tõttu oleks tema kaitseõigus oluliselt rikutud.

Kohus peab vajalikuks osutada asjaolule, et isiku ülekuulamisel ja talle tema õiguste tutvustamisel viibis isik seisundis, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest, mille kohta on koostatud indikaatorvahendi koostamise protokoll. Kohus märgib, et taunimistväärt on politsei praktika viia isikutega menetlustoiminguid, kui nnad viibivad alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis, seda eriti puudutab selliseid tähtsaid toiminguid, nagu isiku ülekuulamine ja talle õiguste tutvustamine. Samas seadus ei keela alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis isiku ülekuulamist. krMS § 64 näeb ette, et ”tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.“. Menetlusaluse isiku kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et isik oleks üle kuulatud KrMS § 64 lg 1 näidatud keelatud viisil. Samuti ei keela seadus tutvustada menetlusõigusi isikule, kes viibib alkoholi tarvitamisest tungitud seisundis. Vastupidi , näiteks isiku kinnipidamisel ei ole välistatud, et isik viibib väärteotoimepanemisele järgselt alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis; VTMS § 46 lg 3 näeb otseselt ette, et isiku kinnipidamisel peab ta andma protokollile oma allkirja, et talle on VTMS § 19 järgi ettenähtud õigused selgitatud.

5

Seega tähtsust omab isiku võime, olles alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis, toimunust adekvaatselt aru saada ja vastavalt olukorrale sellele reageerida. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigused ei olnud rikutud oluliselt sel määral, et selle alusel tekiks kohtul alus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Nahu nähtub väärteoasja materjalidest, jäi isiku käitumine adkevaatse reageeringu raamidesse. Isik kirjutas alla väärteoperotokolli kättesaamise kohta ja märkis ei rikkumisega ei ole nõus, sest korda ta rikkunud ei ole. Samuti isik kirjutas omakäeliselt ülekuulamisprotokollile ”helkur oli taskus”.

Veel kohus juhib tähelepanu järgmisele aspektile. Kaebetähtaja ennistamise taotlemisel tuleb arvestada, et vastavalt kohtute väljhakujunenud praktikale ennnistamisele tuleb see kaebetähtaeg, mis on mööda lastud isiku ennast olenemata põhjustel ehk tekkima või saabuma pidid sellised isikust olenemata asjaolud, mille tõttu ei saanud isik kogu kaebetähtaja jooskul kaebust esitada ega neid asjaolusid mõjutada ( vt RKTK 3-2-1-40-11 p 16). Ka KrMS-u kommenteeritud väljaandes ( 2012, lk 424 pp 3- 3.3) on selgelt rõhutatud, et tegemist peab oema objektiivse takistusega kaebuse esitamisel.

Menetlusalusel isikul ei olnud ühtegi mõistliku alust eeldada, et tema suhtes ei toimunud väärteomenetlust ja tema suhtes ei tule menetluslikku otsustust. Isik ei tundnud vähimatki huvi seoses tema suhtes läbiviidud toimingutega ja sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte kriminaalhooldaja vastuvõtul, kui viimane selle kohta selgitusi küsis. Samas ei ole isiku jaoks see esimene kogemus süüteomenetluses. Isik on nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Seega isiku elukogemust arvestades ei ole tema selgitused, et tal ei olnud aimugi, et tema suhtes tuleb kohtuvälise menetleja lahend ja pa peab ise muretsema otsuse kättesaamist, kohtule veenvad.

Tuginedes väärteoasja materjalidele ja esitatud taotlusele, ei näe kohus alust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Menetlusaluse isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eelpooltoodust jätab kohtunik taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik