3-13-498/1193-13-498/119 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-498 Haldusasi MM kaebus Maa-ameti kohustamiseks teha kanne ja registreerida katastriüksus vastavalt AS-i Elisor koostatud plaanile Menetlusosalised Kaebaja – MM, volitatud esindaja v.adv Mikk Lõhmus Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindajad Toomas Kutti ja Katrin Olesk Kolmas isik – Kuusalu vald, volitatud esindaja Peeter Raudsepp Kolmas isik – MM, volitatud esindaja v.adv Mikk Lõhmus Kolmas isik – OÜ Hektarid, seaduslik esindaja Katrin Viru ja volitatud esindaja v.adv Mikk Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MM apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11.02.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-498 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 20.03.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-13-498 2(15) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusega nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“ anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks LM-le ja MM-le Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Salmistu külas, Uuetoa maaüksus, kummalegi ½ mõttelises osas. Nimetatud korralduse punkti 1.3 kohaselt on erastatava maatüki suurus 10 622 m2. Uuetoa katastriüksus on maaregistris registreeritud 23.12.1998 ja kinnistusraamatusse kantud 26.04.1999. 2. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Kuusalu vallas Salmistu külas asuv Uuetoa kinnistu (registriosa nr 1820302, katastritunnus 35201:002:1820) kaasomanikele MM-le (1511/10622 mõttelist osa), MM-le (1111/10622 mõttelist osa) ja OÜ-le Hektarid (8000/10622 mõttelist osa). Kaasomanike MM ja MM soovil teostas AS Elisor 15.12.2005 Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise, et täpsustada rannajoone asukohta. 3. MM ja MM 03.08.2011 avalduse kohaselt paluti kanda mõõdistamisel saadud andmed maakatastrisse. AS Elisor esitas katastripidajale Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku registreerimiseks 15.09.2011, 12.01.2012 ja 13.09.2012. Katastripidaja tagastas toimiku selle esitajale vastavalt 21.10.2011, 19.03.2012 ja 11.10.2012. 4. Neljandat korda esitas AS Elisor katastripidajale Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku registreerimiseks 30.11.2012. 5. Maa-ameti 07.02.2013 otsusega keelduti esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest ja tagastati dokumendid avalduse esitajale esitatud andmete täpsustamiseks. Nimetatud otsuse kohaselt tuvastati kontrolli käigus järgmised puudused: „Piiriprotokolli juurde kutsutud isik Kuusalu Vallavalitsuse esindaja (kohalik omavalitsus on ka kehtiva KÜ 35201:002:1820 ostueesõigusega erastatud maa piiride määraja) on jätkuvalt seisukohal, et ei nõustu AS Elisor poolt märgitud piiridega. Seega arvestades Kuusalu Vallavalitsuse kirja nr 8- 3/3661 ja Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsust nr 55 – millega taotletakse munitsipaalomandisse Kurru maaüksus, ning lähtudes asjaolust, et kinnisasja piiride kindlaksmääramise läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse – tagastame nimetatud toimiku esitatud andmete täpsustamiseks.“ Otsuse õiguslike alustena märgiti maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 2 p 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi maa ostueesõigusega erastamise kord) p 13 lg 2. 6. MM esitas 06.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 07.02.2013 otsusele, taotledes katastripidaja kohustamist tegema kanne ja registreerima Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamisel saadud andmed vastavalt AS Elisor koostatud plaanile. Uuetoa kinnistu mõõdistamisel määrati kinnistu merepoolseks piiriks merepiir. See oli nii märgitud 14.05.1998 piiriprotokollis ning piir näidati merepiirina kätte ka omanikule. Piiride ettenäitamise juures viibis Kuusalu Vallavalitsuse esindaja Priit Adler. Piiriprotokollis

3-13-498 3(15) määrati, et piiripunktide 3-2-1 vahel kulgeb piir piki merepiiri. Alles hiljem selgus, et kinnistu koordinaatidega määratud piir ei kattunud looduses kätte näidatud ja piiriprotokolli kantud merepiiriga. Lähtudes MaaKatS § 20 lg-st 54 tuleb antud juhul aluseks võtta piiriprotokoll, milles on kinnistu piiriks määratud merepiir. Maa-amet tagastas 15.09.2011 toimiku põhjusel, et piirinaabritega puuduvad nõuetekohased kooskõlastused. Ühtegi viidet sellele, et puuduks õiguslik alus kande tegemiseks, otsuses ei tehtud. Samuti tagastati toimik andmete täpsustamiseks 12.01.2012 ja 13.09.2012. Ka siis ei viidatud asjaolule, et puudub õiguslik alus kande tegemiseks. Maa-amet viitas 30.11.2012 uuele asjaolule, et kinnisasja piiride kindlaksmääramise läbiviimine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. MaaKatS § 9 lg-s 4 toodud loetelus on maaregistrisse kande tegemise alustena toodud ühe võimalusena välja kohaliku omavalitsuse otsus. Samas on võimaluseks ka vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimik. Seega puudub registreerimisest keeldumiseks alus ja katastripidaja oleks pidanud määratud tähtajal registreerima parandused. 7. Maa-amet ei pidanud kaebust õigeks ega põhjendatuks, vaidles sellele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Katastripidaja otsused keelduda esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest ja tagastada dokumendid toimiku koostajale puuduste kõrvaldamiseks ja/või esitatud andmete täpsustamiseks on olnud põhjendanud ning tehtud õiguslikul alusel. MaaKatS § 8 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik MM soovitud viisil katastrikannet teha, kuni maamõõtja poolt katastripidajale esitatud mõõdistusandmed on vastuolus varem registreeritud katastriüksus(t)e mõõdistusandmetega. MM õigusi ja huve ei ole rikutud. Katastriüksuse moodustamise ning maakatastris registreerimise õiguslikuks aluseks on olnud Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldus nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“, millega anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks LM-le ja MM-le, kummalegi ½ mõttelises osas kaasomandisse. Maamõõdufirma OÜ A-Projekt (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 224 MA-k) maamõõtja HK koostas fotoplaanil nr 63 974 Uuetoa katastriüksuse asendiplaani piiride kooskõlastamiseks. Fotoplaani nr 63 974 kohaselt ei ulatu moodustatava Uuetoa katastriüksuse piir alusplaanil selgelt tunnetatava merepiirini (kaldajooneni). Katastriüksuse plaani piiriandmete tabelis on ekslikult piiripunkti nr 11 piirimärgi vormiks märgitud merepiir. Maamõõtja HK poolt 14.05.1998 piiriprotokollis on piiripunkti nr 11 piirimärgi vormiks märgitud metalltoru. Uuetoa katastriüksuse moodustamisel mõõdistamise teel on katastriüksuse piiripunktid koordineeritud ja nendest lähtuvalt on arvutatud katastriüksuse pindala. Kuivõrd maamõõtja ei sidunud Uuetoa katastriüksuse plaanil kajastatud merepoolset piiri katastrikaardile märgitud rannajoone koordinaatidega, vaid määras Uuetoa katastriüksuse merepoolsele piirile maismaal asuvad koordinaadid, siis registreeriti erastatav Uuetoa katastriüksus maakatastris katastriüksuse plaanil ja pindala arvutuse tabelis märgitud koordinaatide alusel (MaaKatS § 10 lg 1). Uuetoa katastriüksuse kanne vastab katastriüksuse plaanil esitatud mõõdistusandmetele (MaaKatS § 8 lg 1) ja see on maaregistris registreeritud 23.12.1998. Esimest korda esitas AS Elisor maamõõtja Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku katastripidajale registreerimiseks 15.09.2011. Katastripidaja tagastas toimiku maamõõtjale 21.10.2011, kuivõrd esitatud dokumentide alusel taotletav kanne ei sobi olemasolevate kannetega. Lisaks Uuetoa ja Ranna katastriüksuste ühise piiri asukoha ebaselgusele, oli katastripidajale juba 2006 teada riigi huvi Uuetoa katastriüksusega piirneva mereäärse maaüksuse suhtes. Kuivõrd Annukse, Uuetoa, Meri-Pihlaka ja Tülli 1A katastriüksuste piirid ei ulatunud katastrikaardile märgitud mere rannajooneni, siis oli katastrikaardil nende

3-13-498 4(15) katastriüksuste ja mere rannajoone vahele jääv maa käsitletav riigi omandis oleva maana (maareformi seadus (MaaRS) § 31 lg 2). Maa-amet algatas selle maa osas maa riigi omandisse jätmise menetluse ning esitas 05.09.2006 Kuusalu vallale taotluse nr 6.3-5/301 Kurru maaüksuse (suurusega 5748 m2) riigi omandisse jätmiseks seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Kuusalu Vallavalitsus nõustus maa riigi omandisse jätmisega oma 28.09.2006 korraldusega nr 1000 „Maa riigi omandisse jätmine“. Kuusalu Vallavalitsuse 26.04.2007 kirjast nr 5-3/1101 „Maa erastamine maareformi seaduse § 22 lõige 12 alusel“ Maa-ametile ja selle lisadest nähtub, et MM on Kuusalu Vallavalitsusele esitanud taotluse temale kuuluva Uuetoa kinnistuga piirneva ligikaudse suurusega 1500 m2 maa erastamiseks, mis on osa riigi omandisse taotletud Kurru maaüksusest. Uuetoa katastriüksuse piiride paiknemise küsimuse täpsustamiseks pöördus Maa-amet ka Kuusalu valla poole. Kuusalu Vallavalitsus teavitas Maa-ametit oma 25.11.2011 kirjaga nr 8-3/4384-1 „Vastus 21.10.2011 katastripidaja otsusele toimiku nr 119725 kohta“, et Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi varem piirnenud ja ei piirne ka täna merega; Uuetoa ostueesõigusega erastamine toimus MaaRS järgselt endise Uuetoa 7, VIII (Kiiu mõisa järgi) kinnistu piires ja selle kinnistu (vt 1935. a skeemiline kaart V-37) piir ei läinud mereni. Teist korda esitas AS Elisor maamõõtja Uuetoa katastriüksuse toimiku katastrikande muutmiseks 12.01.2012. Katastripidaja tagastas toimiku maamõõtjale 19.03.2012, kuivõrd vajalik on seletuskirja täiendamine, katastriüksuse piiri kooskõlastamine Ranna katastriüksuse omanikega ja piiriprotokolli allkirjastamine (Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (edaspidi katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord) § 26 lg-d 4 ja 5 ning § 21 lg 3). Kolmandat korda esitas AS Elisor maamõõtja Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku katastripidajale 13.09.2012. Katastripidaja tagastas toimiku 11.10.2012, kuivõrd Kuusalu Vallavalitsuse 02.10.2012 kirjas nr 8-3/3661 „Uuetoa katastriüksuse ja mere vahele jäävast reformimata maast“ ning 26.03.2011 kirjas nr 8-3/4384-2 „Arvamus 21.10.2011 katastripidaja otsusele toimiku nr 119725 kohta. Uuetoa katastriüksuse sellisel kujul ümbermõõdistamise peatamine“ ei nõustu Kuusalu Vallavalitsus Uuetoa katastriüksuse ülemõõtmise tulemusena saadud uute piiridega. Lisaks edastas Kuusalu vald 21.12.2012 Maa-ametile Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsuse nr 55 „Maa munitsipaalomandisse taotlemine“, mille kohaselt otsustas volikogu taotleda munitsipaalomandisse Kuusalu vallas Salmistu külas asuva Kurru maaüksuse pindalaga 0,58 ha ning määrata maaüksuse sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Maa-ametile teadaolevalt ei ole MM seda otsust vaidlustanud. Neljandat korda esitas AS Elisor maamõõtja Uuetoa katastriüksuse ülemõõdistamise toimiku katastripidajale 30.11.2012. Katastripidaja tagastas nimetatud toimiku 07.02.2013 MaaKatS § 8 lg 2 p 1, HMS § 6 ja maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 lg 2 alusel. MaaKatS § 8 lg 2 annab katastripidajale õiguse keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. See hõlmab lisaks dokumentide esitamisele ka dokumentides sisalduvate andmete sobivust eelnevate kannetega maakatastris (vt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise kord“ (edaspidi riigi maakatastri pidamise kord) p-d 34 ja 36). Katastripidaja võrdleb esitatud andmeid maakatastris varem registreeritud andmetega, et välistada vastuoluliste piiride ja pindaladega katastriüksuste tekkimine. Katastripidaja ei tõlgenda MaaKatS § 8 lg-t 2 kitsalt. Katastripidaja peab silmas ka seda, kas maamõõtja poolt esitatud piiriandmete alusel on võimalik teha katastrikanne, kui esitatud mõõdistusandmed on vastuolus varem registreeritud katastriüksuse(te) mõõdistusandmetega või kui katastripidajale on teada, et esitatud piiriandmetega katastriüksuse registreerimine võib kahjustada mõne teise

3-13-498 5(15) isiku huve. Katastripidaja jaoks on oluline välja selgitada, millisel õiguslikul alusel on vastuolulised mõõdistustulemused saadud. Ülemõõdistamise tulemusena on katastriüksuse pindala (13 456 m2) 2834 m2 võrra suurem ostueesõigusega erastatud maa pindalast. Samuti on täienenud katastriüksuse kõlvikuline jaotus, mis oleks pidanud olema kajastatud samamoodi katastriüksuse esmamoodustamise plaanil ja eksplikatsioonis. Uuetoa katastriüksuse esmamoodustamise plaanil ei ole kõlvikulises jaotuses välja toodud muu maa kõlvikut ning katastriüksuse plaani graafilisel osal ei ole näidatud kõrkjate, liiva või kivimurru leppemärki, millega plaani koostaja peaks tavapäraselt tähistama rannaala. Katastriüksuse registreerimisel võetakse aluseks põhikaardistamise tulemusena leitud või muudetud rannajoon, mis kantakse katastri aluskaardile. Uuetoa katastriüksuse merepoolsed piiripunktid on mais 1998. a teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koordineeritud ega lange kokku tol ajal kehtinud Eesti Põhikaardi mere rannajoonega. Seejuures ei ole rannajoone asukoht Uuetoa katastriüksuse moodustamise ajast alates kõnealusel alal oluliselt muutunud. Ka Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1933. a Salmistu küla kaardil ja Kurru maaüksuse asukoha skeemilt 1935. a skeemilise kaardi V-37 väljavõttel nähtub, et kinnistute piirid ei ulatu mereni, vaid kinnistute piiride ja merepiiri vahele jääb endine riigimaa riba. Katastrimõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse kohta koostatud piiriprotokollis fikseeritud piirikirjeldus on piiri kindlakstegemisel katastriüksuse plaani kõrval üksnes abistava tähendusega. Mõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse puhul ei ole MaaKatS § 20 lg-d 5, 51 ja 52 asjakohased (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-36-99 ja nr 3-3-1-45-99). Piiriprotokolli käsitletakse olulisena vaid juhul, kui maareformi läbiviimise käigus on katastriüksus moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta ning kui katastriüksuse hilisemal (üle)mõõdistamisel selgub, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku. Uuetoa katastriüksuse plaanil on märgitud nii piiripunktide koordinaadid kui ka piiripunktide vahelised joonepikkused. Katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide ja piiripunktide vaheliste joonepikkuste alusel moodustuv katastriüksuse piir ei ulatu rannajooneni. Maa-amet on Uuetoa katastriüksuse piiri asukoha väljaselgitamiseks teostanud kaks kontrollmõõdistamist (2004 ja 2013). Selle tulemusena selgusid vastuolud Uuetoa katastriüksuse ja naaberkatastriüksuste Tülli 1A, Meri-Pihlaka, Ranna ja Annukse ühistes piiriandmetes ning see, et OÜ A-Projekt maamõõtja HK poolt Uuetoa katastriüksuse piiripunktidele nr 2 ja nr 1 määratud koordinaadid ei järgi veepiiri ega ka astangu ülemise serva asukohta ja piiripunkti nr 3 asukoht ei järgi veepiiri asukohta, kuid ühtib astangu ülemise serva asukohaga. Tõenäoliselt on maamõõtja nimetanud piiriprotokollis Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel merepiiriks ekslikult. AS Elisor piiripunktide nr 17, 16, 30 ja 1 koordinaadid sobivad OÜ A-Projekt mõõdistusega, mistõttu on need katastriüksuse moodustamise aegsed piirimärgid. AS Elisor on määranud piiriprotokolli kohaselt piiri piiripunktide nr 2-3-4-5-6-7-8-9-10-11-12-13-14-15 vahel mere kaldajoonele. Piir järgib põhikaardi kaldajoont, mis tähendab, et AS Elisor mõõdistuse tulemusena on ostueesõigusega erastatud ja kinnistatud Uuetoa katastriüksuse pindala suurenenud 2834 m2 võrra. Vaidluse korral ei saa piiri asukoha väljaselgitamisel lähtuda kitsalt ühest dokumendist, vaid arvestada tuleb kõikide konkreetse vaidlusega seotud asjaoludega kogumis. Eelkõige saab piiri asukoha kindlaksmääramisel maastikul tugineda katastrijärgsetele piiridele, piirivaidlustes eeldatakse katastrikannete õigsust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-12). Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha

3-13-498 6(15) kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. 8. Kuusalu Vallavalitsus, MM ja OÜ Hektarid seisukohti ei esitanud. 9. Tallinna Halduskohtu 03.02.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja on teadnud, et ta ei ole ostueesõigusega seda maad erastanud, kuivõrd esitas 31.05.2006 Kuusalu Vallavalitsusele avalduse kaebajale kuuluva Uuetoa kinnistu (pindalaga 10 622 m2) merepoolsete piiride ja veepiiri vahele jääva maa-ala erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel kinnisasjaga liitmise eesmärgil. Kohtutoimikus olevatest Kurru maaüksuse asukoha skeemidest 1933. a ja 1935. a nähtuvalt ei piirnenud Uuetoa kinnistu merega. Käesoleval juhul näitavad 04.07.2013 kontrollmõõtmise tulemused, mis on kajastatud kontrollmõõtmise joonisel, et OÜ A-Projekt maamõõtja HK poolt Uuetoa katastriüksuse piiripunktidele nr 1, 2 ja 3 määratud koordinaadid ei järgi veepiiri. Ka ei lange mais 1998 teostatud katastrimõõdistamise tulemusena koordineeritud Uuetoa katastriüksuse merepoolsed piiripunktid kokku tol ajal kehtinud Eesti põhikaardi mere rannajoonega. Katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide ja piiripunktide vaheliste joonepikkuste alusel moodustuv katastriüksuse piir ei ulatu rannajooneni. Seega nõustub kohus vastustajaga, et maamõõtja on piiriprotokollis nimetanud Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel merepiiriks ekslikult. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet keeldunud õiguspäraselt Uuetoa katastriüksuse katastritunnusega 35201:002:1820 registreerimisest AS Elisor ülemõõdistamise tulemusena saadud pindalaga 13 465 m2, kuna esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. MM palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kohustada katastripidajat tegema kande ja registreerima katastriüksus vastavalt AS Elisor koostatud plaanile. Ekslik on halduskohtu järeldus, et puudub õiguslik alus katastriüksuse katastritunnustega 35201:002:1820 registreerimiseks AS Elisor ülemõõdistamise tulemusel saadud andmete alusel. On tekkinud olukord, kus ebaõiged andmed võivad kaasa tuua maa omandiõiguse ülemineku kolmandatele isikutele. Halduskohus on ekslikult asunud lahendama küsimust, kas Uuetoa katastriüksuse (katastritunnus 35201:002:1820) piirid on piiriprotokollis märgitud ekslikult või mitte. MM ei ole vastu vaielnud, et piiriprotokoll ja katastriüksuse plaan ei kattu. Sellest tulenevalt ongi asutud taotlema katastriüksuse ümbermõõdistamist, et maamõõtja poolt tehtud vead parandada ning need registreerida. Aluseks tuleb võtta piiriprotokoll, milles on kinnistu piiriks määratud merepiir (MaaKatS § 20 lg 54). Aluseks tuleb võtta ka valduse ulatus (TsÜS § 2). Maaomanikud on kinnistut kasutanud läbi aegade kuni merepiirini, tehes sel hooldustöid ja olles heauskses teadmises, et kinnistu ulatub merepiirini. Alles plaanidel esineva vea selgumisel asus MM taotlema tegeliku olukorra fikseerimist plaanimaterjalil. Kuna Kuusalu Vallavalitsus ei ole enne tähelepanu pööranud maa-ala korrashoiule, siis saab eeldada, et Kuusalu Vallavalitsus on pidanud kinnistu piire merepiirini ulatuvateks. Halduskohus on olnud asjaolude analüüsimisel subjektiivne, keskendudes ebaproportsionaalselt Maa-ameti argumentidele ning on sellega rikkunud põhiseaduse §-i 14. Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et maamõõtja on piiriprotokollis ekslikult nimetanud Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel merepiiriks. Selle järelduse on halduskohus teinud lähtudes Maa-ameti arvamusest. Tegelikkuses ei ole ühtegi tõendit selle

3-13-498 7(15) kohta, et MM-le oleks näidatud kinnistu piirina muud joont kui merepiir. Samuti ei ole ükski piiriprotokollile allakirjutanutest esitanud piiriprotokollis märgitud sõnastusele „merepiir“ ühtegi vastuväidet. Kande tegemisest keeldumise aluseks ei saa olla Kuusalu Vallavalitsuse seisukoht. Maa-ametil puudub õiguslik alus keelduda Uuetoa katastriüksuse (katastritunnus 35201:002:1820) registreerimisest ülemõõdistamise tulemusena saadud pindalaga 13 456 m2. Halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi (põhjendamiskohustus), kuivõrd otsusest ei nähtu, millise normi alusel on halduskohus oma otsuse teinud. 11. Maa-amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Maa-amet jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebus ei ole võetud ringkonnakohtu menetlusse õigesti, mistõttu on ainuüksi see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. MM ei ole apellatsioonkaebuses seadusega nõutavaid apellatsioonkaebuse esitamise aluseid esile toonud. Välja ei ole toodud ühtegi konkreetset menetlusnormi, mida halduskohus on rikkunud, millist konkreetset materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguseid asjaolusid on halduskohus ebaõigesti tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb (HKMS § 182 lg 1 p 5). Halduskohus on asja läbivaatamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Samuti on kohus asjas kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis ja õigesti ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Kohtuotsus on põhjendatud ja õiguspärane. Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusega nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“ anti nõusolek maa pindalaga 10 622 m2 ostueesõigusega erastamiseks LM-le ja MM-le. Selline pindala nähtub nii kinnistusraamatust kui ka maakatastrist käesoleval ajal. Katastriüksuse pindala on arvutatud piiripunktidele määratud koordinaatide, mitte digitaalselt katastrikaardilt võetud rannajoone koordinaatide alusel. Seetõttu jääb arusaamatuks MM väide, nagu ebaõiged andmed maakatastris võiksid kaasa tuua maa või selle osa omandiõiguse ülemineku. Ostueesõigusega erastamiseks koostatud fotoplaanil nr 63 974 asendiplaani piiride kooskõlastamiseks on kujutatud Uuetoa katastriüksuse piiride kulgemist selliselt, et moodustatava katastriüksuse piir ei ulatu alusplaanil selgelt tunnetatava merepiirini (kaldajooneni). Uuetoa katastriüksuse kanne vastab katastriüksuse plaanil esitatud mõõdistusandmetele ja see on maaregistris registreeritud 23.12.1998. Uuetoa katastriüksuse moodustamisel mõõdistamise teel on katastriüksuse piiripunktid koordineeritud ja nendest lähtuvalt on arvutatud katastriüksuse pindala. Kuivõrd maamõõtja ei sidunud Uuetoa katastriüksuse plaanil kajastatud merepoolset piiri katastrikaardile märgitud rannajoone koordinaatidega, vaid otsustas määrata Uuetoa katastriüksuse merepoolsele piirile maismaal asuvad koordinaadid, pidas katastripidaja õigeks registreerida Uuetoa katastriüksus maakatastris katastriüksuse plaanil ja pindala arvutuse tabelis märgitud koordinaatide alusel, mis vastab MaaKatS § 10 lg-s 1 sätestatule. Ebaõige on MM väide, et ta on pidanud kinnistu piire merepiirini ulatuvaks. Nimelt on MM esitanud Kuusalu Vallavalitsusele taotluse temale kuuluva Uuetoa kinnistuga piirneva ligikaudse suurusega 1500 m2 maa erastamiseks. Avalduses märgitud maatükk on osa riigi omandisse taotletud Kurru maaüksusest. MM jätab tähelepanuta TsÜS § 2 lg 2 teise lause, mille kohaselt tava ei saa muuta seadust. Käesoleval juhul ei ole alust rääkida tavast, vaid kinnisasja ja mere vahelise ala omavolilisest hõivamisest ning sellele maale ebaseaduslikust ehitamisest ja muudest omavolilistest

3-13-498 8(15) tegevustest, mille osas on nii Kuusalu Vallavalitsus kui ka Keskkonnainspektsioon algatanud väärteomenetluse. Eelkõige tuleb piiri asukoha kindlaksmääramisel maastikul tugineda algdokumentide alusel maakatastris registreeritud piiridele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67- 12). Halduskohus on õigesti järeldanud, et Maa-ameti keeldumine on olnud õiguspärane. MaaKatS § 8 lg 2 annab katastripidajale õiguse keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. See hõlmab lisaks dokumentide esitamisele ka dokumentides sisalduvate andmete sobivust eelnevate kannetega maakatastris. Katastripidaja võrdleb esitatud andmeid maakatastris varem registreeritud andmetega, et välistada vastuoluliste piiride ja pindaladega katastriüksuste tekkimine. Senikaua, kui maamõõtja poolt katastripidajale esitatud mõõdistusandmed on vastuolus varem registreeritud katastriüksus(t)e mõõdistusandmetega, ei ole katastrikannet võimalik teha. Kinnistute omanike vahel on lahendamata Uuetoa katastriüksuse ja Ranna katastriüksuse piiri kulgemise küsimus. Samuti on katastripidajale teada, et esitatud piiriandmetega katastriüksuse registreerimine võib kahjustada Kuusalu valla huve, sest Kuusalu Vallavolikogu on esitanud Harju maavanemale taotluse Annukse, Uuetoa, Meri- Pihlaka ja Tülli 1A katastriüksuse ning mere rannajoone vahel asuva Kurru maaüksuse andmiseks munitsipaalomandisse. 12. MM, OÜ Hektarid ja MM esitasid 02.02.2015 ringkonnakohtule ühise seisukoha Maa- ameti 19.01.2015 vastusele. Halduskohus on põhjendamatult jätnud MM kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et katastripidaja 07.02.2013 otsus oli õiguslikult põhjendatud. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtumenetluses on tõendatud, et Uuetoa kinnistu mõõdistamisel määrati kinnistu merepoolseks piiriks merepiir ning see oli märgitud ka 14.05.1998 piiriprotokolli. Piiride ettenäitamise juures viibis ka valla esindaja PA. Halduskohus on ekslikult asunud lahendama küsimust, kas Uuetoa katastriüksuse piirid on piiriprotokollis märgitud ekslikult või mitte. Halduskohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1- 67-12. Lähtudes AÕS § 129 lg-st 2 on MM tõendanud, et ta on kinnistut vallanud kuni merepiirini ning antud valdust on aktsepteerinud aastakümnete vältel ka avalik võim. 13. Kuusalu Vallavalitsus omapoolseid seisukohti apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Esmalt käsitleb ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et kaebuse rahuldamata jätmise aluseks on ainuüksi asjaolu, et apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele (I); seejärel analüüsitakse, kas halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MaaKatS § 8 lg-t 2 ning hinnanud tõendeid (II) ja kas on rikutud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (III). Viimaks lahendatakse MM apellatsioonkaebus ja jagatakse menetluskulud (IV). I 15. Ebaõige on Maa-ameti seisukoht, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks annab aluse ainuüksi asjaolu, et see on ebaõigesti menetlusse võetud. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määrusega pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse

3-13-498 9(15) võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele (HKMS § 187 lg 3 p 7). 16. Vastustaja hinnangul ei ole apellatsioonkaebuses märgitud põhjendusi, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb (HKMS § 182 lg 1 p 5). Sellise seisukohaga ei saa nõustuda, kuivõrd apellatsioonkaebusest on arusaadav, et MM hinnangul on halduskohus kohaldanud ebaõigesti MaaKatS § 8 lg-t 2 ning asunud ebaõigesti tuvastama piiriprotokollis märgitud Uuetoa katastriüksuse piire. Samuti on apellatsioonkaebuses selgelt välja toodud, et MM ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et maamõõtja on piiriprotokollis ekslikult nimetanud Uuetoa katastriüksuse piiri piiripunktide 3-2-1 vahel merepiiriks. Lisaks on kaebaja hinnangul rikkunud kohus oluliselt menetlusnormi – otsuse põhjendamiskohustust. Toodud apellatsioonkaebuse põhjendustest on aru saanud ka vastustaja, tsiteerides oma vastuses apellatsioonkaebust. Järelikult arvestades, et apellatsioonkaebuses on toodud HKMS § 182 lg 1 p-s 5 nimetatud põhjendused, on apellatsioonkaebus õigesti menetlusse võetud. II 17. Ringkonnakohus ei nõustu MM väitega, et halduskohus on ekslikult järeldanud, et puudub õiguslik alus katastriüksuse katastritunnustega 35201:002:1820 registreerimiseks AS Elisor ülemõõdistamise tulemusel saadud andmete alusel. 18. Katastriüksuste registreerimine, kannete parandamine ja muutmine on reguleeritud MaaKatS-s. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 1). Katastripidajal on õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus (MaaKatS § 8 lg 2 p 1). Seega ei määra katastrikanne omandiõigust, mistõttu on seaduses sätestatud nõue esitada taotletud viisil kande tegemiseks ka vastavad dokumendid, millest nähtub soovitud viisil kande tegemise õiguslik alus. 19. MM on esitanud Maa-ametile taotluse Uuetoa katastriüksuse kande muutmiseks vastavalt nimetatud katastriüksuse ülemõõdistamise tulemusel saadud andmetele. Kaebaja sooviks on, et Uuetoa katastriüksuse kande kohaselt ulatub nimetatud maaüksus merepiirini. Nii 14.05.1998 koostatud katastriüksuse plaani kui ka piiriprotokolli kohaselt kulgeb Uuetoa kinnistu piir piiripunktide 3, 2 ja 1 vahel mööda merepiiri (I kd, tl 9 ja tl 104). 20. Maa-amet on toimingu sooritamisest keeldunud ja toimiku andmete täpsustamiseks tagastanud, lähtudes Kuusalu Vallvalitsuse kirjast nr 8-3/3661 ja Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsusest nr 55, millega taotletakse munitsipaalomandisse Kurru maaüksus, ning lähtudes asjaolust, et kinnisasja piiride kindlaksmääramine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. 21. Kuusalu Vallavalitsuse 02.10.2012 kirja nr 8-3/3661 kohaselt jääb Kuusalu Vallavalitsus 21.07.2011 e-kirjas nr 8-3/2727-1 ja 26.03.2012 [ilmselt 2011] kirjas nr 8-3/4384-2 öeldud seisukoha juurde. Vald täpsustas, et on seisukohal, et reformida tuleks vastavalt riigi reservmaa ettepanekule Salmistu küla Kurru maaüksus (Annukse, Uuetoa, Mere-Pihlaka ja Tülli 12A ning merepiiri vahel olev ala); edaspidi taotleb Kuusalu vald rannariba munitsipaalkasutusse (I kd, tl 44). 26.03.2011 kirjas nr 8-3/4384-2 ei nõustu Kuusalu Vallavalitsus AS Elisor poolt märgitud piiridega, palub arvestada kohaliku kogukonna soovidega ja peatada Maa-ametil ebaõige ümbermõõdistamise kaudu maa reformimine. Vald

3-13-498 10(15) selgitas, et Uuetoa katastriüksus ei ole kunagi varem piirnenud ja ei piirne ka täna merega. Uuetoa ostueesõigusega erastamine toimus maareformi seaduse järgselt endise Uuetoa 7, VIII (Kiiu mõisa järgi) kinnistu piires ja selle kinnistu (vt 1935. a skeemiline kaart V-37) piir ei läinud mereni. Nii 1998. a mõõdistatud maa piir kui ka merepiir on L-Est süsteemis mõõdistatud. Täna ülemõõdistatud piir asub ca 30 m eemal ning erastatud Uuetoa katastriüksuse ja põhikaardi merepiiri vahele jääb 2834 m2 reformimata maad. Vald märgib, et ostueesõigusega erastatud maa suurus on 1,0622 ha, ülemõõdistamise tulemusel soovitakse ka reformida rannariba, s.o 2834 m2 maad. 22. Eelnevast nähtub, et Maa-amet on keeldunud taotletud toimingu sooritamisest peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on ebaselgus taotletud viisil piiride kulgemise õiguslikus aluses (kas katastriüksuse piir kulgeb piiripunktide nr 3-2-1 vahel piki merepiiri ja ebaselgus piiripunktide osas naaberkinnistute vahel) ja kohaliku omavalitsuse pädevus piiride kindlaksmääramisel ning teiseks, taotletavat maad soovib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse. Järgmiseks tuleb kontrollida, kas nendel põhjendustel toimingu sooritamisest keeldumine oli õiguspärane. 23. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et esmakande tegemiseks esines õiguslik alus – Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldus nr 469 „Maa ostueesõigusega erastamine“, millega anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks LM-le ja MM-le (I kd, tl 120). Küll on poolte vahel vaidlus selles, kas esmakanne on tehtud kooskõlas selle kande tegemiseks esitatud dokumentidega (fotoplaan nr 63 974, 14.05.1998 koostatud katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll) ning kas esineb alus kande muutmiseks. 24. Maa-amet on 07.03.2013 keeldunud maakatastri kande muutmisest mh MaaKatS § 8 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. 25. Riigi maakatastri pidamise korra punkti 34 kohaselt on katastripidaja kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel. Sama sätte teise lause kohaselt kontrollitakse, kas 1) kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas nad on korrektselt vormistatud; 2) teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele ning 3) esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaartide eelnevate kannetega. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet õigesti märkinud, et MaaKatS § 8 lg 2 hõlmab lisaks dokumentide esitamisele ka dokumentides sisalduvate andmete sobivust eelnevate kannetega maakatastris. Seetõttu oli Maa-ametil kohustus võrrelda ülemõõdistamise tulemusi esialgsete katastriüksuse andmetega ning algdokumentidega. 26. Asja materjalist nähtuvalt on ostueesõigusega erastatava Uuetoa maaüksuse piiride määramiseks maastikul koostatud maamõõdufirma OÜ A-Projekt (maakorraldustööde tegevuslitsents nr 224 MA-k) maamõõtja HK poolt fotoplaanil nr 63 974 asendiplaan piiride kooskõlastamiseks (I kd, tl 121 (koopia)). Riigi Maa-ameti peadirektori 01.07.1994 käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõdistamise ajutise juhendi“ (edaspidi katastrimõõdistamise ajutine juhend) punkti 5 kohaselt määratakse maaüksuse piirid enne maastikul märkimist kameraalselt (graafiliselt) maaüksuse asendiplaanil maakorraldusplaneeringu (maa projektplaani maakorralduskava, krundijaotuskava, detailplaneeringu) alusel. Maaüksuse piirid märgitakse maastikul asendiplaani alusel (katastrimõõdistamise ajutine juhend, p 12). HK koostas 14.05.1998 Uuetoa katastriüksuse plaani ning see registreeriti Maa-ameti Harju Maakatastris 23.12.1998 (I kd, tl 104). Seejuures on nii fotoplaanile nr 63 974 kui ka 14.05.1998 piiriprotokollile alla kirjutanud maaomandi taotlejad LM ja MM, maamõõtja HK ja Kuusalu valla maanõunik PA.

3-13-498 11(15) 27. Asja materjalist nähtuvalt on 14.05.1998 koostatud piiriprotokoll ostueesõigusega erastatava maaüksuse, asukohaga Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Uuetoa, maastikul tähistatud piiride kättenäitamise kohta sama maamõõtja (HK) poolt, kes tegi fotoplaanil nr 63 974 asendiplaani (I kd, tl 9). Ühtlasi on 14.05.1998 piiriprotokolli kantud märge, et asjaosaliste juuresolekul on toimetatud ülaltäheldatud maaüksuse tähistatud piiride kättenäitamine vastavalt maaüksuse plaanile, mis on koostatud 14.05.1998 maamõõtja HK poolt (I kd, tl 9). 28. Ekslik on kaebaja seisukoht, et lähtuda tuleks 14.05.1998 piiriprotokollist. Esmalt sätestab MaaKatS § 10 lg 1 ls 2, et katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Seetõttu tuleb Maa-ametil kontrollida enne taotletud kande tegemist piiriprotokolli vastavust algdokumendile ehk katastriüksuse plaanile. Uuetoa katastriüksuse 14.05.1998 plaani piiriandmete ja piirimärkide tabelis on toodud, et piiripunktide nr 3, 2, 1 ja 11 piirimärgi vormiks on merepiir. Lisaks nähtub piiriandmete ja piirimärkide tabelist, et piirpunktide nr 7 ja 18 piirimärgi vormiks on ristikivi. Samas on 14.05.1998 piiriprotokolli piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt piiripunktid mh 1, 11 ja 18 metallist torud, piirimärk 1` ristikivi ning piiripunktid 3, 2, 1 on merepiiril. Eelnevast nähtub, et piiripunktide nr 3, 2, 1, 11 ja 18 andmed ei lange katastriüksuse plaani piiriandmete ja piirimärkide tabeli piirimärgi vormi lahtris (tekstiline osa) ja piiriprotokollis kokku. Selles ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust. Samas on ka piiriprotokollis toodud andmed vastuolulised. Näiteks on piiripunkti nr 1 piirimärgi vormiks märgitud nii metallist toru kui ka merepiir. 29. Eelnevast tulenevalt on halduskohus põhjendatult hinnanud asjas esitatud tõendina ka piiriprotokolli. Kuigi kaebaja on ühelt poolt väitnud, et ta ei ole kunagi vastu vaielnud sellele, et piiriprotokoll ja katastriüksuse plaan ei kattu, on kaebaja siiski läbivalt rõhutanud, et lähtuda tuleb piiriprotokollist. Sellest tulenevalt pidi halduskohus võtma seisukoha ka piiriprotokolli kui asjas esitatud ühe tõendi osas. 30. Maa-amet on viidanud fotoplaanile nr 63 974. Maa-ameti hinnangul on nimetatud fotoplaanil kujutatud Uuetoa katastriüksuse piiride kulgemist selliselt, et moodustatava katastriüksuse piir ei ulatu asendiplaanil selgelt tunnetatava merepiirini (kaldajooneni). Arvestades, et piiriprotokoll on tehtud lähtudes Uuetoa maaüksuse (katastriüksuse) plaanist ning katastriüksuse plaani aluseks on võetud fotoplaan nr 63 974, siis on see maaüksuse piire kõige esmaselt fikseeriv dokument ning kohane tõend, millest lähtuda. Käesoleval juhul aga ei ole fotoplaani nr 63 974 (originaal) asendiplaan sedavõrd loetav, et oleks võimalik tuvastada, kuidas Uuetoa katastriüksuse merepoolne piir kulges ning sellele tugineda ei saa. 31. Kaebaja ei ole väitnud, et katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse kantud piiripunktide koordinaadid või joonte pikkused oleksid ebaõiged, vaid et punktide nr 3, 2 ja 1 vahel kulgeb piir mööda merepiiri. Märkimist väärib, et Katastrimõõdistamise ajutise juhendi punkti 51 kohaselt saadakse maaüksuse piiride ja situatsiooni mõõdistamise tulemusel maaüksuse plaaniandmed: 1) piiripunktide koordinaadid ja piirijoonte direktsiooninurgad geodeetilise mõõdistamisviisi puhul; 2) piirijoonte pikkuste horisontaalprojektsioonid; 3) hoonete ja rajatiste ning kõlvikute kontuuride pindalad ja maaüksuse üldpindala. Ka MaaKatS § 10 lg-s 1 sätestatakse, et katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Järelikult tuleb lähtuda katastriüksuse plaanile kantud piiripunktide koordinaatidest, piirijoonte direktsiooninurkadest ja joonte pikkustest.

3-13-498 12(15) 32. Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 32 lg 1 kohaselt juhul kui vea põhjust ei õnnestu §-s 31 sätestatud toimingute abil selgitada või kui juba katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamise teostanud maamõõtjale antud litsents on kaotanud kehtivuse või kui maamõõtja ei esita katastripidajale andmeid § 31 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, korraldab katastripidaja andmete kontrollimise (kontrollmõõdistamise). Kuigi Maa-amet on 17.03.2004 kirjas nr 10-1/8635 kontrollmõõdistamiste tulemusi selgitades möönnud, et Uuetoa katastriüksuse mõõdistamine on OÜ A-Projekt poolt teostatud vigadega, ei ole kontrollmõõdistamise joonisel märgitud summaarseid erinevusi piiripunktide 3, 2 ja 1 vahel kulgeva piiri osas, veel vähem piiri asumist merepiiril (I kd, tl 188). Sellest tulenevalt lähtub ringkonnakohus Uuetoa katastriüksuse plaanile 14.05.1998 kantud piiripunktide nr 3, 2 ja 1 koordinaatidest. Sarnastel faktilistel asjaoludel on ka Tartu Ringkonnakohus pidanud õigeks lähtuda katastriüksuse piirikoordinaatidest, mis on kantud katastriüksuse plaanile (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2004 otsus nr 2-3-104/2004, p 2). 33. Kui võrrelda 14.05.1998 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse kantud piiripunktide nr 3, 2 ja 1 koordinaate AS Elisor poolt 14.02.2011 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse kantud vastavate piiripunktide koordinaatidega (nr 16 ja 1), siis on ilmne, et Uuetoa katastriüksus ei ole merepiirini ulatunud. Nimelt on 14.05.1998 Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse märgitud piiripunkti nr 1 koordinaadid järgmiselt: X-koordinaat 6595925,00 ja Y-koordinaat 578050,00. 14.02.2011 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse on kantud piiripunkti nr 16, mis graafilise joonise järgi vastab algselt koostatud katastriüksuse plaani piiripunktile 1, järgmised koordinaadid: X-koordinaat 6595925,00 ja Y-koordinaat 578050,00. 14.05.1998 Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse on märgitud piiripunkti nr 3 koordinaadid järgmiselt: X-koordinaat 6596030,00 ja Y-koordinaat 577988,00. 14.02.2011 koostatud Uuetoa katastriüksuse plaani piiriandmete tabelisse on kantud piiripunkti nr 1, mis graafilise joonise järgi vastab algselt koostatud katastriüksuse plaani piiripunktile nr 3, järgmised koordinaadid: X-koordinaat 6596030,00 ja Y-koordinaat 577987,99. Toodud koordinaadid langevad kokku, v.a viimati toodud punkti nr 3 Y-koordinaat, mis erineb 0,01 võrra algsele katastriüksuse plaanile märgitust. Arvestades, et muut on niivõrd väike ning AS Elisor koostatud katastrimõõdistamise seletuskirja kohaselt on piirimärgid nr 16 ja 1 koordinaadi järgi paigaldatud metalltorud (I kd, tl 105), siis on ilmne, et tegemist on samade piiripunktidega. Eelnevast järeldub, et tõendatud ei ole, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktide nr 3, 2 ja 1 vahel kulgeks piir merepiiril. 34. Nimetatud asjaolu on leidnud kinnitust ka Maa-ameti poolt 2013. a Uuetoa katastriüksuse osas teistkordselt läbi viidud kontrollmõõdistusel. Selle eesmärgiks oli vastata Harju maavanema 30.05.2013 kirjale nr 8-8/2013/96 „Maa riigile vajalikkuse väljaselgitamine“. Maa-amet märgib, et kontrollmõõdistamise käigus võrreldi Uuetoa katastriüksuse moodustamise algdokumente (olemasolevaid katastrikandeid), AS Elisor poolt teostatud Uuetoa katastriüksuse mõõdistusmaterjale ja maastikul olevat situatsiooni, mis on kajastatud kontrollmõõdistamise joonisel. Viidatud joonise kohaselt on aluskaardina kasutatud kehtivat põhikaarti (I kd, tl 190). Maa-amet jõudis kontrollmõõdistuse tulemusel järeldusele, et piiripunkti nr 1 (merepoolne piiripunkt) koordinaatidele vastav asukoht jääb põhikaardil kujutatud kõlviku piirist (maastikul on selles kohas astangu serv) ca 5 m kaugusele ja maastikul tunnetatavast kaldajoonest (veepiirist) ca 20 m kaugusele. Maastikul tähistamata piiripunkti nr 3 (merepoolne piiripunkt) koordinaatidele vastav asukoht jääb põhikaardil kujutatud kõlviku piirist ca 5 m mere poole ja maastikul tunnetatavast kaldajoonest (veepiirist) ca 17 m kaugusele. Piiripunkt nr 2, mis piiriprotokolli kohaselt on merepiiri punkt, ei järgi astangu serva, kuhu asendiplaani kohaselt oli piir määratud. Astangu serv on selgelt

3-13-498 13(15) tunnetatav nii 1998. a aluskaardil kui ka praegu aluskaardina kehtival Eesti Põhikaardil. Maa- amet leidis, et OÜ A-Projekt maamõõtja HK poolt Uuetoa katastriüksuse piiripunktidele nr 2 ja nr 1 määratud koordinaadid ei järgi veepiiri ega ka astangu ülemise serva asukohta ning piiripunkti nr 3 asukoht ei järgi veepiiri asukohta, kuid ühtib astangu ülemise serva asukohaga. Toodud Maa-ameti seisukohti kinnitab kohtule esitatud kontrollmõõdistamise joonis (I kd, tl 190), mille usaldusväärsuses ja õigsuses puudub kohtul alus kahelda. 35. Maa-amet on oma 07.02.2013 otsuses viidanud õigusliku alusena ka maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 lg-le 2. Nimetatud sätte kohaselt määrab avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna- /vallavalitsus nimetatud korra p-des 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Sellest tulenevalt ei saanud Maa-amet jätta arvestamata Kuusalu Vallavalitsuse avaldatud seisukohti kande muutmise küsimuses. 36. Asjaolu, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktide nr 3-2-1 vaheline piir ei kulge piki merepiiri, kinnitab Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusega erastatud maa ning ülemõõdistamise tulemusel saadud maa pindalade erinevus. Kui korralduse kohaselt erastati maa pindalaga 10 622 m2, siis ülemõõdistamise tulemusel saadi Uuetoa katastriüksuse pindalaks 13 456 m2. Tegemist on 2834 m2 võrra suurema maaüksusega, mis hõlmab Kuusalu Vallavalitsuse 26.03.2011 kirja nr 8-3/4384-2 kohaselt ka ala, mis jääb erastatud Uuetoa katastriüksuse ja merepiiri vahele. Lisaks on Kuusalu Vallavalitsus kui ostueesõigusega erastamise korralduse andja kinnitanud, et ostueesõigusega ei soovitud erastada maad kuni merepiirini, vaid endise Uuetoa 7, VIII (Kiiu mõisa järgi) kinnistu piiride ulatuses. Kuusalu Vallavalitsuse poolt esitatud 1933. a Salmistu küla kaardilt ja väljavõttelt 1935. a skeemilisest kaardist V-37 M1:10000 nähtub, et Uuetoa maaüksus ei ole ulatunud merepiirini. 37. Kuusalu valla poolt kohtule esitatud maa erastamise toimikust nähtub, et Harju Maavalitsuse Harjumaa hooneregistritalitus on 11.06.1996 väljastanud tõendi nr 684, mille kohaselt on hoonestuse asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Salmistu küla juurde kasutada antud maatüki suurus 13 400 m2 (I kd, tl 78). See aga ei tähenda, et sellises ulatuses on maa ka LM-le ja MM-le erastatud. Lähtuda tuleb Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusest nr 469, milles on selgelt märgitud, et erastatava maa suurus on 10 622 m2 (I kd, tl 82 pöördel). 38. Maa-amet on keeldumise põhjendusena viidanud ka Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsusele nr 55, millega taotleti munitsipaalomandisse Salmistu külas Kurru maaüksus pindalaga 0,58 ha (I kd, tl 159). Viidatud otsus kinnitab Kuusalu valla seisukohta, et kaebajale ei ole maad erastatud kuni merepiirini ning AS Elisor poolt märgitud piiridega vald ei nõustu. Vald käsitleb Kurru maaüksust riigi omandisse kuuluva reformimata maana, mida on otsustatud taotleda munitsipaalomandisse. Asja materjalist ei nähtu, et Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsus nr 55 oleks kehtetuks tunnistatud, mistõttu on tegemist asjas tähtsust omava asjaoluga. Maa-amet selgitas, et MaaKatS § 8 lg 2 p-s 1 nimetatud kande õigusliku aluse selgusetusena ei käsitle katastripidaja mitte üksnes mõne õigusakti konkreetse sätte nimetamist või nimetamata jätmist, vaid ka olukorda, kus katastripidaja valduses olevatest dokumentidest nähtub erinevate isikute tahe sama maa omandisse saamiseks (I kd, tl 161). Ringkonnakohus nõustub Maa-ameti sellise seisukohaga. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2012 otsus oli vaidlustatav eraldi korras. 39. Ühtlasi on Maa-amet toonud keeldumise põhjendusena asjaolu, et kohaliku omavalitsuse pädevuses on kinnisasja piiride kindlaksmääramise läbiviimine. MaaKS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Maakorraldus valla territooriumil kuulub MaaKS § 3 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse

3-13-498 14(15) pädevusse. Seda on Maa-amet selgitanud kaebaja esindajale oma 17.03.2004 kirjas nr 10- 1/8635 ja märkinud, et enne maamõõtja poolt piiriandmete parandamist tuleb läbi viia Tülli 1A, Meri-Pihlaka, Uuetoa ja Annukse katastriüksuste piiride kindlaksmääramine vastavalt MaaKS §-le 15 (I kd, tl 185-186). Seega puudus Maa-ametil pädevus teha kindlaks MaaKS § 15 lg 1 alusel kinnisasjade vaheline piir, hinnates seejuures AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 alusel piiriandmeid kogumis. Seetõttu nõustub ringkonnakohus Maa-ameti poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-12 toodud seisukohaga, et piirivaidlustes eeldatakse katastrikannete õigsust. Veelgi enam, asja materjalidest nähtuvalt ei olnud ka piirinaabrite vahel konsensust ega selgust, kust Uuetoa katastriüksuse piir läheb, mistõttu on ka nimetatud asjaolu MaaKatS § 8 lg 2 p 1 alusel takistuseks kaebaja taotletud viisil kande tegemiseks. 40. Ekslik on kaebaja seisukoht, et lähtuda tuleks MaaKatS § 20 lg-st 54. Viidatud sätte kohaselt on katastriüksuse mõõdistamisel aluseks MaaKatS § 20 lg-s 5 nimetatud katastriüksuse moodustamise plaan või kaart ja lg-s 51 nimetatud piiriprotokoll. Uuetoa katastriüksus ei ole moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, vaid katastrimõõdistamise teel. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-36-99 ja 3-3-1-45-99 selgitanud seoses piiriprotokolli koostamisega, et mõõdistamise teel moodustatud katastriüksuse puhul ei ole MaaKatS § 20 lg- te 5, 51 ja 52 kohaldamine asjakohane. Lisaks on Tartu Ringkonnakohus märkinud, et piiriprotokoll omab olulist tähtsust üksnes juhul, kui katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2004 otsus nr 2-3-104/2004, p 2). Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleval juhul MaaKatS § 20 lg 54, milles viidatakse sama paragrahvi lõigetele 5, 51 ja 52, asjakohane. 41. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et lähtuda tuleks valduse ulatusest, mis on tava käigus kujunenud selliselt, et kinnistut on kasutatud kuni merepiirini. TsÜS § 2 lg 2 ls 2 kohaselt ei saa tava muuta seadust. Uuetoa katastriüksus on ostueesõigusega erastatud seaduse alusel kindlaks määratud piirides, mistõttu isegi juhul, kui kaebaja on kasutanud kinnistut suuremas ulatuses, kui erastatud maa pindala, ei tähenda see, et sellega muutuks ka erastatud kinnistu piir. Ei ole tõendatud, et Uuetoa maaüksus erastati nii, et selle piir küündib mereni. 42. Asjakohatud on kaebaja viited Keskkonnaministeeriumi 25.04.2002 väljastatud vee erikasutusloale, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna 12.05.1997 kirjale ning Kuusalu Vallavalitsuse 22.04.2010 väljastatud ehitusloale. Loetletud dokumendid ei anna õiguslikku alust katastrikande muutmiseks, kuivõrd nendega ei reguleerita õiguslikult siduvalt maaüksuse piire. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et kuivõrd kohalik omavalitsus ja riik on kaebaja valdust kuni merepiirini aktsepteerinud, siis on see aluseks katastrikande muutmisel. Vaidlust ei ole, et Uuetoa katastriüksus on LM-le ja MM-le ostueesõigusega erastatud Kuusalu Vallavalitsuse 19.08.1998 korraldusega nr 469, milles on selgelt märgitud maa pindala. Samuti ei ole vaidlust, et kehtib otsus, millega soovitakse Kurru maaüksust munitsipaalomandisse ning see ala kattub kaebaja taotletud alaga. Seega ei kinnita kaebaja poolt viidatud haldusorganite tegevus, et Uuetoa katastriüksus peaks ulatuma merepiirini. 43. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited, et varasemates keeldumistes ei ole katastripidaja märkinud keeldumise alusena, et õiguslik alus puudub. Käesoleva vaidluse lahendamisel need kaebaja väited asjasse ei puutu, kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud kõiki katastripidaja keeldumisi, vaid üksnes kõige viimast, s.o 07.02.2013. 44. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet rakendanud uurimispõhimõtet (HMS § 6) ning võtnud mh arvesse ka Kuusalu valla seisukohti. Maa-amet on hinnanud kõiki piiriandmeid kogumis ning kontrollinud põhjalikult kaebaja poolt taotletud viisil kande muutmiseks õigusliku aluse olemasolu ja õiguspäraselt järeldanud, et kande muutmiseks alust ei esine. III

3-13-498 15(15) 45. Ekslik on kaebaja seisukoht, et halduskohus on rikkunud PS §-i 14, kuivõrd on olnud asjaolude analüüsimisel subjektiivne ja keskendus ebaproportsionaalselt Maa-ameti seisukohtadele. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga osas, et halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kuivõrd kohtuotsusest ei nähtu, millise normi alusel on halduskohus otsuse teinud. 46. HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada (HKMS § 157 lg 2). Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele (HKMS § 158 lg 1). 47. Halduskohtu otsusest nähtub, et analüüsitud on vaidlustatud otsuses märgitud õiguslikke aluseid – MaaKatS § 8 lg 2 p 1, HMS § 6 ja Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 lg-t 2 ning kohus on jõudnud järeldusele, et Maa-amet on õiguspäraselt keeldunud kaebaja poolt taotletud kande tegemisest. Seejuures on kohus hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Ainuüksi asjaolu, et kohus jõuab samale järeldusele Maa-ametiga, ei tähenda, et kohus on olnud asja lahendamisel erapoolik. Käesoleval juhul on kohtuotsuses toodud põhjendused, miks halduskohus on nõustunud Maa-ameti seisukohtadega. IV 48. Eeltoodust tulenevalt jääb MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 49. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja Kuusalu vald menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja ja Kuusalu valla võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kaebaja poolel olnud OÜ Hektarid ja MM võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks