Legislator Case Law & Legislation
3-14-52833/24 AI generated

3-14-52833/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52833/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

I. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta

Legislator headnote

AI generated

3-14-52833/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: I. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta

Keywords

AI generated
plea of constitutional grievance right to higher insurance cover rectification reservation extraordinary revocation planning permission variance vat fraud investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52833

Haldusasi

Igor Tünni kaebus Viru Vangla kodukorra p 20.7

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Tünni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Tünni

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. Tünni esitas 17.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-4p) Viru Vangla kodukorra

p 20.7 õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna selles sätestatu solvab ja alandab tema

inimväärikust.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 8-9) I. Tünni kaebuse käiguta

ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus selgitas, et selleks, et otsustada, kas tuvastamiskaebus on efektiivne vahend

kaebaja õiguste kaitseks, peab kaebaja selgitama, miks on vangla kodukorra p 20.7

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus

märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, mida ta soovib kaebusega saavutada ja millise

eelise see kaebajale tulevikus enda õiguste kaitsmisel annab. Kohus kohustas kaebajat

ka selgitama, mil viisil saab kaebaja vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse

tuvastamisel õiguslikku kasu. Lisaks tuvastas kohus, et kaebaja ei ole kaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot tasunud.

3. I. Tünni esitas 08.12.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 17), milles ta märkis, et

vangla kandis 05.12.2014 tema arvelt 15 eurot halduskohtu arvele.

4. Tartu Halduskohus tagastas 30.12.2014. a määrusega (tl 21-22) I. Tünni kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus viitas, et 24.11.2014.

a määrus on kaebajale kätte toimetatud 26.11.2014, seega pidi kaebaja puudused kõrvaldama,

sh tasuma kaebuselt riigilõivu hiljemalt 11.12.2014. Kohus tuvastas, et kaebaja on puudused

kõrvaldanud vaid osaliselt, tasudes 05.12.2014 kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohus asus

seisukohale, et kaebaja ei ole kaebuses esinenud ülejäänud puuduseid kõrvaldanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. I. Tünni esitas 12.01.2015 määruskaebus (tl 27-30), milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 30.12.2014. a otsus ja vaadata tema kaebus läbi.

I. Tünni märgib vastuseks 30.12.2014. a määrusele, et kodukorra p 20.7 alusel antav korraldus

avada suu ja liigutada keelt on inimväärikust alandav, mis mõjutab tema psüühilist seisundit ja

tervist ning osutab kinnipeetavate julmale kohtlemisele vangla poolt ja annab vanglale

võimaluse rikkuda arsti määratud raviskeemi, sest kui ta keeldub suud avamast ja keelt

liigutamast, järeldavad valvurid, et talle ei tohi tablette anda, kuna valvurid ei saa kontrollida,

kas ta võttis tabletid ära või mitte. I. Tünni märgib, et soovib kaebusega saavutada vangla

kodukorra p 20.7 tunnistamise Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artga 3 vastuolus olevaks. Veel märgib I. Tünni, et tulevikus aitab see tal vabalt ravimeid võtta

ilma takistuste ja alandamiseta vangla administratsiooni poolt. I. Tünni arvates on kaebuse

tagastamine halduskohtu poolt põhjendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus tõlgendab I. Tünni määruskaebuse taotlust tühistada Tartu Halduskohtu

30.12.2014. a otsus taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määrus.

8. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vangla kodukord on üldkorraldus

haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses (Riigikohtu 31.10.2007. a otsus nr 3-3-1-54-07,

p 7), mis on vaidlustatav halduskohtus (Riigikohtu 13.02.2008. a määrus nr 3-3-1-95-07, p

11). I. Tünni esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse

tuvastamiseks, mis sätestab, et ravimeid annavad kinnipeetavaile vangla ettenähtud aegadel

osakonna valvurid ning kinnipeetavad on kohustatud ravimid manustama kohe

vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu

ja vajaduse korral liigutama keelt, millest keeldumise kohta edastab valvur info

meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ning teeb sellekohase märke

tervisekaarti. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas

ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult

tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib

vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu erikogu 07.04.2011. a

määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamiseks on kohtupraktikas peetud vaidlusi,

kui kaebajal on etteheited talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta (Riigikohtu

erikogu 13.11.2013. a määrus nr 3-3-4-1-13, p 10), ravimite ja meditsiiniliste abivahendite

väljastamise või väljastamata jätmise kohta (Riigikohtu 12.10.2011. a määrus nr 3-3-1-56-11,

p 8; 08.10.2014. a määrus nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11). I. Tünni kaebuses märgitust nähtuvalt

seonduvad kaebaja etteheited vanglaametnike poolt antava korraldusega kinnipeetavale pärast

tablettide manustamist avada suu ja liigutada keelt. Seega on käesoleval juhul pöördunud

kaebaja halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult on avalik-õiguslik

vaidlus.

9. HKMS § 37 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik

kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada

hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust juhinduvalt on halduskohus põhjendatult 24.11.2014. a

määruses nõudnud kaebajalt selgitust, et otsustada, kas esitatud tuvastamiskaebus on

efektiivne vahend kaebaja õiguste kaitseks. Kohus nõudis, et kaebaja selgitaks, miks on

vangla kodukorra p 20.7 õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine vajalik kaebaja

õiguste kaitseks, mida ta soovib kaebusega saavutada, millise eelise see tulevikus kaebajale

enda õiguste kaitsmisel annab ja mil viisil saab kaebaja vangla kodukorra p 20.7

õigusvastasuse tuvastamisel õiguslikku kasu. Kohus ka selgitas, et kui kaebaja ei kõrvalda

määratud tähtajaks puudusi, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

10. I. Tünni on halduskohtu 24.11.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte saanud 26.11.2014

(tl 13) ning antud 15päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 11.12.2014. Kaebaja

esitas halduskohtule 08.12.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, kus ta teatas, et on nõutud

riigilõivu tasunud. Kaebaja ei ole puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jäävad

24.11.2014. a määruses kohtu poolt tuvastamiskaebuse osas nõutud selgitused mingiski osas

arusaamatuks. I. Tünni ei ole halduskohtult ka täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust sisustada. Alles määruskaebuses

kaebuse tagastamise määruse peale on I. Tünni märkinud selgitused tuvastamiskaebuse

esitamise põhjendamiseks. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebuses esinenud puudusi ning esinenud puudused takistasid tuvastamiskaebuse

menetlemist, siis ei saanud halduskohus I. Tünni kaebust menetlusse võtta. Seega on

ringkonnakohtu hinnangul halduskohus I. Tünni kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

õiguspäraselt tagastanud.

11. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus I. Tünni määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel