3-14-51236/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51236 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 3650 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse esitamisel. 2. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale. 3. Jätta Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja määrus määruskaebuse tagastamise osas muutmata. 4. Jätta Aleksei Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole p 3 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Maksimov esitas 19.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta sai 17.06.2014 Tartu Vanglalt vastused nr 1-13/803-2, 1-13/805-2 ja 1-13/807-2 ja ta pöördub kohtusse hagiga 3650 eurot. 2. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-dele

6 ja 7 tuleb kaebajal oma kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on kaebajale haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või milles varaline kahju väljendub. Ühtlasi tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 3. Tartu Halduskohus 03.10.2014. a määrusega (tl 9-9p) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et andis 10.09.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai A. Maksimov Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse koos tõlkega kätte 18.09.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.09.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.09.2014. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ning halduskohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa kaebust sisustada haldusorgani poolt kaebajale antud vastuse või mõne muu dokumendi pinnalt. Halduskohus osutas, et andis A. Maksimovile võimaluse kaebust täpsustada ja halduskohtu hinnangul ei vajanud kaebuse täpsustamine juriidilisi teadmisi. 4. A. Maksimov esitas 19.10.2014 määruskaebuse (tl 12), milles märkis, et ta sai 03.10.2014. a määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. Kaebaja lisas, et ilma kaitsjata kaob mõte asja edasi arutada, kuna talle jääb ebaselgeks, mida kohus tahab. 5. Tartu Halduskohus 17.11.2014. a määrusega (tl 15-15p) jättis A. Maksimovi määruskaebuse käiguta ja andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv või juhul, kui kaebajal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, tuleb kaebajal selgesõnaliselt taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. Lisaks palus halduskohus kaebajal täpsustada, kas ta on soovinud määruskaebuses esitada ka taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses või on kaebaja määruskaebuse põhjenduseks see, et tal puudub kaitsja. 6. A. Maksimov esitas 19.11.2014 pöördumise (tl 17), milles märkis, et ta sai 17.11.2014. a määruse ilma tõlketa ja palus tagada määruse tõlge. 7. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 23-24) jättis rahuldamata A. Maksimovi taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud. Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad. Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt 2 2

leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast. Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused. Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele. Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema emakeeles. 8. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega (tl 26-27) jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas selle (resolutsiooni p 1) ning jättis riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et andis 17.11.2014. a määrusega A. Maksimovile tähtaja määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 10 päeva arvates nimetatud määruse kättetoimetamisest ning 15.12.2014. a määrusega pikendas halduskohus nimetatud tähtaega viie päeva võrra määruse kättesaamisest arvates. Kuna A. Maksimov sai halduskohtu 15.12.2014. a määruse allkirja vastu kätte 16.12.2014, siis pidi riigilõiv olema tasutud hiljemalt 22.12.2014. Halduskohus märkis, et 06.01.2015. a määruse tegemise seisuga ei olnud A. Maksimov riigilõivu tasunud ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust ning sellest tulenevalt leidis halduskohus, et A. Maksimovi määruskaebus pole menetletav. Eeltoodust tulenevalt halduskohus keeldus määruskaebust menetlusse võtmast ja tagastas A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele HKMS § 206 lg 1 ning § 187 lg 3 p 3 ja lg 6 alusel. Halduskohus sai 19.10.2014 esitatud taotlusest selliselt aru, et A. Maksimov soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse (tl 28), milles palus kohtul anda kaitsja, kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. 3 3

10. Tartu Halduskohus jättis 22.01.2015. a määrusega (tl 32-32p) määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja vaidlustab lisaks 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata jätmisele ka määruse resolutsiooni p-ga 1 tema määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb seda kohtule täpsustada ning esitada selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust käesolevas haldusasjas vaidlustab ja missugust lahendit ta taotleb. Lisaks märkis halduskohus, et kui kaebaja vaidlustab ka 06.01.2015. a määrust määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise osas, siis sel juhul tuleb määruskaebuselt tasuda riigilõiv või taotleda selgesõnaliselt riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. A. Maksimov sai 22.01.2015. a määruse allkirja vastu kätte 23.01.2015. 11. Tartu Halduskohus 05.02.2015. a määrusega (tl 34-34p) võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis määruskaebuse rahuldatama ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus käsitles A. Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebusena pealkirjastatud pöördumist määruskaebusena Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Halduskohus märkis, et määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata jätmisega ning põhjendustest ei nähtu kaebaja tahe vaidlustada määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1. Halduskohus selgitas, et asjaolu, et kaebajale on eelnevates menetlustes korduvalt selgitatud riigilõivu tasumise kohustust määruskaebuse esitamisel ning kaebaja ei ole esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, viitab samuti sellele, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist, vaid ainult riigi õigusabi korras advokaadi määramata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse üle, millega Tartu Halduskohus jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas selle ning jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 13. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on 14.01.2015 esitatud määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse (II). I 14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu Halduskohtu 05.02.2015. a põhjendustest nähtuvalt on halduskohus tõlgendanud A. Maksimovi 14.01.2015 esitatud määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab 06.01.2015. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus ei nõustu 4 4

halduskohtu seisukohaga 05.02.2015. a määruses, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud ning määruskaebuse põhjendused on äärmiselt lakoonilised. Arvestades aga kaebaja õiguste riivet kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisel, on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse ka osas, millega kohus jättis menetlusse võtmata A. Maksimovi määruskaebuse 03.10.2014. a määruse peale ning tagastas selle. Seega on halduskohus 14.01.2015 esitatud määruskaebust liiga kitsalt tõlgendanud rikkudes sellega oluliselt kohtumenetluse normi. 15. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 14.01.2015 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 14.01.2015 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 06.01.2015. a määruse seaduslikkust määruskaebuse tagastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebus 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades (HKMS § 204 lg 2) ning vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Kuigi A. Maksimovil on määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõiv, siis kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ja menetlusökonoomiast lähtuvalt vabastab ringkonnakohus A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi määruskaebuse 03.10.2014. a määruse peale. 16. Halduskohus on 05.02.2015. a määruses õigesti leidnud, et määruskaebusest nähtuvalt on A. Maksimov soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus märkis, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 05.02.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 peale õigesti menetlusse võtnud. II 17. Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja 19.10.2014. a määruskaebuse halduskohtu 03.10.2014. a määruse peale, kuna kaebaja ei kõrvaldanud 17.11.2014. a määrusega ning täiendavalt 15.12.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudust ega esitanud ka taotlust puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes 17.11.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse käiguta põhjusel, et tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot (RLS § 57¹ lg 6) ning andes kaebajale 10 päeva puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks selgitas halduskohus, et kui isikul puuduvad vahendid määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti edastas halduskohus A. Maksimovile pangarekvisiidid, kuhu ta saab riigilõivu maksta ning teatas tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui A. Maksimov jätab määratud tähtajaks määruskaebuse puudused kõrvaldamata. 15.12.2014. a määrusega pikendas halduskohus nimetatud tähtaega viie päeva võrra määruse kättesaamisest arvates. 5 5

18. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai A. Maksimov 15.12.2014. a määruse kätte 16.12.2014. Seega puuduste kõrvaldamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 16.12.2014 ja 5 päeva möödus 22.12.2014. Kaebaja ei ole antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks esinenud puudust, siis on halduskohus õigustatult 06.01.2015. a määrusega tagastanud kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määrusele. 19. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 20. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 21. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 14.01.2015. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse 03.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) ning kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6 6