3-14-52717/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-52717

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 10.10.2014

käskkirja nr 6-3/1562-D tühistamiseks ja ära

võetud asjade tagastamisele kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja:

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus ära võetud pabersalvrätikute tagastamisele kohustamise ja

alternatiivse kompenseerimisele kohustamise nõude osas läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.03.2015.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.09.2014 koostas Viru Vangla JVO vanemvalvur ettekande nr 5083 (tl 45) selle kohta, et leidis

samal päeval kella 15.00 ajal kambris 1603 teostatud läbiotsimise käigus pihusti, traadist nuustiku,

kõvast plastikust kollase võinoa pikkusega 25 cm, tundmatu firma televiisori puldi, ühe žiletitera,

traadijuppe pikkustega kuni 12 cm, jogurti topsi fooliumkatte, terava otsaga pleksiklaasi tüki

pikkusega umbes 7 cm, erineva pikkusega hariliku pliiatsi süsisid umbes 18 tükki, umbes 2 cm

pikkused pliiatsi teritaja tera ja teravaks ihutud metalli tüki ning voodi alt kokku seotud voodilina,

mida oli kasutatud ebaotstarbekalt. Samal päeval koostati eelloetletud esemete leidmise/äravõtmise

kohta akt nr 2387 (tl 46). 16.09.2014 kirjutas kinnipeetav (edaspidi kaebaja) toimunu

kohta seletuskirja (tl 47), milles märkis, et ei saa asjade äravõtmisest aru, kirjeldas nende saamise ja

kasutamisega seonduvaid asjaolusid ning väitis, et ilma aktis kajastamata võeti ära ka suur kogus

pabersalvrätikuid. 24.09.2014 teatati talle distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 49). 09.10.2014

koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 5-6).

10.10.2014 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1562-D (tl 7-8), millega karistati kaebajat Viru

Vangla kodukorra punktidele 1.12.19, 7.1.3, 7.1.13, 7.1.18 ja 16.4.27 tuginedes noomitusega selle

eest, et 11.09.2014 leiti tema kambris teostatud läbiotsimise käigus keelatud esemeid.

28.10.2014 vaideotsusega nr 6-12/234-3 (tl 9) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie

(tl 30-31) rahuldamata.

Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja kambrikaaslase poolt 16.09.2014 koostatud seletuskiri (tl

48), 09.10.2014 vormistatud menetlustoimingu protokoll plastikust noa ja traadist nuustiku vaatluse

kohta (tl 50), vangistusalaste õigusaktide kaebajale tutvustamise kohta vormistatud allkirjalehed ja

väljavõte vangiregistrist (tl 51-54), inspektor-kontaktisiku poolt 16.10.2014 koostatud esemete

leidmise/äravõtmise akt selle kohta, et akti nr 2387 loetellu tuleb lisada pabersalvrätikud (tl 55) ning

kaebaja 15.10.2014 selgitustaotlusele pabersalvrätikute kohta 30.10.2014 antud vastus (tl 56).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 02.11.2014 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema distsiplinaarkorras

karistamise käskkirja ja teeks ettekirjutuse ära võetud pabersalvrätikute tagastamiseks või nende

hinna kompenseerimiseks. Ta väitis, et karistus määrati vaatamata kaebus/märgukirjale, mille ta

saatis pabersalvrätikute suhtes ning lisas, et pole mitu aastat kuulnud kodukorra muudatustest ja

keegi pole talle neid tutvumiseks ka pakkunud. Veel märkis kaebaja, et salvrätikud tulid

maksikirjaga ning ta vaidlustab vangla väite, et sai need keelatud teel.

21.12.2014 koostatud avalduses (tl 62-63) väitis kaebaja enda karistamise eesmärgi olevat seotud

varsti tuleva ennetähtaegse vabastamise kohtuga ja teatas, et peale karistuse andmist pole äravõetud

asjad enam nii jubedalt keelatud, sest tagastati tema isiklike asjade hulka. Pabersalvrätikute osas

selgitas ta, et vangla toetub kodukorra 2-3 aastat vanale muudatusele, temal olid need aga juba

ammusest ajast ja vedelesid ilma vajaduseta koti põhjas. Veel selgitas ta 12 cm pikkuse traadijupi

päritolu ja otstarvet ning lisas, et ka traadist nuustik, plastmassist nuga, TV pult, hariliku pliiatsi

söed ja teritaja olid seaduslikult sees, sest vanglasse tuli ta aastal 2008 läbi läbiotsimise.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 41-42) peeti vaidlustatud käskkirja seaduslikuks ja

põhjendatuks, paluti jätta kaebus rahuldamata ning märgiti, et väide õigusaktide mittetutvustamise

kohta ei vasta tõele. Seejuures selgitati nende tutvustamise asjaolusid ning leiti, et salvrätikutega

seonduv ei oma tähtsust ega muuda distsipliinirikkumist olematuks ja kaebaja karistamist alusetuks,

sest ta omas hulgaliselt keelatud esemeid. Veel selgitati, et kuna kaebaja pole saanud salvrätikuid

legaalsel teel, ei ole nende tagastamine võimalik ning lisati, et kahju hüvitamise nõude osas tuleb

kaebus jätta läbi vaatamata, sest kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas kaebuse nõuded on täies ulatuses lubatavad

(I), kas läbiotsimisel leitud esemed said anda aluse kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks ning

kas määratud karistus on vastavuses tema rikkumise asjaolude ja isikuga (II). Lõpuks lahendab

kohus kaebuse nõuded ja menetluskuludega seonduva (III).

I

5. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või

vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole

tähtaegselt rahuldatud. Sama seadustiku § 151 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus jätma kaebuse läbi

vaatamata, kui peale selle menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kaebaja on 12.10.2014 koostatud vaides esitanud üksnes tema suhtes10.10.2014 tehtud käskkirja nr

6-3/1562-D tühistamise nõude. Ära võetud asjade tagastamisele kohustamise ettekirjutust pole ta

oma vaides soovinud. Samuti ei nähtu kaebuse ja sellele hiljem lisatud avalduse väidetest ega

kohtule esitatud muudest dokumentidest, et ta oleks esitanud vanglale mingit pabersalvrätikute

hinna kompenseerimisega seotud nõuet. Seega ei ole ta vastavate nõuete lahendamiseks kehtestatud

kohustuslikust kohtueelsest korrast kinni pidanud, need pole lubatud ja tuleb jätta läbi vaatamata.

II

6. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus,

mille puhul on haldusorganil õigus kaaluda selle üle, kas üldse karistada distsipliinirikkumise toime

pannud isikut ning milline konkreetne karistus valida. Kohtu volitused on niisuguste otsuste puhul

piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas

langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse

üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse sisulist otstarbekust ega

teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat keelatud esemete omamise eest. Seejuures

loeti üles need esemed, mis 11.09.2014 koostatud akti nr 2387 kohaselt läbiotsimise käigus kaebaja

kambris avastati ning kvalifitseeriti toimunu Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukorra) punktide

1.12.19, 7.1.3, 7.1.13, 7.1.18 ja 16.4.27 sätestatud nõuete rikkumisena.

7. Kodukorra punkt 1.12.19 keelab kinnipeetaval omandada teistelt kinnipeetavatelt mistahes

esemeid ja aineid. Kaebaja on 16.09.2014 antud seletuses ise selgelt tunnistanud, et sai ära võetud

esemete loetelus oleva pihusti, pliiatsiteritaja tera ja plekijupid teiselt kinnipeetavalt. Vangiregistri

andmetel on vastavat punkti sisaldav Viru Vangla 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud

kodukord koos seletuskirjaga viidud 24.01.2013 talle kambrisse tutvumiseks, kuid tema pole seda

vastu võtnud ega sellega tutvuda soovinud. Käskkirjadega 31.03.2008 nr 43 ja 25.03.2009 nr

1.1-/61 kinnitatud varasemate kodukordade punktis 8.2.7 sisaldus samuti keeld omandada esemeid

ja asju teistelt kinnipeetavatelt. Kuna kaebaja on andnud 16.04.2008 ja 13.04.2009 allkirjad muude

vangistusalaste õigusaktide hulgas ka kodukorraga tutvumise kohta, ei vasta tõele tema väide, et

seda ei ole talle tutvustatud.

8. Kodukorra punktide 7.1.3, 7.1.13 ja 7.1.18 kohaselt on kinnipeetaval mõne üksiku erandiga

keelatud omada metallist või metalli sisaldavaid esemeid, salvrätikuid ja puhastuskäsna või muud

sarnast eset, mis pole soetatud vangla vahendusel või sinna kaasa võetud ning kontoritarbeid,

kirjutus- ja joonistusvahendeid, mis pole väljastatud kooli poolt. Kaebajalt ära võetud traadist

nuustik, žiletitera, traadijupid, pliiatsi teritaja terad ja teravaks ihutud metallitükk on vaieldamatult

metallist esemed, millede suhtes ei kehti erandit ning milliste enda juures kambris hoidmine ei ole

kinnipeetavale olenemata saamise viisist lubatud. Lubatud ei ole ka kirjutusvahendite alla kuuluvad

hariliku pliiatsi söed.

9. Kodukorra punkt 16.4 on kehtestatud piirangud kinnipeetava sisseostudele ja näeb alapunktis 27

ette võimaluse osta üks plastkööginuga, -lusikas- ja kahvel. Kuna antud juhul pole tegemist olnud

sisseostude tegemisega, ei ole viide sellele sättele asjakohane. See ei muuda aga kaebaja karistust

veel alusetuks, sest käskkirjast nähtub üheselt, et teda on karistatud keelatud esemete omamise eest.

Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi

VSKE) § 64’ punkt 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või

on võimalik tekitada vigastusi. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt jõuti 09.10.2014

toimunud esemete vaatluse tulemusel järeldusele, et kaebajalt ära võetud plastnuga saab töötlemisel

teha ründe või torkerelvaks. Kuna kohtul pole vähimatki alust niisuguses järelduses kahtlemiseks, ei

ole alust kahelda ka selles, et tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega.

10. Distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt on kaebaja süü keelatud esemete omamises

tõendatud nii vanglateenistuse ametniku ettekande kui tema enda seletuse väidetega ning järgitud on

ka kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse

algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on

protokollitud VSKE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt. Karistus on määratud VSKE § 17 lg-s

1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud

nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja kaebajat karistada ning millist karistust on tema

puhul kõige otstarbekam rakendada.

11. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud

täitma vangla sisekorraeeskirju. Sama seaduse § 63 lg 1 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatu lubab selle

seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise puhul kohaldada mitut

erinevat liiki karistust. Kuna kaebajale määratud noomitus on võimalikest karistustest kõige

kergem, ei saa olulist tähendust omada see, mitu kaebajalt ära võetud eset klassifitseerub keelatud

esemena, kas kõik ära võetud esemed ka vastavasse akti koheselt üles kirjutati ning millised neist

karistuse määramisel täpselt aluseks võeti. Distsipliinirikkumise aset leidmine ja kaebaja süü selles

on igal juhul tuvastatud ning minimaalse karistuse tõttu pole mingit alust pidada karistamist

õigusvastaseks ka juhul, kui mõni esemete leidmise/äravõtmise aktis loetletud ese tuleks mingil

põhjusel keelatud esemete hulgast välja arvata. Samuti ei ole vähimatki alust järelduseks, et karistus

on saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kaebaja isikut, rikkumise asjaolusid

või muud sarnast. Miski kohtule esitatust ei võimalda järeldada ka seda, et distsiplinaarmenetluse

käigus oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja põhiseadusest

tulenevaid õigusi ning õiguse üldisi põhimõtteid.

III

12. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada vaidlustatud distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja õigusvastaseks ega seda tühistada. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõude osas

rahuldamata. Kohustamisnõude ja alternatiivselt esitatud hüvitamisnõude osas on kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega jäävad mõlemad nimetatud nõuded läbi vaatamata.

Kaebaja poolt 15 euro suuruse riigilõivu tasumisega kantud kulu jääb kaebuse põhjendamatusest

tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt ta enda kanda. Kuna vastustaja oma

menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jäävad tema võimalikud kulutused

sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane