3-14-53239/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla koostas 24.09.2014 kinnipeetava A. Streltsovi kohta iseloomustuse (tl A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-
Legislator headnote
AI generated3-14-53239/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Streltsovi kohta iseloomustuse (tl A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
16.02.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-53239
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla poolt
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta
osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades
neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla koostas 24.09.2014 kinnipeetava A. Streltsovi kohta iseloomustuse (tl
15-16p).
2. A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-
19p), milles soovis vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist.
Seejuures kurtis A. Streltsov, et on ära kandnud 2/3 karistusest, kuid vangla esitas
korduvalt ebaõigeid andmeid sisaldava ja tema olukorda halvendava iseloomustuse.
Võõrkeelse vaide tõlkimisele saatmise taotlusele (tl 21) on ta kirjutanud allkirja selle
kohta, et ei ole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt tasuma. Viru Vangla
tagastas 08.12.2014. a otsusega nr 6-16/289-2 (tl 20) võõrkeelse kahju hüvitamise
taotluse.
3. A. Streltsov esitas 16.12.2014 kaebuse (tl 1-2), milles ta palus end vabastada
riigilõivu tasumisest ja väitis, et Viru Vangla esitas kohtule tema biograafiat mustava ja
olukorda ennetähtaegsel vabastamisel raskendava iseloomustuse ning jättis
08.12.2014. a otsusega nr 616/289-2 vaide läbi vaatamata, millega rikkus tema õigusi,
alandas, diskrimineeris teda ja solvas tema inimväärikust. Kaebaja märkis, et ta nõuab
kahju õiglast hüvitamist alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni.
4. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.2015. a määrusega (tl 22-22p) A. Streltsovi kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole
kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.
5. A. Streltsov esitas 10.01.2015 määruskaebuse (tl 28-29p), milles palus tühistada Tartu
Halduskohtu 06.01.2015. a määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist
määruskaebuse esitamisel.
6. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2015. a määrusega (tl 40-40p) rahuldamata A. Streltsovi
menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis
kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest või
vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vanglalt välja nõutud isikukonto
väljavõte kinnitab, et kaebajal ei ole neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist
olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustasid selle koostamise
hetkel sellele vaatamata 292,05 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu
tasumiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. A. Streltsov esitas 29.01.2015 määruskaebuse (tl 47-47p), milles palub kohut vabastada ta
riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub.
Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 19.01.2015. a määrus,
kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märkis, et rahalised vahendid
normaalses riigis ning õiglase kohtusüsteemi puhul ei saa mängida mingit rolli inimeste
õiguste kaitsmisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab
HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui
menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui
ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et
kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on
imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus
isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule
menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset
keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu
keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse
maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti
mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei
ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab
ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks
HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine
keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole
A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse
esitamisele eelnenud nelja kuu (10.09.2014 – 09.01.2015) sissetulek oli 0 eurot (tl 39). Samas
järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei
tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul
on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud
menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist
tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus
menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111
lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse
esitamise seisuga, s.o 10.01.2015. a kontol vaba raha 289,98 eurot, siis ei näinud halduskohus
põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
11. Ringkonnakohus parandab siinjuures ilmselge ebatäpsuse Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a
määruse põhjenduste punktis 4. Halduskohus on küll õigesti märkinud, et määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud vastavasisuliseks
sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6. Kehtiva redaktsiooni
järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot RLS § 60 lg 6.
12. Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi põhiseaduse
§ 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu
võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne
eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane
kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise
vältimiseks (RKHK 6. septembri 2007. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 4. juuni 2013. a
määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest
mitte vabastama. Ringkonnakohtu arvates oleks kaebaja riigilõivust vabastamine ebaõiglane
ka seetõttu, et sellisel juhul oleks ta paremas seisukorras, kui teised isikud, kellel tõepoolest
puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.
13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 19.01.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt
põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas
määruses toodud põhjendustega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel