1-13-10961/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated199 lg 2 p 4, 8 karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 11 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.01.2014.
Legislator headnote
AI generated1-13-10961/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 11 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.01.2014.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2015, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number 1-13-10961
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi T.B süüdistatuna KarS § 4, 8 ja § 121
199 lg 2 p
järgi / Viru Vangla andmete edastamine T.B karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu T.B (ik: XXX Vene FV kodanik; ; viibimiskoht: Viru Vangla)
RESOLUTSIOON:
Vähendada ANDREI PRIHODLO’le Viru Maakohtu 05.12.2013 kohtuotsusega nr 1-13- 10961 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 121 järgi mõistetud ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud liitkaristust 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust ja lugeda tema lõplikuks karistuseks
1 ( ) aasta 10
15 (viisteist . üks (kümme) kuud ) päeva vangistust
T.B karistuse kandmise alguseks lugeda 27.01.2014.
Edasikaebamise kord:
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale ja T.B’le
.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Maakohtu 05.12.2013 otsusega nr 1-13-10961 tunnistati T.B süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 121 järgi mõisteti
199 lg 2 p 4, 8 karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust
Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 674 tunni üldkasuliku töö s.o 11 kuud 7 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta
11 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.01.2014.
07.01.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.B karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks. Teatise kohaselt on T.B karistuse kandmise algus 27.01.2014 01.01.2016. Kinnipeetava puhul on tegemist ja lõpp 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastab Viru Vangla täitmiskohtunikule andmed otsustamiseks, kas esinevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks.
Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et karistus kuulub T.B ’le mõistetud vähendamisele.
KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku § – -des 424 4281 ja 430 reguleerimata
küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
Karistusseadustiku (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.
KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
KrMS § 432 lg 34 sätestab, et kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.
Kohus leiab, et kuna Viru Maakohtu 05.12.2013 otsusega mõistetud karistusele on liidetud Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-4360 mõistetud karistus, tuleb kontrollida ka varasema kohtuotsusega mõistetud karistust karistusseadustiku uue redaktsiooni valguses.
(1) Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-
4360 tunnistati T.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 120 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest rakseima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetav karistus 714 tunni üldkasuliku tööga.
Alates 01.01.2015 kehtiva karis
120 koosseis ega sanktsioon ei tusseadustiku redaktsiooniga §
muutunud, seega puudub alus tetud karistuse nimetatud kvalifikatsiooni eest mõis vähendamiseks või sellest vabastamiseks.
KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS-i jõustumisest lähtuda KarS § s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase -
süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine,
väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. -
KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
K ub 10.05.2013 kohtuotsusest, et T.B poolt toime pandud äesoleval juhul näht KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju väärtus ületab 200 eurot, mistõttu on toimepandud tegu ka jätkuvalt kvalifitseeritav ja karistatav kuriteona.
Karistusseadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni § 266 lg 2 p 1 kohaselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest kui see on toime pandud karistatakse rahalise vähemalt teist korda karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusest nähtuvalt tungis süüdistatav eluruumi, mis on alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, millise t rahalise karistuse või kuni kolmeaastase oime panemise eest karistatakse vangistusega. Kohus leiab, et kuna T.B’le mõisteti KarS § 266 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust, mis ei ületa karistusseadustiku uue redaktsiooni § sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu temale KarS §
266 lg 2 p-s 1
266 lg
2 p 1
järgi mõistetud karistus vähendamisele.
Kohus märgib, et süüdistatavale mõisteti Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega karistus ka KarS § 121 järgi, mis KarS i uue redaktsiooni järgi on kvalifitseeritav § 121 lg 2 p 2 järgi, kuna - T.B pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes, oma elukaaslase vastu. Talle mõisteti karistus KarS § 121 järgi, mille sanktsioon kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 2 p 2 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi või - sõltuvussuhtes, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna T.B’le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 6 kuud, mis ei ületa karistusseadustiku uue redaktsi - ooni § 121 lg 2 p s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele.
Nimetatud otsusega asendati
T.B ’le mõistetud liitkaristus 11 kuud 27 päeva vangistust KarS § 69 alusel tunni üldkasuliku tööga. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates -
asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.
Seega tuleb Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-4360 mõistetud ja KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga asendatud liitkarist i uue redaktsiooni järgi ümber arvestada. Nimelt us KarS- moodustab mõistetud vangistus 11 kuud 27 päeva päeva) KarS i uue redaktsiooni järgi (357 -
Toimikus (lk 55) sisalduva kriminaalhooldusosakonna teatise tundi üldkasulikku tööd. kohaselt on T.B sooritanud 40 tundi üldkasulikku tööd. Seega jäi tegemata 317 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS-i uue redaktsiooni alusel vastab 317 päevale ehk 10 kuud 17 päevale vangistusele.
Eeltoodust tulenevalt kuulub vähendamisele T.B’le Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-4360
mõistetud liitkaristus.
(2) Viru Maakohtu 05.12.2013 otsusega nr 1-13-10961 tunnistati T.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS i jõustumisest lähtuda - KarS § sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase -s 218
süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine,
väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. -
KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
Käesoleval juhul nähtub 05.12.2013 kohtuotsusest, et T.B poolt toime pandud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju väärtus ületab 200 eurot, mistõttu on toimepandud tegu ka jätkuvalt kvalifitseeritav ja karistatav kuriteona.
Samuti leiab kohus, et kuna
T.B’le mõisteti KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 10 kuud, mis jääb alla karistusseadustiku uues redaktsioonis sätestatud sanktsiooni ülemmäära, ei kuulu vähendamisele temale KarS § 121 järgi mõistetud karistus.
KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-4360 mõistetud ümberarvutatud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 17 päeva vangistust võrra ja arvestades karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, tuleb T.B
liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust.
Eeltoodust tulenevalt tuleb Viru Maakohtu 05.12.2013 otsusega nr 1-13- T.B’le 10961 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 121 järgi mõistetavat ja KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-13-4360 suurendatavat liitkaristust 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust vähendada ja tema lõpl mõista 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust. ikuks karistuseks
T.B’le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda
27.01.2014.
Kohus juhindus eeltoodust ning KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 sätestatust.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp