Legislator Case Law & Legislation
3-15-217/2 AI generated

3-15-217/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-217/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 08.01.2015 A.B. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju (stress, surutud meeleolu, rustus, alandatus, elutahte kadumine) hüvitamiseks summas 1065 eurot (ebapiisav põrandapind). Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 04.08.2014 Tallinna Vangla poole nõudega kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega (ebapiisav põrandapind ajavahemikul 2007-2009). 15.12.2014 kirjaga nr 5-18/14/21846-6 tagastas Tallinna Vangla kaebaja nõude läbivaatamatult põhjusel, et kahju hüvitamise nõue oli esitatud vanglale olulise tähtaja rikkumisega. Seejuures osundas Tallinna Vangla, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et kahju nõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud. Tallinna Vangla hinnangul pidi kahju nõudes märgitud kahju tekkimine olema kaebajale koheselt tuntav ning hiljemalt vabanemise kuupäevaks (28.10.2009) pidi kaebajale olema mittevaralise kahju tekkimine teada. Kaebaja hinnangul on tal seaduse kohaselt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue 10 aasta jooksul ning seadus võimaldab ka nõude esitamise tähtaega ennistada. Kaebaja hinnangul on tähtaja ennistamise aluseks asjaolu, et Eesti õiguse ja Euroopa õiguse normide vastuolu on tuvastatud Euroopa Kohtu poolt 19.12.2013 asjas Tunis vs Estonia ning selle ajani ei olnud kaebajal kahtlust arvata, et viidatud asjaolud ebapiisava põrandapinna kohta alandasid väärikust.

Legislator headnote

AI generated

3-15-217/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 6 (tl 2) õiguspäraselt, kuna taotlus kahju hüvitamiseks on esitatud Tallinna Vanglale RVastS § 17 lgs 3 sätestatud tähtaja rikkumisega. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorganile esitatava taotluse või vaide esitamise tähtaja ennistamine. HMS § 34 lg 4 kohaselt menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla kahju nõude tagastamise taotluses leidnud, et puuduvad mistahes põhjendused, millest nähtuks, et kahju nõude tähtaegne esitamine oli kaebajal objektiivselt takistatud. Kohus nõustub nimetatud osas vangla hinnanguga ning leiab, et antud juhul puudusid alused ka kahju nõude esitamise tähtaja ennistamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-217 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1065 eurot (ebapiisav põrandapind). Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 08.01.2015 A.B. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju (stress, surutud meeleolu, rustus, alandatus, elutahte kadumine) hüvitamiseks summas 1065 eurot (ebapiisav põrandapind). Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 04.08.2014 Tallinna Vangla poole nõudega kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega (ebapiisav põrandapind ajavahemikul 2007-2009). 15.12.2014 kirjaga nr 5-18/14/21846-6 tagastas Tallinna Vangla kaebaja nõude läbivaatamatult põhjusel, et kahju hüvitamise nõue oli esitatud vanglale olulise tähtaja rikkumisega. Seejuures osundas Tallinna Vangla, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et kahju nõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud. Tallinna Vangla hinnangul pidi kahju nõudes märgitud kahju tekkimine olema kaebajale koheselt tuntav ning hiljemalt vabanemise kuupäevaks (28.10.2009) pidi kaebajale olema mittevaralise kahju tekkimine teada. Kaebaja hinnangul on tal seaduse kohaselt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue 10 aasta jooksul ning seadus võimaldab ka nõude esitamise tähtaega ennistada. Kaebaja hinnangul on tähtaja ennistamise aluseks asjaolu, et Eesti õiguse ja Euroopa õiguse normide vastuolu on tuvastatud Euroopa Kohtu poolt 19.12.2013 asjas Tunis vs Estonia ning selle ajani ei olnud kaebajal kahtlust arvata, et viidatud asjaolud ebapiisava põrandapinna kohta alandasid väärikust.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seejuures sama §-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8. Seejuures on Riigikohus kohtuasja 3-3-1-78-13 määruse punktis

18 osundanud järgmist: „Kolleegium leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Seega, kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides/taotluses esinenud puudused, ei esita vaiet/taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Seejuures on Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8- 9), et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.

3. Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus järgnevalt, kas Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju nõude taotluse õiguspäraselt. Asja materjalidest nähtuvalt on esitatud kaebuse (tl 1) eesmärk mittevaralise kahju 1065 euro väljamõistmine Tallinna Vanglalt seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 2007-2009. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja 08.08.2014 esitanud Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 2007-2009 (tl 4-5). Seega esitas kaebaja kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumisega. Asjakohatu on kaebaja viide võimalusele esitada kahju nõue 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates, kuivõrd nimetatud regulatsioon puudutab olukorda, kus kahju nõude esitamise tähtaeg ei hakka kulgema sellest teadasaamise hetkest. Käesoleval juhul on selge, et kaebajale pidi kahju tekkimine olema teada hiljemalt vabanemise päeval, so 28.10.2009. Kohus osundab, et ebapiisavast põrandapinnast põhjustatud inimväärikuse alandamine pidi olema kaebajale tuntav vahetult vanglas viibimise ajal ning seega ei saa sellise kahju tekkimine olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuse tehtava kohtuotsusega. Seetõttu ei ole kahjust teadasaamise ajahetke osas asjakohased ka kaebaja viited kohtuasjale Tunis vs Eesti. Seetõttu leiab kohus, et Tallinna Vangla on tagastanud kahju nõude kaebajale 15.12.2014 kirjaga nr 5-18/14/21846-

6 (tl 2) õiguspäraselt, kuna taotlus kahju hüvitamiseks on esitatud Tallinna Vanglale RVastS § 17 lgs 3 sätestatud tähtaja rikkumisega. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorganile esitatava taotluse või vaide esitamise tähtaja ennistamine. HMS § 34 lg 4 kohaselt menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla kahju nõude tagastamise taotluses leidnud, et puuduvad mistahes põhjendused, millest nähtuks, et kahju nõude tähtaegne esitamine oli kaebajal objektiivselt takistatud. Kohus nõustub nimetatud osas vangla hinnanguga ning leiab, et antud juhul puudusid alused ka kahju nõude esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kuna Tallinna Vangla on kaebaja kahju nõude tagastanud kaebajale õiguspäraselt, on antud juhul kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, st vangla ei ole kaebaja taotlust selles osas sisuliselt lahendanud. Seega ei ole kaebaja selles küsimuses läbinud kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ning kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen Kohtunik