3-14-51259/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51259 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.02.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi H.K. kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 462 eurot seonduvalt Pärnu arestikambri kinnipidamistingimustega. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.K.; Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon Rahuldada H.K. kaebus haldusasjas 3-14-51259 osaliselt Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja H.K. kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 74 eurot (seitsekümmend neli eurot). Kanda 74 eurot kohtuotsuse jõustumisel S.S. pangakontole EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank. Ülejäänud summa osas mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta kaebus rahuldamata. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja H.K. kasuks riigilõiv 2 eurot ja 40 eurosenti. Saata H.K. koos kohtuotsusega Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2014 vastus kaebusele koos lisadega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

2

Asjaolude kirjeldus

08.05.2014 saabus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikambrile H.K. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise taotlusest nähtub, et H. K. on viibinud Pärnu arestikambris ajavahemikel 06.12.2013-03.01.2014 ja 07.02.2014-14.02.2014. H.K. on esitanud kahjunõude 462 eurot, kuna H. K. ei võimaldatud jalutuskäike värske õhu käes, millega on rikutud H. K. inimväärikust ning tekitatud kannatusi ja kahjustatud tervist. Politsei- ja Piirivalveamet on taotluse esitajale vastanud 06.06.2014 nr 23-2/79354-2 „Vastus kahjunõudele“ ning jätnud kahjunõude taotluse rahuldamata.

H.K. on pöördunud 25.06.2014 Tartu Halduskohtu poole kaebusega mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus on asja kohtumäärusega 09.07.2014 menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

H.K. on esitanud Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kaebuse. Kaebaja taotleb saada Politsei-ja Piirivalveametilt hüvitist 462 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebaja viibinud Pärnu arestikambris ajavahemikel 06.12.2013-03.01.2014 ja 07.02.2014-14.02.2014 ebainimlikes tingimustes, mis seisnes selles, et kaebajal ei võimaldatud igapäevast jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja leiab, et tema inimväärikust on alandatud ning talle on põhjustatud kannatusi ning kaebajat on ebainimlikult koheldud. Kaebaja poolt märgitu kohaselt ei anna alust kaebaja õiguste rikkumisele asjaolu, et arestimajal puudus jalutushoov.

Kaebaja on taotlenud välja nõuda vastustajalt hüvitis 462 eurot ning kanda see tema elukaaslase S.S. arvelduskontole.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastustaja märgib, et kaebaja on viibinud Pärnu arestimajas kahel perioodil, see on 06.12.2012- 03.01.2014 ja 07.02.2014-14.02.2014, kokku 37 päeva. Vastustaja leiab, et kaebaja on oma mittevaralise kahju nõude esitanud tagantjärele ning kaebajale on teatatud, et jalutushoov arestimajas puudub ning arestimaja dokumentatsiooni kontrollides ei ole kaebaja esitanud taotlust viibida värskes õhus üks tund päevas. Vastustaja märgib, et kaebaja on arestimajas viibinud lühikest aega ning arestimaja kinnipidamistingimused ei riivanud oluliselt kaebaja õigusi. Vastustaja viitab arestimaja arvestusžurnaalile, mille kohaselt oli kaebaja tihti kambrist ära, sai suhelda advokaadiga ning pidada kirjavahetust. Kamber oli alarahvastatud, mistõttu oli kambris kaebaja jaoks suurem ruum. Vastustaja peab põhjendamatult suureks kaebaja poolt nõutavat kahju summa suurust.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Asja materjalide kohaselt on H.K. viibinud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikambris kahel perioodil, see on 06.12.2013-03.01.2014 ja 07.02-14.02.2014, mis on kokku 37 päeva.

3

2.Kaebaja on leidnud, et tema inimväärikust on alandatud ja teda on ebainimlikult koheldud seonduvalt sellega, et talle ei ole võimaldatud jalutamist üks tund päevas, mis on kinnipeetul ette nähtud. 3.Vastustaja on püüdnud selgitada, et kaebaja viibis arestimajas lühikest aega ning kaebaja oli teadlik, et Pärnu arestimajas puudus jalutusboks ning kaebusi ja pretensioone kaebaja arestimajas oleku ajal ei esitanud.

4.Arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) (kinnitatud 27.09.2011 siseministri määrusega nr 21 ) § 31 lg 2 kohaselt võimaldatakse arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovi korral tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 5 on vahistatul õigus soovi korral vähemalt 1 tund päevas valve all viibida vabas õhus.

5.Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud 27.12.2013 kirjalikult arestimaja poole, kus soovis tutvuda oma toimikuga ning suuliselt on kaebaja arestimajja saabumisel avaldanud soovi jalutamiseks. Kaebajale selgitati, et jalutamisvõimalus arestimajas puudub ning kaebajale jalutamisvõimalust ei tagatud.

6.Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja on kahel perioodil kokku 37 päeva viibinud Pärnu arestimajas, kusjuures ühel perioodil 29 päeva järjest ning teisel perioodil 8 päeva, peab kohus usutavaks, et kaebajal võis tekkida soov minna jalutuskäigule. Muid kinnipidamistingimusi kaebaja ei ole pidanud õigusvastaseks ning vastustaja andmete kohaselt viibis kaebaja enamuse ajast alarahvastatud kambris, mis tähendab, et kaebajal oli kambris piisavalt ruumi. Ka õiguskantsler on andnud oma hinnangu Pärnu arestimaja kohta, mille kohaselt on sealsed olmetingimused rahuldavad.

7.Kohus märgib, et kinnipeetu ei pea tõendama, et ta on avaldanud soovi viibida üks tund päevas vabas õhus. Päevas üheks tunniks värske õhu kätte saamine on oluline nii kinnipeetu füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt, mis võivad selle õiguse realiseerimise mittevõimaldamise korral pikema perioodi vältel saada kahjustatud. Vastustaja on vastanud kirjalikult, et Pärnu arestimajas puudus üldse jalutusboks vabas õhus viibimise võimaluste tagamiseks, kuid kinnipeetuid on võimalik viia jalutama arestimajja, kus jalutusboks oli olemas. Kohus märgib, et vastustaja ei ole kohtule märkinud, et vastavalt sooviavaldustele jalutamiseks oleks kinnipeetavaid toimetatud jalutuskäigule teise arestimajja. Vastustaja märgib vastuses kahjunõudele, et kaebaja on suuliselt pöördunud arestimaja poole, milles avaldas soovi jalutamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei vaidlustanud koheselt seda, et tema jalutamise soovi ei rahuldatud, ei võta temalt õigust seda hilisemalt vaidlustada. Eeltoodu alusel on kaebajale jalutamise mittevõimaldamine ASkE § 31 lg 2 ja VangS § 93 lg 5 tulenevalt õigusvastane.

8.Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09). Arvestades asjaolu, et kaebaja on olnud teatud vaheajaga Pärnu arestimajas kokku 37 päeva tingimustes, kus talle ei võimaldatud l tund päevas vabas õhus jalutuskäiku, võib sellist tegevust lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks ja kaebajale kannatusi põhjustavaks, mis toob kaasa kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Inimväärikust alandavaks saab pidada selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

4

10.Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja kaebaja suhtes käitunud süüliselt ning tekitanud hüvitamist vajava kahju. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust.

11.Antud juhul tuleb arvestada, et kaebaja on viibinud Pärnu arestimajas kokku 37 päeva, see on kahel erineval perioodil ning tuleb tunnistada, et kaebajale on tekkinud alus saada mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on soovinud mittevaralise kahju hüvitamist 462 eurot, mis teeks ühe päeva kohta 12 eurot ja 49 eurosenti. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, millest tulenevalt on selline summa leitud.

12.Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramisel arvestada RVastS § 13 sätestatud kriteeriume ning kahju ulatuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohalt ei tohi määratav hüvitis olla võrrelduna Euroopa Inimõiguste Kohtu analoogsetes asjades määratud hüvitisega põhjendamatult madal ning riigisisesed otsused peavad olema kooskõlas õigustraditsiooni ja elatustasemega. Päevamäära rakendamisel tuleb arvestada nii arestimajas viibimise üldist kestust ja ajavahemike pikkust eraldi kui ka objektiivseid asjaolusid.

13.Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kinnipidamise ajal oleks kahjustatud kaebaja tervist, arestimajas viibimise perioode (29 päeva ja 8 päeva) oli kaks ning muid puudusi arestimajas, kui see, et kaebajale ei võimaldatud päevas ühe tunnist jalutust värskes õhus, ei ole täheldatud. Kohus märgib, et kaebaja ise ei oleks saanud mõjutada värskes õhus jalutamise võimaluse tagamist, kaebaja leppis olukorraga, et talle ei võimaldatud jalutuskäike. Tartu Ringkonnakohus on 20.12.2013 kohtulahendis 3-11-700 asunud seisukohale, et lühemate arestimajas viibitud perioodide eest võib välja mõista 7 eurot päevas ja pikema perioodi eest 14 eurot päevas, arvestades rikkumise intensiivsuse astet. Samas on nimetatud lahendis tuvastatud kaebaja suhtes mitmed arestikambri õigusvastased tingimused, mis koosmõjus ületasid kaebajale kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mida sai pidada inimväärikust alandavaks.

Riigikohus on kohtulahendis 3-3-1-70-14 asunud seisukohale, et hüvitise suuruse mittevaralise kahju eest otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel.

14.Antud juhul peab kohus mõistlikuks summaks välja mõista 2 eurot iga päeva eest mittevaralise kahju katteks , mil kaebaja on viibinud Pärnu arestimajas, kus kaebaja viibis tingimustes, mis põhjustasid talle kannatusi (ei võimaldatud ühetunnist jalutuskäiku päevas). Muid arestimaja tingimusi ei ole kaebaja vaidlustanud. Kuna arestimajas oli rikutud kaebaja suhtes eelpool toodud nõuet, on mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja kasuks välja 74 eurot (2 eurot x 37). Ülejäänud summa väljamõistmise osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Kohus on juhindunud hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

15.Kaebaja on taotlenud, et kohtu poolt väljamõistetav hüvitis tuleb kanda kaebaja elukaaslase S.S. arvelduskontole Danske Bangas. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ning kohustab kanda H.K. väljamõistetud summa 74 eurot S.S. arvelduskontole Danske Bank

5

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Politsei- ja Piirivalveamet saab H.K. võimalike võlausaldajate kaitse tagamiseks vajadusel teavitada H. K. nõudeõiguse olemasolust enne kolmanda isiku pangakontole ülekandmist kohtutäiturit.

16.Kaebaja on soovinud saada toimikus olevatest dokumentidest koopiad. Kohus saadab H.K. koos kohtuotsusega Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2014 vastuse kaebusele koos lisadega ning kaebaja poolt taotletud koopiad tema enda poolt esitatud materjalidest.

17.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

18.Menetluskuludest Kaebuselt on antud asjas tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega seonduv riigilõiv kaebaja kasuks. Riigilõivu kellegi kolmanda isikule kandmise osas taotlusi ei ole esitatud. Väljamõistmisele kuulub riigilõiv summas 2 eurot ja 40 eurosenti, see on 16% makstud riigilõivust. Kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 16% osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik