1-13-5258/252 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5258 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Litvinov, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 20. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Margus Litvinovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega mõisteti Margus Litvinov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 424 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaja algus 11.02.2013 ja lõpp 03.01.2017. 2. Viru Maakohtu 20.01.2015 määrusega jäeti M. Litvinov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. Maakohus märkis, et isikut on varasemalt kriminaalkorras viiel korral karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab M. Litvinov esimest korda. Varem on M. Litvinovit karistatud salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, ebaseadusliku metsaraie ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. M. Litvinov on katseajal viibinud neljal korral. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud suurema kahju tekitamise suunas, soodusteguriks on majandusliku kasu saamine.

- 2 - Eeltoodust järeldas maakohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Maakohus märkis, et sealhulgas nähtub isiku karistusandmetest, et isikut on varasemalt neljal korral karistuse kandmisest vabastatud tingimisi katseajaga, mille jooksul ta on toime pannud uue kuriteo. Kuritegude laad on läinud raskemaks – varasemad varavastased kuriteod muutusid mootorsõiduki joobes juhtimiseks, millele järgnes väga suuremahuline narkosüütegu (ainuüksi ühes episoodis käitles isik 2 kg amfetamiini, mida kohus määratleb kui väga suurt kogust). Maakohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – maakohtu jaoks ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. 2.2. Maakohus arvestas positiivsena asjaolu, et isik on kogu vangistuse ajal töötanud majandustöödel ning omandab riigikeele B1 taset. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Maakohus tunnistas, et isik on teinud vanglas olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. 2.3. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil XXX . Korteri omanik on andnud loa elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, samuti on nõusoleku andnud korteris elav kinnipeetava noorem poolvend, kes jääb korterisse ka edaspidi elama. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes XXX OÜ. 2.4. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, leidis maakohus, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus oli seisukohal, et isik, kes on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta. Samuti märgib maakohus, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi kuriteoga, vaid isik tegutses ettekavatsetult koos teiste isikutega grupis ja vahendatud kogused olid väga suured. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal, ei tundu see kohtu jaoks usutav ja loogiline. Vastupidi, kogu isiku eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk oluline. Isiku puhul, kes on tegelenud suures koguses narkootilise aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Eeltoodu ilmestas maakohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. 2.5. Maakohus arvestas, et ärakandmiseks on veel natukene alla kahe aasta vangistust. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Maakohus lisas, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel eluja töökoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

3. Viru Maakohtu 20.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Litvinov, kes palub tühistada Viru Maakohtu 20.01.2015 määruse ja vabastada M. Litvinov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 3.1. Kaebuse esitaja märgib, et kohtu hinnangul on üldpreventsiooni eesmärgiks muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kinnipeetav leiab, et KarS § 76 lg 2 p 1 lubab M. Litvinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada, sest kõik tingimused selleks on täidetud. M. Litvinovil on olemas kindel tööning elukoht. Samuti on süüdimõistetu kogu vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ning distsiplinaarkaristusi ei ole. M. Litvinov märgib, et ta on mõistetud karistusest oma järeldused teinud ning teeb olulisi pingutusi selleks, et ennast korrigeerida.

- 3 - 3.2. M. Litvinov leiab, et vangla koostatud iseloomustus näitab isiku paranemist ja muutumist – nimelt koostab vangla täitmiskava individuaalselt igale kinnipeetavale, mistõttu juhul kui vangla iseloomustuse kohaselt on isik muutunud, on ta ka valmis taas ühiskonda astuma. M. Litvinov märgib, et tema puhul on vangla ilmselgelt isiku muutmisega hakkama saanud ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on M. Litvinovi puhul vaid 14%, järelikult on vangla nõus, et M. Litvinovi karistus on oma eesmärgi täitnud ning kohus võib anda kinnipeetavale uue seaduskuuleka elu alustamiseks võimaluse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et M. Litvinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Litvinovi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Litvinovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Litvinov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ja varasemale karistatusele, on põhjendatud. 6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Litvinovil on vabaduses olemas kindel eluning töökoht, ta on osalenud vanglas majandustöödel, õpib riigikeelt B1 tasemel ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Siiski leiab ringkonnakohus, samaselt maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles M. Litvinovi vabastamist toetavad asjaolud. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb M. Litvinovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid ning mõistetud karistust. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras viis korda karistatud, ei saa hinnata ka tema varasemat elukäiku arvestamata. Asjaolu, et M. Litvinovi poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, näitab, et varasemad karistused ei ole isiku käitumist muutnud, mistõttu oleks käesoleval hetkel, kui karistuse kandmise aja lõpuni on veel ca 1 aasta ja 10 kuud, isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, mille kohaselt on eluja töökoha olemasolu vabastamise otsustamisel olulisteks asjaoludeks, kuid arvestades M. Litvinovi varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud ega võimalik. 9. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sest süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning kuriteo toimepanemise asjaolude kohaselt oli isiku poolt käideldava narkootilise aine kogus ühes episoodis 2 kg amfetamiini. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral, oleks M. Litvinovi ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest. 10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu M. Litvinovi määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Aarne Sarjas

Mati Kartau

- 4 -