1-08-13090/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-13090

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. jaanuari 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Tarassov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 05.11.2008 otsusega mõisteti Deniss Tarassov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi. Karistusaja alguseks luges kohus 22.04.2008.

Viru Maakohtu 08.10.2010 määrusega vabastati D. Tarassov karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega, määrates katseaja kuni 21.10.2012. Kohus kohaldas elektroonilist järelevalvet esimeseks

neljaks kuuks, kohustades teda elama kindlas alalises elukohas, täitma kontrollnõudeid ja

lisakohustusi.

Kriminaalhooldaja esitas 02.04.2012 erakorralise ettekande, milles taotles D. Tarassovile mõistetud

ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna D. Tarassov rikkus katseaja kestel kahel korral

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - ta pani katseajal toime mitmeid väärteod,

millest kaks on sooritatud kas alkoholijoobes või ilmsete alkoholijoobe tunnustega.

Viru Maakohus 16.04.2012 määrusega pööras karistuse - 2 aastat 2 päeva - vangistust täitmisele,

kohustades D. Tarassovit ilmuma karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse 19.04.2012. D. Tarassov

vanglasse ei ilmunud. 03.05.2012 andis kohus välja tema vahistamismääruse ja kuulutas ta

tagaotsitavaks. D. Tarassov peeti kinni 01.11.2013, millisest kuupäevast arvestatakse tema karistuse

kandmise aega. Käesolevaks ajaks on D. Tarassov temale mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkusest

vangistust ära kandnud 3 aastat 8 kuud 17 päeva vangistust.

D. Tarassovi karistusaeg lõpeb 03.11.2015.

2. Tartu Maakohtu 19.01.2015 määrusega jäeti D. Tarassov tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

Esmalt kirjeldas maakohus D. Tarassovi karistusandmeid. Seejärel märkis kohus, et peale

Harju Maakohtu 05.11.2008 otsust on D. Tarassov toime pannud viis väärtegu ja uue

kriminaalkorras karistatava teo - 04.09.2011 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest

teda karistati Harju Maakohtu 02.04.2012 otsuse järgi rahalise karistusega. See tähendab, et pärast 4

aasta 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist ja sellest 2 aasta 5 kuu 28 päeva ärakandmist on D.

Tarassov ennetähtaegselt vabanemise katseajal jätkanud uute süütegude toimepanemist. Samuti ei

ole õigusrikkumisteta möödunud tema karistusaeg, s.o 04.11.2013 ehk kolm päeva pärast

vanglasse minemist on ta toime pannud distsiplinaarüleastumise, mille eest teda karistati

noomitusega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et ka pärast seda, näiteks 25.01.2014 ja

05.08.2014, on ta toime pannud erinevad distsiplinaarrikkumised, mille eest karistamisest on

kaalutlusõiguse alusel loobutud.

2.2

Kohus asus seisukohale, et D. Tarassovi käitumine ei ole selline, mis võimaldaks tema

vabastamist ennetähtaegselt. Asjaolu, et süüdimõistetut on ühel korral juba tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastatud, kuid karistus tuli uuesti täitmisele pöörata, näitab tema soovimatust ja

suutmatust täita neid tingimusi ja nõudeid, mida esitatakse ennetähtaegselt vabanenule. Veelgi

enam - tema käitumine on jätkuvalt karistusväärne, kuna ta on katseajal pannud toime uue

kriminaalkorras karistatava teo.

2.3

Maakohtu hinnangul ei saa praegu asuda seisukohale, et D. Tarassovil on vabanemisel

kindel elukoht, millega kohus saaks siduda võimaliku katseaja ja käitumiskontrolli. Kohus on

kontrollinud, et teoreetilised võimalused elukohta saada sotsiaalmajutusüksuses on D. Tarassovil

olemas, kuid tema enda poolt ei ole olnud aktiivset tegutsemist talle seal elukoha tagamise

eesmärgil. Ka puudub kindlus püsiva sissetuleku saamiseks. D. Tarassovi jaoks oluline risk -

alkoholitarvitamine - on jätkuvalt olemas. D. Tarassov andis 11.12.2014 kohtuistungil ütlusi, et

alkoholitarvitamisest hoidumiseks püüab ta vältida neid sõpru, kes alkoholi pruugivad. Miks ta

seda seni teinud pole, sh eelmisel ennetähtaegsel vabanemisel, seda D. Tarassov seletada ei oska.

Kohtu 08.10.2010 määrusega pandi talle juba alkoholi tarvitamise keeld, kuid seda keeldu rikkus ta

korduvalt.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Tarassov, kes taotleb selle tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

D. Tarassovi hinnangul ei arvestanud maakohus asjaolu, et Tartu Vangla toetab tema

vabastamist. Samuti lisab ta, et on läbinud kõik programmid ja riigikeele A1 taseme kursuse. Tal on

vabaduses olemas elukoht ja ta esitab ka vastava garantiikirja. Lisaks selgitab D. Tarassov, et

maakohtu istungil oli arutusel elama asumine tema elukaaslase sotsiaalkorterisse, kuid seaduse järgi

saab seda taotleda alles pärast vanglast vabanemist (lisatud on Sotsiaalhoolekande osakonna

vastuskiri). D. Tarassov palub enda vabastamist perekonna juurde ja on nõus lisatingimustega. Ta

lubab eemale hoida kriminaalse taustaga sõpradest ning mitte tarvitada alkoholi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Tarassovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava

puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on

piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus.

Maakohtu määruses toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt

määruskaebuse väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad

vastuargumendid D. Tarassovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele – tema korduv

kriminaalkorras karistatus, vangistusaegne käitumine, kuriteo ja mitmete väärtegude toimepanemine

katseajal, katseaja tingimuste rikkumine varasemal tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisel, täimisele pööratud karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Eeltoodu seab kahtluse

alla kriminaalhoolduse õnnestumise ja välistab D. Tarassovi käesoleval ajal vangistusest

vabastamise. Lisaks väärib märkimist, et süüdlane kannab karistust raske I astme kuriteo

toimepanemise eest. Määruskaebuse argumendid (elukoha olemasolu, valmidus lisakohustuste

täitmiseks, lubadused kriminaalkorras karistatud isikutega mitte suhelda ja alkoholi mitte tarvitada)

D. Tarassovi vabastamiseks piisavad ei ole. Samuti ei ole kohtutele siduv vangistusasutuse

seisukoht kinnipeetava vabastamise küsimuses.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas