3-13-2213/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Kohtla-Järve büroo juhataja 05.03.2012 otsusega nr 3388 (tl 4) määrati A.G.ile (edaspidi kaebaja) politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 02.03.2012 eluaegselt suuruses 705,59 eurot kuus. 04.12.2013 otsusega (tl 10) määrati alates 01.04.2013 pensioni suuruseks 740,87 eurot kuus. 07.03.2014 otsusega nr 6.V44-2/3388 (tl 23) tunnistas Kohtla-Järve Büroo juhataja selle otsuse alates andmisest kehtetuks põhjusel, et puudus avaldus pensioni ümberarvestamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-13-2213/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Sotsiaalkindlustusameti vastuses (tl 20-21) kaebusega ei nõustutud ning leiti, et kaebaja pension on indekseeritud kooskõlas politseija piirivalveseaduse § 106 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 määrusega nr 41. Seejuures selgitati, mille poolest indekseerimine ja ümberarvutamine erinevad ning märgiti, et kuna viimati nimetatuks puudusid asjaolud ja õiguslik alus, on vastav otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud ja pension indekseeritud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2213 Kohtuasi A.G.i kaebus politseiametniku pensioni indekseerimisega seonduva Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.G. Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan Kaasatud isik: Siseministeerium, esindajad Tõnis Roots ja Monika Silvet Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tunnistada Sotsiaalkindlustusameti toimingud A.G.i pensioni indekseerimisel 01.04.2013 ja 01.04.2014 õigusvastaseks ning teha ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks lähtuvalt sarnast tööd tegevatele politseiametnikele alates 01.01.2013 kehtestatud ametipalgast.
2. Jätta kaebaja taotlus 15 euro suuruse riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu hüvitamiseks rahuldamata ning selgitada, et tal on võimalik esitada kohtule kirjalik taotlus riigilõivu tagastamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.03.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Kohtla-Järve büroo juhataja 05.03.2012 otsusega nr 3388 (tl 4) määrati A.G.ile (edaspidi kaebaja) politseiametniku väljateenitud aastate pension alates
02.03.2012 eluaegselt suuruses 705,59 eurot kuus. 04.12.2013 otsusega (tl 10) määrati alates 01.04.2013 pensioni suuruseks 740,87 eurot kuus. 07.03.2014 otsusega nr 6.V44-2/3388 (tl 23) tunnistas Kohtla-Järve Büroo juhataja selle otsuse alates andmisest kehtetuks põhjusel, et puudus avaldus pensioni ümberarvestamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2. 18.10.2013 koostatud kaebuses (tl 1-3), palus kaebaja tuvastada, et tema politseiametniku pensioni suhtes 01.04.2013 teostatud ümberarvutus oli õigusvastane. Ta leidis, et politseija piirivalve seaduse § 106 lg 1, millest tulenevalt saavad ajavahemikul 01.01.2010 kuni 01.01.2013 pensionile läinud politseiametnikud tunduvalt vähem pensioni, kui enne või pärast pensionile läinud politseiametnikud, on vastuolus põhiseadusega ja tuleb seetõttu kohaldamata jätta. 07.01.2014 koostas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks (tl 13-14). Selles palus ta tühistada 01.04.2013 toimunud pensioni ümberarvutamine ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema tema pensioni ümberarvutamise kohta uus otsus. Alternatiivselt esitas ta taotluse 01.04.2013 toimunud ümberarvutuse õigusvastasuse tuvastamiseks. 30.04.2014 koostatud taotluses (tl 30) teatas kaebaja, et tema lõplikuks sooviks on 01.04.2013 ja 01.04.2014 toimunud pensioni ümberarvutamiste toimingu õigusvastasuse tuvastamine ning märkis seejuures ära, millised olid 9. palgaastme määrad tema pensionile jäämisel ja aastal 2013.
3. Sotsiaalkindlustusameti vastuses (tl 20-21) kaebusega ei nõustutud ning leiti, et kaebaja pension on indekseeritud kooskõlas politseija piirivalveseaduse § 106 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 määrusega nr 41. Seejuures selgitati, mille poolest indekseerimine ja ümberarvutamine erinevad ning märgiti, et kuna viimati nimetatuks puudusid asjaolud ja õiguslik alus, on vastav otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud ja pension indekseeritud.
4. Asja arutamisele kaasatud Siseministeeriumi kirjalikus seisukohas (tl 39-40 ) leiti, et pensionide ümberarvutamise asendamine indekseerimisega oli vajalik ja ei rikkunud isikute võrdse kohtlemise ega õiguspärase ootuse põhimõtet.
5. Tartu Halduskohtu esimehe 21.05.2014 käskkirjaga nr 11-1/14/25 anti kaebus menetlemiseks kohtunik Raili Randlasele. 30.01.2015 avalduses nr 2-10/259-8 (tl 61-62) teatas Siseministeerium, et tulenevalt Riigikohtu üldkogu otsusest nr 3-4-1-18-14 on Politseija Piirivalveamet asunud koondama andmeid perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pensionile jäänud politseiametnike pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga kohta, et need pensionide ümberarvutamiseks Sotsiaalkindlustusametile edastada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebaja on vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti toimingud 01.04.2013 ja 01.04.2014 toimunud pensioni indekseerimistel. 06.01.2015 koostatud kohtuotsusega nr 3-4-1-18-14 tunnistas Riigikohtu üldkogu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse § 106 lg 1 ja politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 4 osas, milles need ei võimaldanud perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pensioneerunud politseinikele määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. Kuna sarnaselt selles asjas käsitletud juhtumiga kehtis ka kaebaja töötamise ja pensionile siirdumise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema koos ametipalga tõusuga, ei saa käesolevas asjas enam olla vaidlust selle üle, et tema pensioni indekseerimised on olnud alusetud ning selle asemel oleks tulnud teostada pensioni ümberarvutamine lähtuvalt sellest, et alates 01.01.2013 tõusis selle määramise aluseks olnud politseiametniku ametipalk.
7. Lahendis nr 3-4-1-18-14 juhtis üldkogu menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et kuigi kohus rahuldas kaebuse ja tuvastas vaidlustatud otsustuse õigusvastasuse, ei ole ta lahendanud 14.01.2014 määrusega asjas nr 3-13-2214 menetlusse võetud kohustamisnõuet. Seejuures leiti, et ainuüksi tuvastamisnõue ei aita saavutada kaebaja eesmärki, et 1. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalk tooks kaasa ka tema pensioni suurenemise. Käesolevas asjas on kaebaja kohtu soovitustest lähtuvalt esitanud kaebuse puudusi kõrvaldades samuti kohustamisnõude ja kohus on selle 19.02.2014 määrusega ka menetlusse võtnud. Hiljem pidas kohus vastavat soovitust ebaõigeks ja tuvastamisnõuet ainsaks võimalikuks ning soovitas kaebust veelkord muuta, mida kaebaja ka tegi. Kuna oma eesmärgi saab saavutada siiski ainult kohustamisnõude abil, tuleb aluseks võtta just see nõue ning lugeda lõpliku nõudena sõnastatud tuvastamisnõue üksnes selle juurde kuuluvaks täiendavaks nõudeks.
8. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus rahuldamisele. Kaebaja pensioni indekseerimises seisnenud toimingud tuleb õigusvastaseks tunnistada ning teha Sotsiaalkindlustusametile ettekirjutus tema pensioni ümberarvutamiseks lähtuvalt sarnast tööd tegevatele politseiametnikele alates 01.01.2013 kehtestatud ametipalgast.
9. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu ning kaebuses on ta muuhulgas soovinud ka menetluskulude väljamõistmist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 näeb küll ette, et kaebuse rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid antud juhul ei saa see anda alust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt, sest riigilõivu seaduse §
22 lg 2 p-st 2 tulenevalt on pensioni taotleja pensionisummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas riigilõivu tasumisest vabastatud. Sama seaduse § 15 lg 1 p 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele, kui selle on tasunud isik, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud. Seaduse § 12 lg 1 ja
2 annavad riigilõivu tasunud isikule õiguse esitada vastav kirjalik taotlus kahe aasta jooksul arvates selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane