Legislator Case Law & Legislation
3-14-53239/23 AI generated

3-14-53239/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-53239/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla koostas 24.09.2014 kinnipeetava A. Streltsovi kohta iseloomustuse (tl A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-

Legislator headnote

AI generated

3-14-53239/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Streltsovi kohta iseloomustuse (tl A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-

Keywords

AI generated
vat fraud investigation striking off the register street vending road traffic law financial hardship criminal charge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53239

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla poolt

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades

neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla koostas 24.09.2014 kinnipeetava A. Streltsovi kohta iseloomustuse (tl

15-16p).

2. A. Streltsov esitas vanglale 14.11.2014 vene keeles vaide koos kahjunõudega (tl 18-

19p), milles soovis vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist.

Seejuures kurtis A. Streltsov, et on ära kandnud 2/3 karistusest, kuid vangla esitas

korduvalt ebaõigeid andmeid sisaldava ja tema olukorda halvendava iseloomustuse.

Võõrkeelse vaide tõlkimisele saatmise taotlusele (tl 21) on ta kirjutanud allkirja selle

kohta, et ei ole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt tasuma. Viru Vangla

tagastas 08.12.2014. a otsusega nr 6-16/289-2 (tl 20) võõrkeelse kahju hüvitamise

taotluse.

3. A. Streltsov esitas 16.12.2014 kaebuse (tl 1-2), milles ta palus end vabastada

riigilõivu tasumisest ja väitis, et Viru Vangla esitas kohtule tema biograafiat mustava ja

olukorda ennetähtaegsel vabastamisel raskendava iseloomustuse ning jättis

08.12.2014. a otsusega nr 616/289-2 vaide läbi vaatamata, millega rikkus tema õigusi,

alandas, diskrimineeris teda ja solvas tema inimväärikust. Kaebaja märkis, et ta nõuab

kahju õiglast hüvitamist alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni.

4. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.2015. a määrusega (tl 22-22p) A. Streltsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole

kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. A. Streltsov esitas 10.01.2015 määruskaebuse (tl 28-29p), milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 06.01.2015. a määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist

määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2015. a määrusega (tl 40-40p) rahuldamata A. Streltsovi

menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis

kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest või

vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vanglalt välja nõutud isikukonto

väljavõte kinnitab, et kaebajal ei ole neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist

olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustasid selle koostamise

hetkel sellele vaatamata 292,05 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Streltsov esitas 29.01.2015 määruskaebuse (tl 47-47p), milles palub kohut vabastada ta

riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub.

Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 19.01.2015. a määrus,

kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märkis, et rahalised vahendid

normaalses riigis ning õiglase kohtusüsteemi puhul ei saa mängida mingit rolli inimeste

õiguste kaitsmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus

isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei

ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine

keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole

A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu (10.09.2014 – 09.01.2015) sissetulek oli 0 eurot (tl 39). Samas

järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei

tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul

on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud

menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist

tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus

menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111

lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse

esitamise seisuga, s.o 10.01.2015. a kontol vaba raha 289,98 eurot, siis ei näinud halduskohus

põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

11. Ringkonnakohus parandab siinjuures ilmselge ebatäpsuse Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a

määruse põhjenduste punktis 4. Halduskohus on küll õigesti märkinud, et määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud vastavasisuliseks

sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6. Kehtiva redaktsiooni

järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot RLS § 60 lg 6.

12. Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi põhiseaduse

§ 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu

võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne

eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane

kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise

vältimiseks (RKHK 6. septembri 2007. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 4. juuni 2013. a

määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest

mitte vabastama. Ringkonnakohtu arvates oleks kaebaja riigilõivust vabastamine ebaõiglane

ka seetõttu, et sellisel juhul oleks ta paremas seisukorras, kui teised isikud, kellel tõepoolest

puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 19.01.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt

põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas

määruses toodud põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel