3-14-52833/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedI. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta
Legislator headnote
AI generated3-14-52833/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: I. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
16.02.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-52833
Haldusasi
Igor Tünni kaebus Viru Vangla kodukorra p 20.7
õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Igor Tünni määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Igor Tünni
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. I. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra
p 20.7 õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna selles sätestatu solvab ja alandab tema
inimväärikust.
2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta
ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest.
Kohus selgitas, et selleks, et otsustada, kas tuvastamiskaebus on efektiivne vahend
kaebaja õiguste kaitseks, peab kaebaja selgitama, miks on vangla kodukorra p 20.7
õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus
märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, mida ta soovib kaebusega saavutada ja millise
eelise see kaebajale tulevikus enda õiguste kaitsmisel annab. Kohus kohustas kaebajat
ka selgitama, mil viisil saab kaebaja vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse
tuvastamisel õiguslikku kasu. Lisaks tuvastas kohus, et kaebaja ei ole kaebuse
esitamisel riigilõivu 15 eurot tasunud.
3. I. Tünni esitas 08.12.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 17), milles ta märkis, et
vangla kandis 05.12.2014 tema arvelt 15 eurot halduskohtu arvele.
4. Tartu Halduskohus tagastas 30.12.2014. a määrusega (tl 21-22) I. Tünni kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus viitas, et 24.11.2014.
a määrus on kaebajale kätte toimetatud 26.11.2014, seega pidi kaebaja puudused kõrvaldama,
sh tasuma kaebuselt riigilõivu hiljemalt 11.12.2014. Kohus tuvastas, et kaebaja on puudused
kõrvaldanud vaid osaliselt, tasudes 05.12.2014 kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohus asus
seisukohale, et kaebaja ei ole kaebuses esinenud ülejäänud puuduseid kõrvaldanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. I. Tünni esitas 12.01.2015 määruskaebus (tl 27-30), milles ta palub tühistada Tartu
Halduskohtu 30.12.2014. a otsus ja vaadata tema kaebus läbi.
I. Tünni märgib vastuseks 30.12.2014. a määrusele, et kodukorra p 20.7 alusel antav korraldus
avada suu ja liigutada keelt on inimväärikust alandav, mis mõjutab tema psüühilist seisundit ja
tervist ning osutab kinnipeetavate julmale kohtlemisele vangla poolt ja annab vanglale
võimaluse rikkuda arsti määratud raviskeemi, sest kui ta keeldub suud avamast ja keelt
liigutamast, järeldavad valvurid, et talle ei tohi tablette anda, kuna valvurid ei saa kontrollida,
kas ta võttis tabletid ära või mitte. I. Tünni märgib, et soovib kaebusega saavutada vangla
kodukorra p 20.7 tunnistamise Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
artga 3 vastuolus olevaks. Veel märgib I. Tünni, et tulevikus aitab see tal vabalt ravimeid võtta
ilma takistuste ja alandamiseta vangla administratsiooni poolt. I. Tünni arvates on kaebuse
tagastamine halduskohtu poolt põhjendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Ringkonnakohus tõlgendab I. Tünni määruskaebuse taotlust tühistada Tartu Halduskohtu
30.12.2014. a otsus taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus.
8. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vangla kodukord on üldkorraldus
haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses (Riigikohtu 31.10.2007. a otsus nr 3-3-1-54-07,
p 7), mis on vaidlustatav halduskohtus (Riigikohtu 13.02.2008. a määrus nr 3-3-1-95-07, p
11). I. Tünni esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse
tuvastamiseks, mis sätestab, et ravimeid annavad kinnipeetavaile vangla ettenähtud aegadel
osakonna valvurid ning kinnipeetavad on kohustatud ravimid manustama kohe
vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu
ja vajaduse korral liigutama keelt, millest keeldumise kohta edastab valvur info
meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ning teeb sellekohase märke
tervisekaarti. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas
ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult
tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib
vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu erikogu 07.04.2011. a
määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamiseks on kohtupraktikas peetud vaidlusi,
kui kaebajal on etteheited talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta (Riigikohtu
erikogu 13.11.2013. a määrus nr 3-3-4-1-13, p 10), ravimite ja meditsiiniliste abivahendite
väljastamise või väljastamata jätmise kohta (Riigikohtu 12.10.2011. a määrus nr 3-3-1-56-11,
p 8; 08.10.2014. a määrus nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11). I. Tünni kaebuses märgitust nähtuvalt
seonduvad kaebaja etteheited vanglaametnike poolt antava korraldusega kinnipeetavale pärast
tablettide manustamist avada suu ja liigutada keelt. Seega on käesoleval juhul pöördunud
kaebaja halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult on avalik-õiguslik
vaidlus.
9. HKMS § 37 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik
kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse
esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada
hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu
õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse
esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks
ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust juhinduvalt on halduskohus põhjendatult 24.11.2014. a
määruses nõudnud kaebajalt selgitust, et otsustada, kas esitatud tuvastamiskaebus on
efektiivne vahend kaebaja õiguste kaitseks. Kohus nõudis, et kaebaja selgitaks, miks on
vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine vajalik kaebaja
õiguste kaitseks, mida ta soovib kaebusega saavutada, millise eelise see tulevikus kaebajale
enda õiguste kaitsmisel annab ja mil viisil saab kaebaja vangla kodukorra p 20.7
õigusvastasuse tuvastamisel õiguslikku kasu. Kohus ka selgitas, et kui kaebaja ei kõrvalda
määratud tähtajaks puudusi, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.
10. I. Tünni on halduskohtu 24.11.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte saanud 26.11.2014
(tl 13) ning antud 15päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 11.12.2014. Kaebaja
esitas halduskohtule 08.12.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, kus ta teatas, et on nõutud
riigilõivu tasunud. Kaebaja ei ole puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jäävad
24.11.2014. a määruses kohtu poolt tuvastamiskaebuse osas nõutud selgitused mingiski osas
arusaamatuks. I. Tünni ei ole halduskohtult ka täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks
palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste
kõrvaldamiseks. Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust sisustada. Alles määruskaebuses
kaebuse tagastamise määruse peale on I. Tünni märkinud selgitused tuvastamiskaebuse
esitamise põhjendamiseks. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja
jooksul kaebuses esinenud puudusi ning esinenud puudused takistasid tuvastamiskaebuse
menetlemist, siis ei saanud halduskohus I. Tünni kaebust menetlusse võtta. Seega on
ringkonnakohtu hinnangul halduskohus I. Tünni kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel
õiguspäraselt tagastanud.
11. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus I. Tünni määruskaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel