3-14-52331/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52331 Haldusasi Norges Hus Tootmise OÜ kaebus Raasiku Vallavalitsuse 04.09.2014 kirjas nr 12.-4/1639-5 ja 23.09.2014 kirjas nr 12.- 4/1639-5 sisalduvate otsuste tühistamiseks ning Raasiku valla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Norges Hus Tootmise OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja – Raasiku vald, esindaja vallavanem Raivo Uukkivi Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 22.01.2015 Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Raasiku Vallavalitsuse 04.09.2014 kirjas nr 12.-4/1639-5 ja 23.09.2014 kirjas nr 12.-4/1639-5 sisalduvad otsused ning kohustada Raasiku valda Norges Hus Tootmise OÜ 19.08.2014 taotluse uueks läbivaatamiseks. 3. Mõista Raasiku vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest (hiljemalt 19.03.2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.R.i ja M.R.i ühisomandisse kuulub Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas asuv Lennu kinnistu. 2. A.R. ja M.R. ning Raasiku vald sõlmisid 07.04.2014 notariaalse kokkuleppe (tl 13-15), mille kohaselt Lennu kinnistu omanikud kohustusid koostama hiljemalt 01.08.2014 oma kulul ehitusprojekti, viima Aruküla-Kalesi tee (edaspidi Kalesi tee) mustkatte alla ning tagama oma kulul teelõigu aastaringse hooldamise ja korrashoiu. 3. Raasiku Vallavalitsuse 30.07.2014 otsuse nr 26 punktis 11 (tl 20) otsustati kehtestada Kalesi teele koormuspiirang 3,5 tonni, mida võib eirata vaid vallavalitsuse kirjalikul loal. Vastav liiklusmärk paigaldati Kalesi teele 19.08.2014. 4. Norges Hus Tootmise OÜ taotles 19.08.2014 Raasiku Vallavalitsuselt luba Kalesi teel liiklemiseks (tl 24). Avalduse kohaselt sõidab Norges Hus Tootmise OÜ kasutuses oleva hoone juurde nädalas kuni viis kuni 40-tonnise raskusega veokit.

2(7) 5. Raasiku Vallavalitsus palus 25.08.2014 kirjaga nr 12.-4/1639 (tl 25) taotlejal täpsustada, millisel otstarbel ja millise aja vältel sõidavad veokid hoone juurde ning kas taotleja on nõus väljastama garantiikirja teedele tekkivate võimalike kahjustuste hüvitamiseks. Norges Hus Tootmise OÜ vastas samal päeval e-kirjaga (tl 26), et veokite lastiks on ehitusmaterjalid, seadmed jms hoonesse ladustamiseks toimetatavad esemed, sõiduvajadus on 3-4 autot nädalas ja taotleja on valmis vajadusel väljastama nõutud garantiikirja. 6. Raasiku Vallavalitsus teatas 04.09.2014 kirjaga nr 12-4/1639-5 (edaspidi ka 04.09.2014 kiri, tl 28), et ei väljasta Norges Hus Tootmise OÜ-le luba taotletud kujul. Kirja põhjenduse kohaselt on korrektselt täitmata taotleja ja vallavalitsuse vahelises notariaalses lepingus kokkulepitu ning tee remondi kohta esitatud dokumentatsioon ei vasta teeseadusega ettenähtud nõuetele. Vallavalitsus märkis täiendavalt, et taotleja kasutatavale Lennu kinnistule on teine juurdepääs, kuid see eeldab taotlejalt ehitustöid. Seniks on vallavalitsus nõus väljastama ühekordseid lubasid tingimusel, et tee kasutamise juures viibib valla esindaja fikseerimaks koheselt võimalikud teekahjustused, vedu toimub esmaspäevast reedeni kell 8.00-17.00 ja taotlus esitatakse vallale vähemalt kaks tööpäeva enne planeeritavat vedu. 7. Raasiku Vallavalitsus palus 04.09.2014 kirjas nr 12.-4/1639-4 (tl 29) A.R.il esitada hiljemalt 01.09.2014 nõuetele vastav dokumentatsioon Kalesi tee ehitustööde kohta. 8. Raasiku Vallavalitsus teatas 23.09.2014 kirjaga nr 12-4/1639-5 (edaspidi ka 23.09.2014 kiri, tl 31) teistkordselt, et ei väljasta Norges Hus Tootmise OÜ-le luba taotletud kujul. Vallavalitsus kordas 04.09.2014 kirjas toodud põhjendusi ja märkis täiendavalt, et seni pole vastust 04.09.2014 kirjale nr 12.-4/1639-4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 9. Norges Hus Tootmise OÜ esitas 06.10.2014 kaebuse, milles palus tühistada Raasiku Vallavalitsuse 04.09.2014 ja 23.09.2014 kirjades sisalduvad otsused ning kohustada Raasiku valda kaebaja 19.08.2014 taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised: 1) Kaebaja kasutab Lennu kinnistut oma majandustegevuses ja kinnistu juurde pääseb mööda Kalesi teed, seega rikuvad vaidlustatud otsused kaebaja õigusi; 2) Vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Vaidlustatud kirjades on viidatud A.R.i ja M.R.iga 07.04.2014 sõlmitud notariaalsele lepingule ja selles sätestatud kohustusele, kuid kaebaja ei ole selle lepingu pooleks ning tal ei ole Kalesi tee remontimisega seotud kohustusi. Avaldust Kalesi tee kasutamiseks ei teinud Lennu kinnistu omanikud, vaid kaebaja, kes on erinevad isikud. Seega ei saa loa andmisest keelduda põhjusel, et notariaalses lepingus sätestatud kohustused on täitmata või tee remondi kohta esitatud dokumentatsioon ei ole nõuetekohane. 23.09.2014 kirjas viidatud 04.09.2014 kirjale nr 12.-4/1639-4 vastamata jätmine on samuti asjakohatu, sest nimetatud kiri oli adresseeritud A.R.ile, mitte kaebajale; 3) Vaidlustatud kirjades on jäetud olulised asjaolud kaalumata. Vastustaja ei ole taotluse lahendamisel arvestanud, et kaebaja on Lennu kinnistu kasutaja ja kinnistule pääseb mööda Kalesi teed. Kalesi tee on avalikult kasutatav tee, ning teeseaduse (TeeS) § 4 kohaselt võib igaüks seda kasutada. Kalesi teele kehtestatud 3,5 tonnine piirang seiskab kaebaja majandustegevuse ja põhjustab suure kahju; 4) Vaidlustatud kirjades kehtestatud lisatingimus ühekordsete lubade väljastamiseks on näiline tingimus, mida praktikas ei rakendata. Lisaks takistab see ebaproportsionaalselt kaebaja majandustegevust, sest raskeveokite saabumist ei ole minutilise täpsusega võimalik mitu päeva ette planeerida. Seega on kaebajale seatud sisuliselt võimatu tingimus. Sellise tingimuse määramine ei ole ka vajalik, sest Raasiku vallamaja asub Kalesi tee kõrval ja

3(7) vajadusel saaks vallaametnikud ka viieminutise etteteatamisega kohale tulla ja jälgida raskeveokite liiklemist Kalesi teel; 5) Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on 10.09.2014 väljastanud Kalesi teel liiklemiseks kasutusloa nt Raven OÜ-le ilma mingite piirangute või lisatingimusteta, kuigi ka nimetatud äriühing kasutab raskemaid kui 3,5 tonni kaaluvaid veokeid majanduslikel eesmärkidel; 6) Kuna vaidlustatud otsuses puuduvad asjakohased põhjendused, on vastustaja rikkunud ka haldusakti motiveerimise kohustust. 10. Raasiku vald palus 10.11.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja peamised vastuväited on järgmised: 1) Vaidlustatud otsused ei ole haldusaktid, vaid kirjad, millega kaebajale pakuti välja võimalused, kuidas tegutseda, kuniks tema kohustused on nõuetekohaselt täidetud. Kaebajalt kui teehoiutööde teostamiseks kohustatud isikult küsiti kirjadega teavet kooskõlas TeeS § 32 lg-ga 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-ga 1; 2) Kaebaja esitas kohtule eksitavaid väiteid. Kaebaja esitatud kinnituskiri, mille kohaselt Lennu kinnistut kasutab rendilepingu alusel Norges Hus Tootmise OÜ, on hiljem koostatud või on kaebaja ainuosanik A.R. 07.04.2014 notariaalse lepingu sõlmimisel valetanud kinnitades, et Lennu kinnistuga seoses ei ole sõlmitud võlaõiguslikke või asjaõiguslikke kokkuleppeid lepingu eseme omandi üleandmiseks või piiratud asjaõigusega koormamiseks. Asja lahendamisel tuleb kaebaja võrdsustada maaomanikuga või arvestada, et 07.04.2014 notariaalse lepingu sõlmimisel varjasid Lennu kinnistu omanikud, kellest üks on kaebaja ainuosanik, teise poole eest olulist teavet. Kaebaja ei ole notariaalses lepingus märgitud kohustusi nõuetekohaselt täitnud; 3) Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Vastustaja lähtus 04.09.2014 ja 23.09.2014 kirjades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 6, TeeS §-dest 4, 10 lg 4, 14 ja 25 ning liiklusseaduse (LS) §-dest 6 ja 12. Kalesi tee on rajatud elamuala teenindava kvartalisisese teena, mis teenindab 12 kinnistut, kus elab ca 40 Raasiku valla elanikku. Tegemist on avaliku teega, mille korrashoiu eest vastutab Raasiku vald. Vastustaja prioriteet on tagada elanikele ligipääs oma kodudele ja see annab õiguse kehtestada regulatsioone, mis seda eesmärki toetab. Kaebaja taotles luba 40-tonnistele raskeveokitele. Niisuguste autorongide pikkus sõltuvalt haagisest on kuni 18,75 meetrit. Sellise autorongi liikumine Kalesi teel on vajalik igakordselt kokku leppida, sest tee laiust ja pöörderaadiusi arvestades on sellise pikkusega autorongidel raskusi pöörde sooritamisega Kalesi teelt Tuti teele ning on oht tee serva ja muldkeha rikkumisele. Kuna kaebaja peab teele tekitatud kahju korvama, on vajalik rikkumine iga kord fikseerida ning selleks on vajalik valla esindaja kohalolek; 4) Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Raven OÜ purgimiskohta kasutavad ja teenindavad sõidukid on seda teinud aastaid ning vastustajal on olemas teave nende autode gabariitide ja teele tekitatava koormuse kohta. Seega ei vaja Raven OÜ autod igakordsele Kalesi teele sisenemisel järelevalvet. Raven OÜ-le kuuluvad rajatised omavad ka kasutusluba, kuid kaebaja ainuosanikule kuuluvatel Lennu kinnistul asuvatel hoonetel kasutusluba ei ole. 11. Norges Hus Tootmise OÜ esitas 01.12.2014 ja 14.01.2015 kaebuse täiendused, mille peamised väited on järgmised: 1) Kalesi tee remondiga seonduvad vastustaja väited tuleb jätta tähelepanuta, sest tee remondi kohustus oli 07.04.2014 notariaalse lepingu sõlminud Lennu kinnistu omanikel,

4(7) mitte tee kasutusluba taotlenud kaebajal. Tähelepanuta tuleb jätta ka väited Lennu kinnistul asuva laohoone kasutusloa kohta, sest sellel ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust; 2) Kohtule esitatud tõend, mille kohaselt kaebaja kasutab Lennu kinnistul asuvat laohoonet rendilepingu alusel, ei ole fabritseeritud. Kaebaja ei ole 07.04.2014 notariaalse lepingu pooleks, kuid märgib, et selles antud Lennu kinnistu omanike kinnitus puudutab piiratud asjaõigusega koormamise kokkuleppeid. Rendileping ei ole piiratud asjaõigus; 3) Vastustaja leiab ekslikult, et Kalesi tee on rajatud üksnes elamuala teenindava kvartalisisese teena. Piirkonnas, mida läbib Kalesi tee, asuvad eelkõige tootmisja laohooned, aga ka põlluja metsamaad. Seega on suurte veomasinate liikumine Kalesi teel tavapärane; 4) Vaidlustatud kirjad on haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest nendega keelduti avalikõiguslikus suhtes loa andmisest, mille tulemusena ei saa kaebaja Kalesi teed kasutada. Seda kinnitab Riigikohtu praktika asjades nr 3-3-1-32-10, 3-3-1-40-09 ja 3-3-1-15-01. Tegemist ei saa olla teabe ja tõendite kogumise eesmärgil kaebajale saadetud kirjadega, sest neis kirjades ei ole kaebajalt täiendavat teavet küsitud; 5) Vastustaja on kohtule esitatud vastuses loetlenud rea õigusakte, kuid vaidlustatud kirjades ei ole ühelegi neist viidatud ega taotluse rahuldamata jätmist nendele tuginedes põhjendatud. Tähelepanuta tuleb jätta kõik vastustaja kohtumenetluses esitatud kaalutlused, mis haldusaktides ei sisaldu. Lisaks ei saa tee kasutusloa andmisest keeldumisel lähtuda kaalutlustest, mis tingisid Kalesi teele koormust piirava liiklusmärgi paigaldamise. Liiklusmärgi paigaldamist ei ole kaebaja vaidlustanud; 6) Kaebaja kasutab erineva massi ja pikkusega sõidukeid, kuid kõik sõidukid sobivad Kalesi tee kasutamiseks ning nende kasutamine ei too automaatselt kaasa tee serva ja muldkeha rikkumisi. Kaebaja kinnitas vastustajale, et on kahju tekkimise korral nõus kahju hüvitama; 7) Vastustaja õigustab tee kasutusloa andmist Raven OÜ-le, kuid vastustaja väidete põhjal ei saa väita, et kaebaja ja Raven OÜ sõidukid oleks niivõrd erinevad, et saaksid kaasa tuua täiesti erinevate otsuste tegemise. Lisaks liiguvad Kalesi teel metsalangetusmasinad, mis sõidavad üle teepeenra tee kõrval asuvasse metsa, kuid vastustaja ei pööra Kalesi tee kasutamisele teiste isikute üle 3,5 tonni kaaluvate masinatega mingit tähelepanu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja arvates on Raasiku Vallavalitsuse 04.09.2014 ja 23.09.2014 kirjad haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest nendega keelduti kaebajale avalik-õiguslikus suhtes loa andmisest, mille tulemusena ei saa kaebaja Kalesi teed kasutada. Vastustaja oli kaebusele vastates seisukohal, et tegemist on teabe ja tõendite kogumise eesmärgil kaebajale saadetud kirjadega, mitte haldusaktidega. Kohtuistungil möönis vastustaja siiski, et vaidlustatud kirjadega keelduti kaebaja 19.08.2014 taotluse täies ulatuses rahuldamisest, seega on need kirjad oma sisult haldusaktid. Kohus leiab samuti, et tegemist on haldusaktidega. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Pikaajalise ja järjekindla kohtupraktika kohaselt on haldusaktiks iga otsustus sõltumata selle vormist, mis sisult vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele (vt nt Riigikohtu otsused asjades 3-3-1-15-01 ja 3-3-1-32-10). Seega saab kaebaja nõuda kirjades sisalduvate otsuste tühistamist.

5(7) 13. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale Kalesi tee kasutamise loa andmisest vastavalt kaebaja 19.08.2014 taotluses märgitule. 14. Vastustaja ei ole kummaski vaidlustatud kirjas viidanud ühelegi õigusaktile. Kaebusele vastates tõi vastustaja kaebaja 19.08.2014 taotluse rahuldamisest keeldumise õiguslike alustena välja KOKS § 6, TeeS §-d 4, 10 lg 4, 14, 33 ja 251 ning LS §-d 6, 12 ja 48. Kohus leiab, et sõltumata kaebaja taotluse lahendamise konkreetsest õiguslikust alusest peab vastustaja Kalesi tee kasutamise loa üle otsustamisel arvestama HMS § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõiguse üldreegleid, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab muu hulgas, et loa andmisest keeldumine peab olema eesmärgipärane. Loataotluse lahendamisel tuleb arvestada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sh pooltja vastuargumente Kalesi teel liiklemise lubamisele või keelamisele kaebaja taotletud viisil, samuti keelduva otsuse tagajärgi kaebajale. Kaalutlusreeglite järgimine tähendab ühtlasi, et Kalesi tee kasutamise loa andmise või sellest keeldumise otsust ei tohi mõjutada asjaolud, mis ei ole seotud tee kasutamisega. Loa andmisest keeldumine peab olema ka proportsionaalne ja arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud kirjades sisalduvad otsused, millega vastustaja keeldus kaebajale Kalesi tee kasutamise loa andmisest kaebaja taotletud viisil, neile nõuetele ei vasta. 15. Vastustaja keeldus kaebajale Kalesi tee kasutamise loa andmisest põhjusel, et taotleja ja vallavalitsuse vahelises notariaalses lepingus kokkulepitu on korrektselt täitmata ning tee remondi kohta esitatud dokumentatsioon ei vasta teeseadusega ettenähtud nõuetele. Vaidlust ei ole selle üle, et kirjades mainitud notariaalse lepingu ja tee remondi all pidas vastustaja silmas 07.04.2014 Raasiku Vallavalitsuse ning A.R.i ja M.R.i vahelist lepingut ning selles kokkulepitud Kalesi tee remontimise kohustusi. Raasiku Vallavalitsuselt taotles aga Kalesi teel liiklemiseks luba Norges Hus Tootmise OÜ, mitte 07.04.2014 lepingu pooleks olevad A.R. või M.R.. Juriidiline isik (Norges Hus Tootmise OÜ) on õiguslik abstraktsioon, mis tegutseb füüsiliste isikute (juhatuse liige A.R.) kaudu (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1- 1-137-04). Õiguslikult on aga tegemist kahe erineva isikuga, kelle õigusi ja kohustusi ei saa samastada. Kuna Kalesi tee kasutamise luba taotlenud Norges Hus Tootmise OÜ ei olnud 07.04.2014 notariaalse lepingu pooleks ja äriühingul ei olnud sellest lepingust tulenevalt Raasiku Vallavalitsuse ees ühtki kohustust, on vastustaja kaebaja 19.08.2014 taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud asjasse mittepuutuvale kaalutlusele. Asjakohatu on ka 23.09.2014 kirjas sisalduv põhjendus vastuse puudumise kohta 04.09.2014 kirjale nr 12- 4/1639-4, sest see kiri oli saadetud A.R.ile, mitte kaebajale. Lubamatute asjaolude arvestamine taotluse lahendamisel on kaalutlusviga. 16. Raasiku Vallavalitsus märkis 04.09.2014 ja 23.09.2014 kirjades täiendavalt, et taotleja kasutatavale Lennu kinnistule on teine juurdepääs, kuid see eeldab taotlejalt ehitustöid. Seniks on vallavalitsus nõus väljastama ühekordseid lubasid tingimusel, et tee kasutamise juures viibib valla esindaja, et fikseerida koheselt võimalikud teekahjustused, vedu toimub esmaspäevast reedeni kell 8.00-17.00 ja taotlus esitatakse vallale vähemalt kaks tööpäeva enne planeeritavat vedu. Kaebajale pandud täiendava tingimusega soovis vastustaja ilmselt vältida Kalesi teele tekkida võivaid kahjustusi. Vaidlust ei ole selle üle, et Kalesi tee on avalikult kasutatav kohalik tee (TeeS § 4 lg 1 ja § 51). TeeS § 10 lg 1 sätestab, et teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 10 lg 4 alusel on avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastustavaks määratud isik kohustatud hoidma tee TeeS ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis. Teehoidu kohalikel teedel korraldab TeeS § 25 lg 3 kohaselt valla-või linnavalitsus. LS § 12 lg 1

6(7) sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks. LS § 12 lg 2 sätestab, et kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Seega põhimõtteliselt saab tee omanik tee kahjustamise vältimiseks sõidukite liiklemist piirata. Seda tuleb aga teha kooskõlas HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga. Kaebaja 19.08.2014 taotlus põhines väitel, et ta kasutab Lennu kinnistut oma majandustegevuses ja Lennu kinnistu juurde pääsemiseks on tal vaja kasutada Kalesi teed. Taotluse lahendamisel pidi vastustaja seega muu hulgas kaaluma ühelt poolt teekahjustuse tekkimise võimalikku ohtu, arvestades kaebaja 19.08.2014 taotluses ja 25.08.2014 täiendavas selgituses esitatud andmeid (kaebaja sõidukite mass, sõidutihedus jms), ning teisalt kaebaja õigusi ja huve jätkata oma majandustegevust. Vastustaja oleks pidanud arvestama ka seda, kas lisatingimus igakordse loa taotlemiseks on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kaebaja väitel on takistab lisatingimus ülemääraselt tema majandustegevust, sest raskeveokite saabumist ei ole minutilise täpsusega võimalik mitu päeva ette planeerida. Loetletud asjaoludega arvestamist vaidlustatud kirjadest ei nähtu. Seega on vastustaja Kalesi tee kasutamise loast keeldumisel ja lisatingimuse seadmisel jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata ning see on samuti kaalutlusviga. Lisatingimuse seadmisest jääb ka selgusetuks, millisel õiguslikul alusel peab kaebaja kui Lennu kinnistu kasutaja vastustaja arvates kinnistu teise juurdepääsutee välja ehitama. Kui selline kohustus on vastustaja arvates Lennu kinnistu omanikel A.R.il ja M.R.il, siis kohtu eespool toodud selgitusest tulenevalt ei saa kaebajat nimetatud isikutega samastada ning loa andmisest keeldumist sellise asjaoluga põhjendada. 17. Muid põhjendusi vaidlustatud kirjades ei sisaldu, kuid vastustaja on kaebusele vastates välja toonud veel mitmeid argumente, mis õigustavad kaebajale Kalesi tee loa andmisest keeldumist (nt valla elanike huvide seadmine esikohale, Kalesi tee laius ja kaebaja sõidukite pöörderaadius, mis ei võimalda teed rikkumata pöörata Kalesi teelt Tuti teele). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti motivatsioon esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on leidnud, et kaalutlusotsuse puhul peab olema haldusakti motivatsioon eriti põhjalik, kuid kohus võib erandina haldusakti kontrollimisel arvestada siiski haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (vt nt otsused asjades asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 3-3-1-33-12, p 16 ja 3-3-1-46-14, p 15). Käesolevas asjas ei ole vastustaja esitanud veenvaid põhjendusi, et vastustaja lähtus vaidlustatud kirjades kohtule esitatud vastuses viidatud õigusnormidest ja põhjendustest, mis kirjades endis ei sisaldu. Kohtule esitatud seisukohti ja tõendeid arvestades ei pea kohus nende põhjendustega arvestamist ka usutavaks. Selle vastu räägib kasvõi asjaolu, et vastustaja väitis esialgu kaebusele vastates, et vaidlustad kirjad ei ole üldse haldusaktid, millega kaebajale on loa andmisest keeldutud, vaid teehoiutööde tegijalt andmete küsimine. Vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendusi ei sisaldu ka üheski

7(7) haldusmenetluse käigus koostatud ja kohtule esitatud dokumendis, mis olid olemas vaidlustatud kirjade saatmise ajal. Seetõttu ei saa kohus kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjenduste asjakohasust sisuliselt kontrollida. 18. Eespool öeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud kirjades sisalduvad otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada, sest vastustaja on kaebaja 19.08.2014 taotlust lahendades teinud olulisi kaalutlusvigu (tuginenud asjasse mittepuutuvatele kaalutlustele ja jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata) ning rikkunud oluliselt motiveerimiskohustust (osa põhjendusi on esitatud alles kohtumenetluses). Kooskõlas riigivastutuse seaduse § 6 lg-s 4 sätestatuga kohustab kohus vastustajat kaebaja 19.08.2014 taotluse uueks läbivaatamiseks. 19. Kohus märgib täiendavalt, et taotluse uuel lahendamisel tuleb vastustajal arvestada HMS §-des 55-57 haldusakti õiguspärasusele kehtestatud nõudeid. See tähendab muu hulgas, et haldusaktis peab sisalduma selle andmise õiguslik ja faktiline alus (HMS § 56 lg 2), samuti kõik haldusakti andmise aluseks olnud kaalutlused (HMS § 56 lg 3). Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada HMS § 4 lg-ga 2. Lisaks tuleb kooskõlas HMS §-ga 40 tagada taotlejale enne haldusakti andmist võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Taotleja võimalike vastuväidetega mittearvestamist tuleb haldusaktis põhjendada. 20. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulud on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu (Ain Kendra eksperdiarvamus) 500 eurot ning õigusabikulud 2730+295,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kõigi kulude kohta on esitatud kuludokumendid (tl 34, 122-137). Kohus leiab, et asi ei ole kuigi mahukas ega keerukas. Kaebaja on oma põhiseisukohti korranud mitmes erinevas menetlusdokumendis, kuigi osaliselt oli kaebaja poolsete täiendavate menetlusdokumentide esitamine ilmselt tingitud ka vastustaja vastuses sisalduvatest emotsionaalsetest ja osaliselt ka asjasse mittepuutuvatest väidetest. Asjas toimus üks kohtuistung. Eeltoodut arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 2000 eurot. Kaebaja taotluse kohaselt mõistab kohus menetluskulu välja ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit