3-12-1410/59 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-12-1410 Kohtuasi AXR Trade OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 12.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1266-12 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: AXR Trade OÜ, esindaja Helmut Pikmets Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Indrek Lind Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta AXR Trade OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.03.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2011 aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris AXR Trade OÜ (edaspidi kaebaja) Peedu Puiduladu OÜ 07.01.2011 ja 24.01.2011 arvete nr 2 ja 3 (I köite leht 34) alusel 5004,94 euro suuruse sisendkäibemaksu. 10.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/1266-1 (I köite leht 31) alustas Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) kaebaja suhtes maksude tasumise õigsuse kontrolli. 13.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1266-4

2

(I köite leht 47) alusel teostati 15.04.2011 kaebaja tegevuskoha ülevaatus ja koostati vastav protokoll (I köite leht 48). 09.06.2011 otsusega nr 12.3/1266-7 (I köite lehed 246-248) peatati deklareeritud 5004,94 euro suurune enammaks kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. 05.12.2011 vormistas maksuhaldur kontrollimise tulemuste kohta kontrollakti nr 12.2-3/1266-10 (I köite lehed 123-129). 16.01.2012 edastas kaebaja esindaja sellele eriarvamuse (I köite lehed 114- 118). 12.06.2012 koostati MTA Ida maksu ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/1266-12 (I köite lehed 11-17). Sellega vähendati kaebaja poolt 2011 jaanuarikuus deklareeritud sisendkäibemaksu summas 4941,82 eurot, jäeti jaanuar 2011 tagastusnõue summas 5004,94 eurot rahuldamata ja rahuldati 21.02.2011 esitatud tagastusnõue summas 63,12 eurot. Maksuotsuse kohaselt põhjustas deklareeritud sisendkäibemaksu vähendamise seisukoht, et selle äriühingu raamatupidamises kajastatud Peedu Puiduladu OÜ tehingud toimusid vaid paberil. Seda arvamust põhjendati väidetega, et maksukohustuslase kassaarvestus ja sularaha liikumine pole läbipaistev, laoarvestuse kohta dokumente ei esitatud, kassaväljamineku orderid olid vormistatud puudulikult ja neis kajastatud summad pole vastavuses sissetuleku orderitesse märgitud summadega, asjaosaliste seletused on vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist ning ülevaatusel ostetud puidu olemasolu ei tuvastatud.

Veel on toimikusse esitatud 07.01.2011 ja 24.01.2011 kuupäevi kandvad saatelehed nr 0701-1 ja 2401-1 (I köite leht 42 p-l), kassa sissetuleku ja väljamineku orderid (I köite lehed 42 ja 53-54), Erik Kuninga vastused küsimustele (I köite leht 45), O.S., R.K. ja A.J. suuliste seletuste protokollid (I köite lehed 49-51, 58-59 ja 207-209), Siven Yhtiöt Oy selgitus (I köite leht 206) ning väärteomenetlusega seotud dokumendid ja otsused, sealhulgas 19.12.2011 MTA poolt tehtud kohtuvälise menetleja otsus, Harju Maakohtu 11.01.2013 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-55 (I köite lehed 71, 73-113, 148-157 ja 176-189), kaebaja poolt 18.07.2013 ja 16.04.2014 esitatud taotlused ja kuludokumendid 6748,25 ja 2801,40 euro suuruste menetluskulude kohta (I köite lehed 212-221 ja II köite lehed 52-61) ning MTA seisukohad nende suhtes (I köite lehed 250-251 ja II köite leht 63).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 05.07.2012 koostatud kaebuses (I köite lehed 2-8) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema suhtes 12.06.2011 tehtud maksuotsuse nr 12.2-3/1266-12. Ta väitis, et maksuhaldur pole hinnanud ega arvestanud tema eriarvamuses esitatut, on lähtunud väärteomenetluse puudulikest tõenditest ja valedest hinnangutest ega ole ise kõike täielikult ja objektiivselt analüüsinud. Seejuures luges ta üles need tõendid, millised tema arvates saematerjali ostmist kinnitavad ja millised ei oma tõendamisväärtust ega ole usaldusväärsed ning lisas, et maksuhaldur on seletusi puudulikult protokollinud ja tähelepanuta jätnud ka ostusumma osalise tasumise kolmanda isiku poolt. 18.07.2013 edastas kaebaja oma täpsustused ja kohtukõne teesid (I köite lehed 224-241). Ta palus maksuotsuse tühistamist osas, milles vähendati tema tagastusnõuet 4941,82 euro ulatuses ning märkis, et ei vaidlusta otsust tagasinõude rahuldatud osas. Kohtuteesides kordas kaebaja üle oma seisukohad, esitas vastuväited vastustaja täiendavatele seisukohtadele ning märkis neis muuhulgas, et väärteomenetluses on maksuotsuse järeldused ümber lükatud.

3. MTA vastuses (I köite lehed 24-29) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti maksuotsuse järeldusi õigeteks ja põhjendatuteks ning esitati kaebaja väidete kohta oma seisukohad. Neis märgiti, et maksumenetluses saematerjali koguse, liigi ja muude tehingu asjaolude kohta antud erinevad seletused on vastuolus, kirjeldati erinevaid seletusi ja neist tehtud järeldusi ning jäädi seisukohale, et kaebaja poolt väidetud ostu-müüki pole toimunud.

3

12.06.2013 edastatud täiendavas vastuses (I köite leht 170) leiti jätkuvalt, et tõendamiskohustus on täidetud ja maksuotsus on motiveeritud ning märgiti, et väärteomenetlus ja haldusmenetlus on niivõrd erinevad, et nende vahele ei saa paralleeli seada ja väärteomenetluse õigeksmõistev otsus ei tähenda maksuotsuse automaatset tühistamist. 18.07.2013 täienduses (I köite lehed 201-204) jäi MTA varasemate seisukohtade juurde, kirjeldas erinevatest seletustest tulenevaid järeldusi ning väitis, et väärteoasja arutamisel antud seletused ei kõrvalda vastuolusid, vaid pigem suurendavad kahtlusi. 24.11.2014 täienduses (II köite lehed 97-98) märkis MTA veelkord, et kaebaja pole esitanud usaldusväärseid tõendeid ega selgitusi, mis oleksid aluseks maksuotsuses toodud seisukohtade ümbervaatamiseks ja maksuotsuse tühistamiseks.

4. 08.08.2013 koostatud kohtuotsusega (I köite lehed 253-254) tühistas Tartu Halduskohus väärteoasjas tehtud kohtuotsusele tuginedes MTA 12.06.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/1266-12 osas, millega jäeti kaebaja jaanuar 2011 tagastusnõue summas 5004,94 rahuldamata ja vähendati 2011 jaanuarkuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 4941,82 eurot. 18.06.2014 tühistas Tartu Ringkonnakohus kohtuotsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks (II köite lehed 66-71). Ringkonnakohus leidis, et haldukohus pole käsitlenud maksuhalduri sisulisi väiteid ega põhjendanud nendega mittenõustumist märkides seejuures, et erinevalt väärteomenetluses kehtivast põhimõttest lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendamiskohustus maksukohustuslasel, mistõttu ei saa lähtuda pelgalt väärteomenetluse asjas tehtud õigeksmõistvast otsusest ja maksuhalduri poolt kogutud tõendeid kõrvale lükates järeldada maksuotsuse õigusvastasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Maksuotsuse kohaselt tingis sisendkäibemaksu vähendamise maksumenetluses saadud seletuste ja dokumentaalsete tõendite ning väärteomenetluses kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja vormistas maksupettuse eesmärgil koos Peedu Puiduladu OÜ-ga üksnes vastavaid dokumente ning tegelikult saematerjali ostu-müüki ei toimunud. Seega vajab lahendamist küsimus, kas niisugune seisukoht on põhjendatud ning kõik alused deklareeritud sisendkäibemaksusumma vähendamiseks olemas.

6. Maksuhaldur on oma kahtluse ühe põhjusena välja toonud asjaolu, et maksumenetluses antud seletused ja väärteomenetluses antud ütlused on vasturääkivad neis osades, mis puudutavad ostetud saematerjali täpset koosseisu, plaanitavat kasutamist, vedude arvu ning sularaha saamise allikat ja maksmise kohta. Seejuures märgiti ära, et O.S. on näidanud väidetavalt OÜ-lt Peedu Puiduladu ostetut nii Kredexile kuuluvas hoones kui Liiva kinnistul, et ta ei osanud öelda palju jaanuaris puitmaterjali ostis ja milline oli selle hind ega teadnud ka E.P., kes on OÜ Peedu Puiduladu igapäevast tegevust ja valmistoodangu väljastamist teostavaks isikuks. Veel märgiti ära, et kaebaja tasus OÜ-le Peedu Puiduladu väidetavalt sularahas, kuid selle liikumist polnud tema poolt esitatud dokumentide järgi võimalik tuvastada, et 07.01.2011 ja 24.01.2011 vormistatud kassa väljamineku orderitel puuduvad saaja isikut tõendava dokumendi andmed, et tema poolt esitatud orderitele on juurde kirjutatud märkused arvete osalise tasumise kohta, kuid väidetav osaline tasumine ei kajastu OÜ Peedu Puiduladu orderitel, pearaamatu väljavõttel ega ole äriühingu raamatupidamises ka muul viisil tuvastatav ning et väärteomenetluses tuvastatu kohaselt maksti tasutud sularaha koheselt edasi ja see jõudis OÜ-ni Brukolta, kes on maksupettuse eesmärgil tegutsev varifirma. Kohtumenetluse käigus maksuhalduri poolt esitatud dokumendid kinnitavad, et kõik need väited vastavad tõele.

7. 15.04.2011 näitas O.S. maksuhalduri esindajale Jänedal Kredexile kuuluvas hoones ette töödeldud servamata laudu ja prusse ning ütles et plaanib jaanuaris 2011 soetatud materjali müüa

4

Venemaale ja olemas on ka konkreetne ostja, ei osanud aga öelda, mitu sõitu tegi ja kas peale kassaarvestuse tabeli on olemas ka kassaorderid ning väitis, et on ostetud servamata lauad nelikanthöövlist läbi lasknud (I köite lehed 48-50). 15.07.2011 väitis ta väärteoasjas nr 6-3/1420 toimunud ülekuulamisel aga, et servamata laudu OÜ-lt Peedu Puiduladu ei ostetud, osteti mändi, nii prussi kui lauda ning puitmaterjali polnud plaanis edasi müüa, vaid sellest ise palkmaju toota, tegemist oli kokku 4-5 koormaga, saatelehed vormistati koos arvetega ja peale nende saamist toimus tasumine kas Liiva kinnistul või OÜ Peedu Puiduladu juures, sularaha liikus vastavalt kassadokumentidele ja see saadi Eurexist (I köite lehed 73-75). Vaidlusaluste tehingute ajal kaebaja juhatuse liikmeks olnud Ene Saluste tunnistas 18.11.2011 väärteoasjas ütlusi andes, on puitu näinud Liiva kinnistul, see oli plaanis müüa edasi Venemaale ning lisas, et sularaha tuli kassasse OÜ-st AXR Haldus (I köite lehed 86-87). Sama väitis ka sularaha allika kohta kaebajalt 02.05.2011 volituse saanud R.K. (I köite lehed 55), kuid mingeid sellekohaste dokumentide esitamist maksuotsusega seotud dokumentidest ei nähtu ning vastavat laekumist ei kajasta ka kaebaja enda poolt maksuhaldurile edastatud Swedbank AS jaanuarikuu konto väljavõte (I köite leht 32 pöördel). O.S. poolt nimetatud Eurex osutab muuhulgas küll ka sularaha kontolt väljamaksmise teenust, kuid kaebaja konto väljavõte ei tõenda ka seda, et tal oli tehingute väidetava toimumise ajal arvel üldse niisuguseid rahasummasid, mida oli võimalik arvete nr 2 ja 3 alusel väljamaksete tegemiseks sularahas välja võtta.

8. OÜ Peedu Puiduladu sekretär-müügijuht E.P. väitis väärteoasja menetluses 27.07.2011 tunnistust andes, et kaebaja ostis kuuseprusse, kuna mändi nii jämedat pole ja ka servamata lauda, saatelehed koostati siis, kui puit oli laost välja viidud, vedu toimus mitme päeva jooksul ja kaubal käidi ilmselt 10 korda järel, sest autole läheb peale 12 tihumeetrit, tema sularaha näinud pole ja kirjutas kassa sissetuleku orderi, kui E.K. ütles, et on tasutud (I köite lehed 76-78). Nimetatud isik tunnistas 03.08.2011 ütlusi andes, et osteti kuusepalki ja servamata laudu hinnaga 3000 krooni tihumeeter ning väitis, et saatelehed tehti veopäeval koos kauba liikumisega, arve koostati ilmselt kogu koguse peale hiljem ja tema käis rahal O.S. juures kodus 2-3 korda järel (I köite lehed 79-81). OÜ Peedu Puiduladu töötaja R.V. väärteoasjas antud tunnistusest (I köite lehed 82-85) nähtub, et talvel töödeldakse päeva jooksul 5-6 prussi ja jaanuaris oli üldse vähe tööd. Ta ei mäletanud, et sel kuul oleks väga suures koguses puitu töödeldud ja veoauto koormatega ära viidud ning selgitas, et puit on siis jääs ja kuna saag on väikese võimsusega, on sellise koguse töötlemine ebareaalne. Tunnistaja andis ütlusi tõlgi vahendusel ning kinnitas oma allkirjaga nende õigsust.

9. 08.09.2011 on maksuhaldur teostanud Tapa vallas asuval Liiva kinnistul sündmuskoha vaatluse, teinud seal mõõtmisi ja fotosid (I köite lehed 102-113) ning kirjutanud vastavasse protokolli, et kinnistule ladustatud puitmaterjalist moodustasid olulise koguse lauad pakitud kujul, ladustatud olid ka kahes erinevas mõõdus prusse, kuid 225x225 läbimõõduga prusse seal ei olnud. Protokollile on ilma neid väiteid kahtluse alla seadmata alla kirjutanud nii vaatluse juures olnud isik kui O.S. ise. 07.01.2011 ja 24.01.2011 sularaha arvete ja saatelehtede (I köite leht 34 ja 42 pöördel) kohaselt osteti aga üksnes 225x225 läbimõõduga prusse kokku 110,855 tihumeetrit ja vaid 12,751 tihumeetri servamata laudu. Nimetatud saatelehti uurides jääb arusaamatuks see, kuidas saab 25 tükki ja 75 tükki 225x225x6 mõõduga prusse moodustada kokku ühe ja sama koguse ehk 22,779 tihumeetrit.

10. Veel on kahtlusi äratavaks see, et väidetav suures koguses saematerjal tuli peale laadida müüja tõstukiga, puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, kas üldse ja kuidas täpselt oli kaebajal võimalik ostetu maha laadida. Kahtlane on ka see, et E.P.i nimi ja isik olid O.S.le tundmatud. Väidetavalt oli just see isik tehingutega seotud toimingute tegelikuks teostajaks ning tema nimi on trükitud kujul olemas ka mõlemal sularahaarvel (I köite leht 34). Kahtlusi tekitab veel ka see, et neile arvetele on maksetähtaja juurde tehtud märge „makstud sularahas“. Eelnevalt käsitletud ütlustes väitis O.S., et tasumine toimus alles peale arvete saamist.

5

Tähelepanu väärib asjaolu, et väärteoasja kohtulikul arutelul 07.11.2012 tunnistajana ütlusi andes mäletas E.K. küll, et tasumine toimus sularahas, kuid mitte seda, kus ja mitmel korral seda tehti (I köite leht 183). See on vaatamata möödunud ajale aga eluliselt ebausutav, sest tegemist oli suhteliselt suurte alles äsja käibele tulnud rahamärkides makstud summadega. Sularaha maksmise kohta ja aega ei mäletanud samal kohtuistungil tunnistusi andes enam ka O.S. (I köite leht 185 pöördel). Lisaks väitis ta, et vaidlusaluste tehingute alusel omandatud materjal töödeldi ümber ja müüdi Soome, kuigi maksuhalduri poolt kogutud tõendid (I köite lehed 206-210) seda ei kinnita.

11. Maksuhaldur küsis kaebaja kontrollimist alustades 10.03.2011 korraldusega nr 12.2-3/1266-1 (I köite leht 31) muuhulgas ka kassaarvestust puudutavaid dokumente ja sai 19.03.2011 e-kirjaga (I köite leht 52) ainult tabeli (I köite leht 35 pöördel), milles on küll kajastatud OÜ Peedu Puiduladu arvete nr 2 ja 3 tasumine, kuid summades 10 594,73 ja 16 500 eurot, mis ei ole kooskõlas arvetel märgitud summadega. 19.04.2011 e-kirjaga nõuti temalt ka kassaoperatsioonide kajastamise aluseks olevaid algdokumente – kassa sissetulekuja väljaminekuordereid (I köite leht 52), millised esitati väidetavalt 25.04.2011 (I köite leht 28 pöördel). Nende kohene esitamata jätmine ja puudu oleva sularahasumma kohta antud seletused saavad anda aluse järelduseks, et vastavad dokumendid on vormistatud hiljem eesmärgiga õigustada käibemaksu maha arvamist. Samale võimalusele viitavad piisava selgusega ka vastuolud asjaosaliste erinevates seletustes ja ütlustes, sest nende andmise ja väidetavate tehingute vaheline aeg pole olnud nii pikk, et saaks õigustada suhteliselt ulatuslikke erinevusi.

12. Harju Maakohtu 11.01.2013 otsusest nähtuvalt tingis O. ja E. S. väärteoasjas nr 6-3/1420-24 määratud karistuste tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise peaasjalikult see, et kõiki tekkinud kahtlusi polnud kõrvaldatud ning lisaks polnud O.S.t menetlusaluse isikuna ka üle kuulatud. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-57-07 punktis 8 märkinud, et kuna maksumenetluslik ja kriminaalmenetluslik tõendamiskoormis on erinevad, ei ole välistatud, et teatud juhtudel, mil maksumenetluses on võimalik hindamise teel määrata isiku poolt alusetult deklareerimata jäetud tasumisele kuuluv maksusumma, pole siiski võimalik isikut kriminaalkorras maksuhaldurile valeandmete esitamises süüdi tunnistada. Kriminaalmenetluse ja maksumenetluse erisusi on Riigikohus käsitlenud ka lahendis nr 3-1-1-120-03. Selles märgiti, et kriminaalmenetluses on isikule tagatud menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldusja halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Sama on kohaldatav ka väärteomenetlusele, sest ka selles lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, ehk kohtuvälisel menetlejal. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt aga lasub vastav koormis maksukohustuslasel, sest maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral peab tema tõendama, et maksusumma määrati valesti. Seda, et nõuetekohaselt motiveeritud maksuotsuse puhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele on märkinud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-34-07. Lahendis nr 3-3-1-63-06 märkis Riigikohus aga, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses.

13. Käesoleval juhul on maksuhaldur maksuotsuses välja toonud hulga põhjuseid, miks ei saa kaebaja tehinguid OÜ-ga Peedu Puiduladu tegelikult toimunuteks pidada. Üksikult võetuna ei pruugi ükski seejuures välja toodud asjaoludest ja vastuoludest küll olla määrava tähendusega, kuid koosmõjus hinnatuna viitavad nad selgelt sellele, et tegelikult mingit saematerjali müüki ei toimunud ja vormistati üksnes vastavaid dokumente. Kaebaja eriarvamus piirdub üksnes väidetega, selle kohta, miks ei ole maksuhalduri seisukohad õiged ja miks ei saa tema poolt kogutud tõendeid arvestada, kuid omapoolseid tõendeid, millised saaksid kinnitada tehingute reaalset toimumist, ei ole ta esitanud. Maksuotsuses on eriarvamust käsitletud ja seejuures on ka põhjendatud, miks ei ole selles esitatut võimalik arvestatavaks pidada. Kohtumenetluses on kaebaja valdavas osas korranud üle haldusmenetluses juba esitatud väiteid ega ole samuti mingeid tehingute reaalset toimumist

6

kinnitavaid tõendeid esitanud. Ainult maksuhalduri poolt kogutud seletuste ja muude tõendite oma arusaamise järgne tõlgendamine pole piisav.

14. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 lubab sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused on kehtestatud selle seaduse §-s 31, mille esimene lõige sätestab, et maksu võib maha arvata sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Maksuotsuses ära nimetatud Peedu Puiduladu OÜ arved vastavad küll kõigile neile nõuetele, kuid see ei saanud anda piisavat alus sisendkäibemaksu maha arvamiseks, sest eelnevalt käsitletu kohaselt tekkisid maksuhalduril põhjendatud kahtlused ja kaebaja ei ole tehingute tegelikku toimumist tõendanud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt aga peab ostja maksupettusele viitava põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Seega puuduvad alused maksuotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks, mistõttu nõustub kohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.

16. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks ega seda kaebaja poolt soovitud ulatuses tühistada. Seega jääb kaebus täielikult rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivude ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 9549,65 euro suurune menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt ta enda kanda. MTA oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2016 lahendiga 12.04.2016