1-12-8318/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVabastada M.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Legislator headnote
AI generated1-12-8318/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 118 lg 1 p 1 järgi (KarS § 63 lg 1 alusel) ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 4-aastase vangistusega.
Full text
1-12-8318
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-12-8318
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kaitsja
Urmas Simon (määratud korras)
Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu M.U (ik: XXX; viibib XXXVanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 10.02.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada M.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
21.05.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks XXXVangla Lääne-Harju
kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX(XXX);
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada M.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
4. KrMS § 180 alusel mõista M.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele
EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või
EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri
2800049777 ja selgitusse: „M.U , kohtuasi nr 1-12-8318, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
5. M.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. M.U vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.U-le.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XXXVangla esitas 22.01.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harju Maakohtu 24.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 117 lg 1 ja §
118 lg 1 p 1 järgi (KarS § 63 lg 1 alusel) ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 4-aastase vangistusega.
Karistuse kandmise algus oli 21.05.2012.a ja lõpp on 21.05.2016.a.
M.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, nendest kehtivaid karistusi on üks, reaalses vangistuses on kolmandat korda. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid
„Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, osaleb tööhõives. Üks distsiplinaarkaristus. Vabanemisel on võimalus elama asuda XXX. XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
M.U kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalus peale vanglast vabanemist sotsiaalmajja elama asuda. M.U ei ole peale vangistusest vabanemist garanteeritud töökohta, kuid XXX juhataja on nõus ta võimalusel tööle võtma.
M.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.
Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi toetab M.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Isikule tuleb määrata kriminaalhooldaja ja vangla poolt pakutud ja KarS §-s 75 lg 2 p-s
2 (mitte tarvitama alkoholi) ja 4 (otsima endale töökoha või võtma ennast tööotsijana
Töötukassas arvele hiljemalt kuu aja jooksul alates vanglast vabanemise päevast) ettenähtud lisakohustused.
Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud M.U ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.U võib vangistusest tingimisi
ennetähtaegselt vabastada.
Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kohus arvestab, et viimati mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja
9 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on viimasel ajal olnud korrektne. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud M.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuriteo üle ning kinnipeetava poolt avaldatud valmisolekut enam alkoholi mitte tarvitada.
Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav motiveeritud alkoholist hoiduma. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema osalus sotsiaalprogrammides vangistuse ajal. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, mille kohaselt suhtumiselt ametiisikutesse on kinnipeetav koostöövalmis, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, on läbinud katseajad ja saab aru ühiskonnareeglite vajalikkusest, on nõus tegema koostööd.
Pärast vabanemist on M.U olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/