3-14-51824/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51824

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus õiguskantsleri asetäitja-nõuniku

13.08.2014. a vastuse nr 11-1/140980/1403380

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Jaak Reinomägi

vastustaja õiguskantsler

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas õiguskantslerile avalduse, milles märkis, et esitas Viru

Maakohtule kaks riigi õigusabi saamise taotlust, kuid kohus keeldus neid menetlusse

võtmast ja edastas Tartu Halduskohtule. J. Reinomägi leidis, et kuna mõlemad riigi

õigusabi taotlused tuli esitada just maakohtule, on kohtute õigusvastasus soodustanud

riigi omavoli ja kahjustanud nii tema huve kui subjektiivseid õigusi ning palus

menetluse algatamist diskrimineerimise tunnustel, k.a J. Reinomäe ebainimlikus

kohtlemises.

2. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik vastas 13.08.2014. a kirjaga nr 11-1/140980/1403380

J. Reinomäele, et õiguskantsler otsustas mitte algatada menetlust, analüüsimaks

distsiplinaarmenetluse alustamist, kuna kohtuniku distsiplinaarmenetlus ei ole

õiguskaitsevahend. Kohtumenetluse osaline peab oma õiguste kaitseks kasutama

kohtumenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Maakohtu hinnang põhineb

J. Reinomäe taotluste tõlgendamisel, mis on sisuline õiguse mõistmine ja õiguskantsler ei või

sellesse sekkuda.

3. J. Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada õiguskantsleri

asetäitja-nõuniku 13.08.2014. a vastuse õigusvastasus. Tuvastatule tuginedes soovib J.

Reinomäe nõuda rahalist hüvitist talle süüliselt tekitatud väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest.

Kaebuses märkis J. Reinomäe, et ei palunud algatada distsiplinaarmenetlust mitte Viru

Maakohtu kohtuniku suhtes, vaid enda diskrimineerimise ja ebainimliku kohtlemise suhtes.

Kuna riigi õigusabi määramise alus on ära langenud, on põhjendamatu vastuse väide, et

halduskohus ja riigikohus tagavad tõhusa õiguskaitse. Kui õiguskaitsevahenditest tulenevate

õiguste käitamist takistatakse, on Eestis kehtivate õiguste järgi igaühele ette nähtud kaitse

õiguskantsleri poolt.

4. Tartu Halduskohus tagastas 22.10.2014. a määrusega J. Reinomäe kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et

kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei saanud kaebajale tekkida riigivastutuse seaduse alusel

hüvitamisele kuuluvat kahju ning tal ei ole ilmselgelt kaebeõigust.

5. J. Reinomägi esitas 05.11.2014 taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides, et seoses

maksejõuetusega pole tal võimalik oma õigusi iseseisvalt kaitsta ja advokaadi abil soovib ta

vabaneda määruskaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest.

6. Tartu Halduskohus jättis 14.11.2014. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus märkis, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt

halduskohtusse pöördunud ning on suutnud kaebused üldjuhul ise vormistada ja on iseseisvalt

hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Kaebaja saab ilma riigipoolse advokaadi abita

otsustada, kas tema puhul on olemas alus kohtumääruse vaidlustamiseks või mitte. Lisaks

saab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud välja

selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja kuidas on määruskaebuse

esitaja osanud neid õiguslikult põhjendada.

7. J. Reinomägi esitas 19.11.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt soovib J. Reinomägi riigi õigusabi määramist vaidlustamaks 14.11.2014. a

määrust, mis on ilmselgelt õigusvastane. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi saamine on

J. Reinomäe õiguste kaitseks vajalik, on ta märkinud, et tal ei ole võimalusi ega vahendeid ise

enda õigusi kaitsta.

Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega J. Reinomäe menetlusabi taotluse

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebaja on varem korduvalt halduskohtusse pöördunud ja suutnud

kaebused ise vormistada ning saanud ise hakkama edasise kohtumenetlusega. Kaebaja saab

ilma riigipoolse advokaadi abita otsustada, kas tal on olemas alus kohtumääruse

vaidlustamiseks, kuna halduskohtu määruses on välja toodud õigusaktide sisu, mille alusel

määrus on tehtud. Lisaks saab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse lahendamiseks

vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja

kuidas on määruskaebuse esitaja osanud neid õiguslikult põhjendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. J. Reinomägi esitas 30.11.2014. a taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 41), milles väidab, et

halduskohtu 24.11.2014. a määrus on õigusvastane, kuid ta ei ole võimeline oma õigusi

iseseisvalt kaitsma ning soovib seetõttu õigusnõustamist seoses Tartu Halduskohtu

24.11.2014. a määruse vaidlustamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja 30.11.2014

esitatud avaldust määruskaebusena ning võttis selle menetlusse (tl 44). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu tõlgendusega. Kaebaja on märkinud, et ta soovib Tartu Halduskohtu

24.11.2014. a määrust vaidlustada riigi õigusabi osutaja vahendusel ning põhjendanud, miks

ta määrusega ei nõustu. Kuna taotlus oli praegusel kujul määruskaebusena menetlusse võetav,

ei ole riigi õigusabi andmine vajalik.

11. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi