3-14-51669/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51669 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.02.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi H.I. kaebus Politseija Piirivalveameti 09.07.2014 vaideotsuse nr 4.2-1/6666-7 ja 07.05.2014 otsuse nr 34/4/14 (08.05.2014 registreerimisnumber 4.2-1/6666-4) tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.I.; Politseija Piirivalveamet Resolutsioon Jätta H.I. kaebus haldusasjas 3-14-51669 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur on teinud 07.05.2014 otsuse 34/4/14 (registreerimisnumbriga 08.05.2014 nr 4.2-1/6666-4 )„Relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine“. Politseija Piirivalveamet on käsitlenud otsuse kuupäevana 08.05.2014.

Relvasoetamisloa taotleja H.I. omab relvaluba RL741797 kehtivusega 29.04.2018 sileraudse püssi Tuula kaliiber 16 number 139388 enese ja vara kaitse eesmärgil.

H.I. on 10.04.2014 esitanud Lõuna prefektuurile kirjaliku avalduse nr 4.2-1/6666-1 relvasoetamisloa väljastamiseks vintraudse püssi saamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil.

30.04.2014 teostas piirkonnapolitseinik relvasoetamisloa taotleja H.I. suhtes eelkontrolli nr 4.2- 1/6666-3 ning tuvastati, et isik soovib vintraudset püssi enesekaitse eesmärgil. Vastustaja on

2

viidanud relvaseaduse (RelvS) § 46 lg 3 , mis sätestab, et tulirelva hoidmiseks on vajalik relvakapi olemasolu. Olemasolevat sileraudset püssi hoiab H.I. riidekapis , relv on hooldamata ja halvas seisukorras. Otsusega 08.05.2014 nr 34/4/14 (registreerimisnumbriga nr 4.2-1/6666-4) on keeldutud H.I. relvasoetamisloa väljastamisest, viidatud on RelvS § 36 lg 1 p. 10 ja lg 5 ja RelvS § 46 lg 3. H.I. on esitanud 06.06.2014 vaide Lõuna prefektuuri 08.05.2014 otsuse nr 34/4/14 peale, vaideotsusega 09.07.2014 nr 4.2-1/6666-7 on jäetud H.I. vaie rahuldamata.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebuse esitaja on esialgselt esitanud kaebuse Politseija Piirivalveameti 09.07.2014 vaideotsuse nr 4.2-1/6666-7 tühistamiseks kuid kohus on juhtinud kaebaja tähelepanu alushaldusakti vaidlustamisele, mille tõttu esitas H.I. kaebuse ka 08.05.2014 otsuse 34/4/14 „Relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine“ tühistamise nõudes. Kaebuses on märgitud, et kaebaja on esitanud 10.04.2014 relvaloa taotluse vintraudse püssi soetamiseks, kuna kaebaja olemasolev sileraudne püss on füüsiliselt vananenud ja eluohtlik kasutajale. Kaebaja märgib, et vana relv läheb võõrandamisele, seega ei soovi ta korraga kahte relva omada. Kaebaja märgib, et kohapeal kaebaja olukorda kontrollinud konstaabel on rikkunud kaebaja suhtes RelvS § 89 lg 3, oleks pidanud tegema ettekirjutuse kui on tuvastatud relvahoidmise nõude rikkumine. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et tal on solvav lugeda, et tema relvahoidmise tingimused ei vasta nõuetele. Kaebaja märgib, et ühe relva hoidmiseks ei ole nõuet relvakapile. Kaebaja märgib, et relvaseadus on kõigile üheselt täitmiseks. Kaebaja on märkinud , et relvataotluselt jäi riigilõiv tagastamata. Kaebaja taotleb 08.05.2014 otsuse nr 34/4/14 (registreerimisnumber 4.2-1/6666-4) tühistamist ja 09.07.2014 vaideotsuse nr 4.2-1/6666-7 tühistamist.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Vastustaja on seisukohal, et nii relvaloa väljastamisest keeldumise otsus kui ka vaideotsus on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja viitab RelvS § 36 lg 1p-le 10 ja RelvS § 46 lg 3 ning märgib, et tulirelva hoidmiseks peab olema vastav hoiukapp, see on põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (relvakapp). Teise relva soetamisloa väljastamiseks peab isik looma olukorra kus RelvS § 46 lg 3 nõuded on täidetud. Vastustaja viitab RelvS § 46 lg 8. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole reaalselt astunud ühtegi sammu vana relva võõrandamiseks ning pole soetanud ka relvakappi. Vastustaja märgib, et arusaamatuks jääb kaebaja poolt märgitu, et 30.04.2014 on kaebaja elukohas eelkontrolli teostanud piirkonnapolitseinik rikkunud RelvS § 89 p 3 nõuet. Vastustaja märgib, et piirkonnapolitseinik on kaebaja suhtes eelkontrolli teostanud õiguspäraselt, ametnikul on õigus teostada relvade, tulirelva osade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust. Vastuse täienduses jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub kaebajaga, et relvaseadus on ühtne kõigile täitmiseks.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.Relvasoetamisloa taotleja H.I. omab relvaluba RL741797 kehtivusega kuni 29.04.2018 sileraudse püssi Tuula kaliiber 16 number 139388 enese ja vara kaitse eesmärgil. H.I. on

3

esitanud 10.04.2014 Lõuna prefektuurile avalduse relvasoetamisloa väljastamiseks vintraudse püssi soetamiseks.

3.Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur on teinud 07.05.2014 otsuse nr 34/4/14 (08.05.2014 registreerimisnumber 4.2-1/6666-4) „Relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine“. 09.07.2014 vaideotsusega nr 4.2-1/6666-7 on jäetud H.I. vaie eelnimetatud otsuse peale rahuldamata.

4.Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühe relva omamiseks ei pea olema relvakappi ning ta on soovinud vana relva võõrandada.

5.Asja materjalide kohaselt omab kaebaja hetkel sileraudset püssi Tuula, kaliiber 16, registreerimisnumber 139388, mille omamiseks ja kandmiseks enese ja vara kaitsmise eesmärgil on talle väljastatud relvaluba, mis kehtib kuni 29.04.2018.

6.Tulenevalt RelvS § 46 lg 3 kohaselt peab olema tulirelva hoidmiseks hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (relvakapp). Tulenevalt RelvaS § 46 lg 8 kohaselt ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sellisel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.

7.Asja materjalide kohaselt on kaebajal olemas sileraudne püss. 30.04.2014 on teostanud piirkonnapolitseinik relvasoetamisloa taotleja H.I. suhtes eelkontrolli nr 4.2-1/6666-3, mille käigus on tuvastatud, et isik soovib soetada vintraudset püssi enesekaitse eesmärgil. Samas on piirkonnapolitseinik tuvastanud, et olemasolevat sileraudset püssi Tuula kaliiber 16 registreerimisnumbriga 139388 hoiab H.I. elutoas riidekapis ning relv on hooldamata ja halvas seisus, relvakappi majas ei ole.

8.Antud juhul leiab kaebaja, et kuna ta soovib vana relva võõrandada ehk müüa, saab tal olema üheaegselt üks relv ning ta ei pea omama relvakappi. Kohus märgib, et kaebajale laieneb antud juhul relvakapi omamise nõue, kuna tal on olemas vana relv ning teise relva soetamiseks peab olema täidetud RelvS § 46 lg 3 tingimus. Asjaolu, et kaebajal on tulevikus soov vana relv võõrandada, ei oma antud asjas tähendust. Tekkida võib olukord, kus kaebaja teise relva soetamisel omab üheaegselt kahte relva. Eelkontrolli teostamise käigus on selgitatud H. I. millised nõuded on kehtestatud enama kui ühe tulirelva hoidmiseks.

9.Seega peab kohus õiguspäraseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsust 34/4/14 (08.05.2014 registreeritud nr 4.2-1/6666-4) , millega on keeldutud tulenevalt RelvS § 36 lg 1 p. 10 kohaselt relvasoetamisloa väljastamisest. Nimetatud sätte kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes ei oma relvaseadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. Tulenevalt RelvS § 36 lg 5 kohaselt tehakse soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus teatavaks taotlejale kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Seega on õiguspärased kaevatavas otsuses toodud viited RelvS § 46 lg 3 , RelvS § 36 lg 1 p 10 ja RelvS § 36 lg 5.

10.30.04.2014 on kohalik piirkonnapolitseinik teostanud relvasoetamisloa taotleja suhtes eelkontrolli, kuna kaebaja oli esitanud taotluse relvasoetamisloa väljastamiseks vintraudse püssi saamiseks. Kaebaja arvates on rikkunud piirkonnapolitseinik relvaseaduse § 89 lg 3 nõudeid.

4

Kohus märgib, et kaebaja on siinkohal silmas pidanud RelvS § 89 p 3 nõuet, mille kohaselt on haldusjärelevalvet teostaval isikul õigus teha ettekirjutus avastatud õiguserikkumise kõrvaldamiseks. Antud juhul ettekirjutust ei tehtud, samas ei olnud ametnikul ka seda kohustust. Tulenevalt RelvS § 89 p 1 kohaselt on vastaval ametnikul õigus teostada relvade, tulirelva osade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse.

11.Mis puudutab kaebaja poolt riigilõivu tasumist relva soetamisloa taotlusel, ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks, mistõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta. Kohus saab lahendada riigilõivu tasumise küsimuse, mis puudutab riigilõivu küsimust kohtusse pöördumisel.

12.Kohus märgib, et õige on kaebaja väide, et relvaseadust tuleb kohaldada kõigile võrdselt ja ühetaoliselt.

13.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse nr 34/4/14 ( 08.05.2014 registreerimisnumber 4.2-1/6666-4) tühistamise nõudes rahuldamata, kuna otsus on õiguspärane, vastab kehtivale seadusele ning on antud selleks pädeva ametiisiku poolt. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole tuvastatud. Samuti peab kohus õiguspäraseks kaevatavat vaideotsust, mis on õiguspärane, vaideotsus vastab haldusaktile ettenähtud tunnustele ning on antud selleks pädeva isiku poolt. Vaidemenetluse nõuete rikkumist ei ole täheldatud, kaebaja ei ole ka kohtule selgitanud kuidas vaideotsus kaebaja õigusi on rikkunud.

14.Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult H.I. kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

15.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Politseija Piirivalveamet ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik