3-13-1490/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

17.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1490

Haldusasi

Garri Graubergi kaebus Tartu Vangla direktori

11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud

„Tartu Vangla kodukord“ p-i 5.5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Garri Graubergi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Garri Grauberg

vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus muutmata ja Garri Graubergi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 19. märtsil 2015. Kassatsioonkaebus võidakse

lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi

kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati Tartu Vangla kodukord

(TVK), mille p 5.5 kohaselt lülitatakse kaabeltelevisioon ja elekter kambrites sisse kell 06.00 ja

välja kell 22.00. Nimetatud käskkiri jõustus 15.02.2013.

2. Tartu Vanglas kinni peetav Garri Grauberg esitas Justiitsministeeriumile 01.03.2013. a vaide

nr 1-11/127, milles taotles elektrivoolu tagamist ööpäevaringselt.

3. Justiitsministeeriumi 09.07.2013. a vaideotsusega nr 11-7/13-4045-2 jäeti G. Graubergi vaie

rahuldamata.

4. G. Grauberg esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ p 5.5 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul, et elektrivool ja kaabeltelevisioon lülitatakse õhtul kell

22.00 välja, kuna ta soovib elektriseadmeid kasutada ööpäevaringselt. Kaebaja soovib vaadata

televiisorit kella 24.00-ni, kuna kell 22.00 ei ole tal veel und ja teda ei saa kohustada öörahu

ajal magama. Kaebaja ei sega raadio kuulamisega või televiisori vaatamisega teisi

kinnipeetavaid. Kui kaebaja jääb haigeks, sooviks ta öörahu ajal enda ravimiseks kuuma teed

keeta, kuid see pole võimalik. Elektrivoolu äravõtmine teeb elu raskeks, kuigi kaebaja maksab

ise elektrikulude eest. Kamber peab vastama vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõuetele.

Kaebajat ei kohelda võrdselt teiste kinnipeetavatega, kellel on kambris patareidega töötav

raadio. Ainult julgeoleku kaalutlustel võib vangla piirata elektri tarbimist, kuid elektrivoolu

sissejätmine ööseks ei loo ohtlikku olukorda vangla julgeolekule.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsusega ei rahuldatud G. Graubergi kaebust.

Kohtuotsuse kohaselt on Tartu Vangla kodukord kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, Tartu

Vangla teenistujatele ja vanglat külastatavatele isikutele. Kuigi kaebajale on kambrisse lubatud

nii televiisor kui ka veekeedukann ja kaebaja maksab ise elektri kasutamise eest, ei ole need

asjaolud aluseks vangla kehtestatud elektrivoolu kell 22.00 väljalülitamise tühistamiseks. Kui

kaebajal on unepuudus või väiksem unevajadus, ei tähenda see, et vangla peab kaebaja järgi

kehtestama öörahu reegleid. Vangla ei ole teinud kaebajale kohustuseks magada 8 tundi järjest,

mistõttu kaebaja saab kasutada uneaega 8 tunni piires vastavalt oma soovile.

Ööaja kestvus, mil peab olema tagatud öörahu, on 8 tundi. Kui vangla võimaldaks jälgida

televiisorit ööpäevaringselt, võib see muutuda häirivaks, mistõttu pole võimalik ilma

piiranguid seadmata tagada öörahu. Vangla sõnul on elektrivoolu äravõtmine öisel ajal

suunatud vangla julgeoleku tagamisele, kuna hoiab ära võimaliku tulekahju tekkimise

kinnipeetavate isevalmistatud elektriseadmete tõttu.

Kaebaja saab kambris kuulata patareidega töötavat raadiot. Kaebajat ei kohelda ebavõrdselt

seoses asjaoluga, et patareidega töötavat raadiot sai kambrikaaslane öösel kuulata, kuid kaebaja

televiisorit vaadata ei saanud. Vangla kohtleb kõiki kinnipeetavaid võrdselt, kuna kõigil

kinnipeetavatel lülitatakse elektrivool välja kell 22.00 ja sisse kell 06.00.

Elektrivoolu väljalülitamine ööseks ei saa alandada kaebaja inimväärikust ja VangS § 31 lg-s 2

ei ole sätestatud, et kinnipeetav peaks saama talle lubatud elektriseadet kasutada

ööpäevaringselt.

Kaebajal on võimalus pöörduda arstiabi saamiseks meditsiiniosakonna poole ning elektrivoolu

äravõtmine ööseks kaebaja kambrist ei saa kahjustada kaebaja tervist, seega ei ole elektrivoolu

äravõtmisega ööseks rikutud kaebaja õigust tervisekaitsele.

Kamber peab vastama eluruumile kehtestatud nõuetele, mille eesmärk on inimesele ohutu ja

tervisliku elukeskkonna tagamine. Tervisliku elukeskkonna tagamiseks on vanglas kehtestatud

öörahu, et tagada kinnipeetavatele vajalik uneaeg, mistõttu on vangla elektrivoolu alates kella

22.00-st välja lülitanud nii kinnipeetavate öörahu huvides kui julgeolekukaalutlustel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. G. Grauberg esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus kaebaja põhjendustega ja õigustega. Kaebaja on

seisukohal, et tal on tuginedes VangS § 31 lg-le 2 õigus vaadata televiisorit või kuulata raadiot ööpäevaringselt kui

ta ei sega sellega teisi kinnipeetavaid. Kui kaebaja segab televiisori vaatamisega või raadio kuulamisega teisi

kinnipeetavaid, alles siis on vanglal õigus see tegevus ära keelata.

Kohus tõlgendas vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg-t 2 valesti. Kui elektrivool oleks sisse lülitatud

ööpäevaringselt, kehtiks öörahu ikkagi kell 22.00-06.00. Kaebajal ei ole 2 aasta jooksul midagi põlema läinud ja

ta ei ole ise ühtegi elektriseadeldist ehitanud, mistõttu ei ole vangla julgeolek ohus ja kaebajat ei peaks seetõttu

karistama. Karistama peab neid kinnipeetavaid, kelle tegude tagajärjel midagi põlema läheb, sest kui keegi tahab

midagi öösel põlema panna, siis tualeti lülitist saab voolu võtta. Õigustatud ei ole vangla käitumine, kui öösel on

tööl vähem ametnikke ja kinnipeetavatelt võetakse ööseks elekter ära. Keelata elektrivoolu kasutamine ainult

sellepärast, et keegi võib midagi põlema panna, ei ole õige.

7. Tartu Vangla leiab vastuses G. Graubergi apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on

põhjendamatu.

Vastuse kohaselt on halduskohus otsuses võtnud seisukoha kaebaja esitatud väidete osas.

Asjaolu, et kohus ei ole nõustunud kaebaja seisukohtadega ning ei ole pidanud esitatud väiteid

piisavateks vaidlustatud haldusakti osaliselt tühistamiseks, ei tähenda, et halduskohus oleks

rikkunud kohtumenetluse norme või otsus oleks ebaõige.

Ebaselgeks jääb, mida on kaebaja silmas pidanud VSkE § 10 lg 2 ebaõige tõlgenduse all.

Asjaolu, et kaebaja ei soovi kasutada uneaega 8 tunni ulatuses, ei tähenda, et sellest muutuks

VSkE § 10 lg 2 sisu ning sellega kinnipeetavatele antud õigus 8 tunnisele pidevale uneajale.

Samuti ei tähenda kaebaja väiksem unesoov, et vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punkt

oleks õigusvastane.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et kui temale on antud luba elektriseadet kasutada, on see õigus

ööpäevaringselt ja piiramatult. VangS § 31 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust elektriseadme

ööpäevaringseks kasutamiseks ning üheks seadme lubamise kriteeriumiks on selle kasutamise

kooskõla vangla sisekorraeeskirjaga ja Tartu Vangla kodukorraga.

Vaidlustatud Tartu Vangla kodukorra punktis sätestatu näol ei ole tegemist karistusega, vaid

meetmega VSkE § 10 lg-s 2 sätestatu järgimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.11.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja

G. Graubergi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Samuti ei anna otsuse tühistamiseks

alust kaebaja väide, et halduskohus on alusetult jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud

põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4

alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Apellatsiooniastmes käib jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kaebajal on õigus vastustajalt nõuda

võimalust kasutada elektriseadmeid ööpäevaringselt. Kaebaja on viidanud sellele, et selline

õigus vaadata televiisorit ja kuulata raadiot ööpäevaringselt tuleneb VangS § 31 lg-st 2.

Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Sellest seaduse sättest ei tulene

kinnipeetavale õigust kasutada elektriseadmeid ööpäevaringselt. Vastustaja on õigesti

märkinud, et kui lubada kasutada kaebajal televiisorit ööpäevaringselt, siis tekib oht, et see

häirib teisi isikuid. Arvestades seda, et tavapäraselt viibib ühes kambris 2 kinnipeetavat, siis

kaebaja poolt teleri kasutamine ka öörahu ajal võib häirida teist kinnipeetavat, kuna sellega

kaasneb nii täiendav valgus kui ka heli. Seega oleks sellise tegevusega rikutud teise

kinnipeetava õigust 8-tunnisele uneajale.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on valesti tõlgendanud

VSkE § 10 lg-t 2, mille kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Isegi

kui kaebaja ei vaja enda arust 8-tunnist uneaega, ei ole see veel aluseks, et selle tõttu oleks vaja

muuta Tartu Vangla kodukorda elektrivarustuse kambris tagamise osas. Juhul, kui lubada

kasutada elektrienergiat ööpäevaringselt võib tekkida olukord, kus erinevate soovidega

kinnipeetavad, kes viibivad ühes kambris, soovivad enda kasutuses olevaid elektriseadmeid

kasutada erinevatel aegadel, mis võib aga rikkuda teise kinnipeetava õigust uneajale ettenähtud

mahus. Selline olukord võib tekitada kinnipeetavate vahel lisapingeid, mis võivad viia

konfliktideni ja ohustada vangla julgeolekut. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et kaebaja ei ole

kogu vanglas viibimise ajal ehitanud ebaseaduslikku elektriseadet, mis võib viia tulekahju

tekkimiseni, ei ole see veel põhjuseks, et elektritarbimine peaks talle olema tagatud

ööpäevaringselt. Kohtule teadaolevalt ei ole harvad juhtumid, kus kinnipeetavad valmistavad

elektriseadmeid, mis võivad tekitada tulekahju ja seoses sellega ohustada vangla julgeolekut.

Arvestades seda, et öisel ajal on tööl vähem valvureid ongi selliste asjade valmistamine seega

lihtsam. Seega on ka see aluseks elektrivalgustuse kasutamise piiramisele.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kui öörahu ajaks on elektrivalgus välja

lülitatud suuremas osas, siis vähenevad ka vastustaja ja seega ka riigi kulud elektrienergiale,

mis on ka majanduslikult põhjendatud. Arvestades seda, et kinnipeetavad hüvitavad ainult

marginaalse osa elektritarbimisest, siis on selline elektri kasutamise piiramine ka õigustatud.

Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi