4-15-535/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-535 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi I.R kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.12.2014 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,14,016377 Menetlusalune isik I.R

, isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töötu Väärtegu LS § 227 lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 EUR Kaebuse esitaja taotlus Vähendada karistust

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.12.2014 otsus väärteoasjas nr 2302,14,016377 ning teha uus otsus.

2. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mõista I.R-ile karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 31.12.2014 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Liivalaia 4-15-535

kohtumajale seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul.

1. Asjaolud ja menetluse käik

09.12.2014 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus väärteoprotokolli nr 20141209376401 selle kohta, et I.R juhtis Harjumaal Tallinn-Paldiski mnt 16. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 91 km/h +-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 31.12.2014 otsusega karistati I.R LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes vähendada mõistetud karistust. Kaebuse esitaja märgib, et ta kasvatab üksi alaealist last ning majanduslik olukord on keeruline. Kehtivaid karistusi ei oma. Ületas lubatud sõidukiirust, kuna kiirustas koju haige lapse juurde ja ei pannud piirangut tähele. Kahetseb väga tehtut. Kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Otsuse tegemisel on arvestatud isiku kahetsusega. Arvestades rikkumise ulatust, tuleb isiku süüd lugeda suureks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Kiirusmõõteseadme salvestuse andmetest nähtuvalt 09.12.2104 fikseeriti sõiduki 569MDU suurimaks sõidukiiruseks tee nr 8 16. km-l Keila suunas liikudes 91 km/h alas, kus kiiruse piirang on 50 km/h.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 31 lg 1 1 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

V™S § 31 4

lg 1 kohaselt menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab käesoleva seadustiku § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatule.

Menetlusalune isik tunnistas 09.12.2014 antud ütlustes väärteo toimepanemist.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtu hinnangul on teod toime pandud kaudse tahtlusega. Isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega on I.R karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga

75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra, saab isiku süüd LS § 227 lg 2 tähenduses hinnata suureks. Kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kuivõrd isikut ei ole karistusregistrisse kantud, puudub alus arvata, et ta alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele halvasti. Kuivõrd lubatud sõidukiiruse ületamine on massiliselt toime pandav väärtegu, nõuvad karistuse üldpreventiivsed eesmärgid sellistele rikkumistele reageerimist arvestatavalt range karistusega.

Arvestades isikust tulenevaid asjaolusid, on kohtu hinnangul süü suurusele vastav, karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus sanktsiooni keskmises määras

Eeltoodust johtuvalt kohus tühista Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.12.2014 otsuse väärteoasjas nr 2302,14,016377 ning teeb uue otsuse. Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mõista I.R-ile karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann kohtunik