1-07-13398/161 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13398 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 12. jaanuari 2015 määrus J.I karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.I kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2015 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) advokaat Anne Vissakule määruskaebemenetluses J.I-le riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista J.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

J.I tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700002161 ja selgitus: „J.I, 1-07-13398, menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 209 lg 1 Tartu Maakohtu 01.04.2008. a otsusega tunnistati J.I järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning J.I karistati KarS § 209 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. J.I tunnistati süüdi ka KarS § 424 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning J.I karistati KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 424 järgi mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu 14 päeva vangistuse võrra ning mõisteti J.I liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti J.I liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust ning loeti mõistetud karistusega kaetuks KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud vangistus. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05-02.06.2004 s.o 3 päeva ning loeti J.I ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust.

2. vangistuse kandmisest

Viru Maakohtu 18.10.2011.a määrusega vabastati J.I tingimisi katseajaga kuni 12.11.2013. Tartu Maakohtu 13.02.2013.a määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati täitmisele J.I-le Tartu Maakohtu 01.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 24 päeva vangistust. J.I karistusaja lõpp on 01.01.2016.

3. tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 12.01.2015. a määrusega jäeti J.I vabastamata. Kohus leidis, et süüdlase isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda hetkel J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, põhistades seda järgmiselt.

3.1 on aastatel 2001-2008 kriminaalkorras karistatud neljal korral ning talle on J.I korduvalt antud võimalus jätkata seadusekuulekat elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab talle kohtu poolt pandud kohustusi. Olles Tallinna Linnakohtu 15.09.2005. a otsusega karistatud vangistusega tingimisi, pani J.I katseajal toime uue kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Olles Tartu Maakohtu 01.04.2008. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest KarS § 76 sätete alusel tingimisi enne tähtaega vabastatud, rikkus J.I katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks tuli J.I karistuse täitmise pööramise edasilükkamise menetluses kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Selline J.I varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.

3.2 Tartu Maakohtu 16.05.2014. a määrusega on rahuldatud Soome Vabariigi poolt esitatud

Euroopa Vahistamismääruse taotlus J.I suhtes ja nõustutud tema loovutamisega Soome Vabariigi Lõuna-Savo esimese astme kohtu 06.05.2014 lahendi nr 14/191 asjas nr PK 14/522 täitmiseks. Tartu 16.05.2014. a määruse sisust nähtuvalt kahtlustatakse J.I Soomes kuriteo (07.12.2013 raskendavatel asjaoludel varguse) toimepanemises.

3.3 J.I pole suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et süüdlane pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes.

3.4 Sotsiaalprogrammi läbimine, haridustee jätkamine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle on J.I positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks J.I positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Tartu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vaidlustatud määruse tühistada ning vabastada J.I tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

4.1 puhul on olemas eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas

J.I

kindel elukoht oma kauaaegse elukaaslase juures, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seade. Tal on töökoht keevitaja-projektijuhina XXX OÜ-s. Ettevõtte juht on andnud garantiikirja töökoha olemasolu kohta ning J.I-le positiivse iseloomustuse. Ühtlasi on ta lubanud J.I vabanemisel toetada nii moraalselt kui ka materiaalselt.

4.2 on karistuse kandmise ajal

Määruskaebuse esitaja möönab, et J.I distsiplinaarkorras karistatud. Tegemist suuresti suitsetamisharjumusega seotud hooletusega. Maakohtu poolt viidatud Tartu Vangla 23.12.2014. a käskkirjaga ei ole J.I nõustunud ja on esitanud selle kohta vaide.

4.3 tegevused Tartu Vanglas, kuid otsustuse

Maakohus on küll ära nimetanud J.I

tegemisel ei ole neid arvestanud. J.I on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, kus ta töötas aktiivselt kaasa. J.I õpib Tartu

Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis, tema hinded on valdavalt head. Eelnevalt on J.I omandanud Viru Vanglas keevitaja kutse, samuti asus ta vabanemisel omandama Virumaa KHK-s autotehniku eriala.

4.4 , et ta tuli kuulutada karistuse

Maakohtu määruses märgitakse etteheitena J.I-le täitmise edasilükkamise menetluses tagaotsitavaks. Selle asjaolu kohta on J.I kohtuistungil selgitanud, et paraku ei olnud tal sel eluperioodil muud võimalust kui minna Soome tööle, kuna pere oli raskes majanduslikus olukorras ning võetud rahalised kohustused vajasid tasumist.

4.5 Samuti nähtub maakohtu määrusest, et vastavalt Tartu Maakohtu 16.05.2014. a määrusele kahtlustatakse J.I Soomes kuriteo toimepanemises. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna J.I osas puudub süüdimõistev kohtuotsus, ei saa teda lugeda isikuks, kes on toime pannud kuriteo. Nimetatud kriminaalasjas on I astme kohtulahend vaidlustatud. J.I on eitanud omapoolset osavõttu kuriteo toimepanemisest menetluse algusest peale, tegemist oli tööandja poolt antud korraldustega, mida ta täitis.

4.6 pole suuteline alluma reeglitele ja korrale vangla

Kohtumääruse järeldus, et J.I tingimustes, on liialdatud. Kolmest määratud distsiplinaarkaristusest, millele maakohus viitab, on kaks seotud sigarettidega. Samas jätab maakohus arvestamata vangla iseloomustuses ära toodud Tartu Vangla toetava seisukoha, kuna tegemist on keskmise riskitasemega isikuga.

Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et J.I on valmis võtma lisaks tavapärastele kriminaalhooldusnõuetele ka lisakohustusi, s h ka kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul ning alluma elektroonilisele valvele.

4.7 lähivõrgustikuks vabanemisel elukaaslane, õde,

Materjalidest nähtuvalt on J.I vend ning ema, samuti kaks poega. J.I ei ole plaani hakata suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Ta on tunnistanud probleeme alkoholiga ning on kinnitanud plaani vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegelda. J.I on eelnevalt karistust kandes läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Materjalidest nähtuvalt on ta ka eelnevalt vabaduses viibides kasutanud ravivõtteid alkoholiprobleemist vabanemiseks ning need on andud positiivse tulemuse. Seega on alust J.I sellekohast kinnitust uskuda. J.I on esitanud maakohtule kirjaliku motivatsioonikirja. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks sellele mingisugust tähelepanu pööranud.

4.8 Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul pöörata tähelepanu ka sellele, et Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule taotluse J.I suhtes karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks põhjusel, et alates 01.01.2015.a on kaotanud kehtivuse karistusseadustiku § 392, mille järgi J.I on süüdi tunnistatud.

5. Ringkonnakohus andis määruskaebemenetluse pooltele võimaluse esitada oma seisukoht määruskaebuse osas kuni 13.02.2015. Määruskaebusele esitatud seisukohas ei toeta prokuratuur jätkuvalt J.I ennetähtaegset vabastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

6.1 Ringkonnakohus leiab, et mitmed kaitsja poolt välja toodud vabastamist toetavad asjaolud (töökoha olemasolu ja lähisuhtevõrgustik), olid J.I juba enne käesoleva vangistuse kandmisele asumist, seega puudub alus arvata, et nimetatu motiveeriks kuritegude toimepanemisest hoiduma.

6.2 Puutuvalt J.I käitumist vangistuses on mõistagi oluline märgata ka tema jõupingutusi oma käitumist muuta ning tegeleda probleemkäitumise põhjuste ja tagajärgede analüüsiga. Seejuures on ta juhendaja sõnul programmis osalenud aktiivselt ning leidnud sellest ka mõtlemisainet, et edaspidi otsida seaduskuulekaid lahendusi. Samuti väärib tunnustamist, et J.I omandab edukalt keskharidust. Seega saab J.I käitumisele vangistuses anda ühelt poolt positiivse hinnangu, seda varjutab aga distsiplinaarkaristuste olemasolu, millele on viidanud ka maakohus. Kaitsja on samuti möönnud rikkumiste olemasolu, ent põhjendanud neid suitsetamisharjumusest tingitud hooletusega ning viimase, 23.12.2014 käskkirja on

J.I vaidlustanud. Eeltoodu ei tingi aga maakohtu seisukoha ebaõigsust süüdlase käitumise osas vangistuses.

6.3 suhtes menetletava

Edasi on kaitsja välja toonud väite seoses Soomes J.I kuriteo – raskendavatel asjaoludel vargusega – milles J.I endal süüd ei näe.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei ole otseselt ennetähtaegse vabastamise menetluse esemeks ning ehkki isikut iseloomustavat materjali tuleb hinnata kogumis, ei tingi menetlus Soome kohtus J.I vabastamata jätmist.

6.4 ei ole isikuks, kelle suhtes oleks rakendatud

Nimelt on maakohus leidnud, et J.I

kriminaalhooldus olnud edukas. J.I-le on korduvalt antud võimalust jätkata seaduskuulekat elu vabaduses, tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab talle pandud kohustusi. Sellist võimalust on ta korduvalt kuritarvitanud – pannes katseajal toime uue kuriteo ning eirates alkoholi mittetarvitamise kohustust. Lisaks iseloomustab süüdimõistetut korduv kriminaalkorras karistatus, mis seab kahtluse alla ka maakohtule esitatud motivatsioonikirjas välja toodud positiivsed kavatsused hakata elama õiguskuulet elu.

6.5

karistuse Asjaolu, et Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule taotluse J.I vähendamiseks või karistusest vabastamiseks põhjusel, et alates 01.01.2015.a on kaotanud kehtivuse karistusseadustiku § 392, mille järgi J.I on süüdi tunnistatud, ei ole samuti tingimisi ennetähtaegse menetluse esemeks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et J.I on vaidlustanud Tartu Maakohtu määruse, millega kohus jättis Tartu Vangla taotluse rahuldamata.

Seetõttu lähtub ringkonnakohus J.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustades endiselt kehtivatest karistusandmetest.

7. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks, vestlusele

J.I-ga ja edasikaebuse koostamiseks 2 tundi. Kokku taotleb kaitsja 96 euro (sh käibemaks 16 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau