1-14-10538/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2015, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-10538 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi M.V 121

süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.12.2014. a otsus Apellant Süüdistatav ja tema kaitsja Süüdistatav M.V

isikukood: XXX; kodakondsuseta; emakeel vene

keel; elukoht XXXXXXXX XXX XX- XXXXXXX

XX, ;

XXXXXXXXXXX ; varem ; töökoht puudub kriminaalkorras Harju Maakohtu 04.09.2013 otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 8 järgi.

Tõkend vahistamine; kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2014.a. Prokurör Veera Kremez Kaitsja Leelo Viil Kannatanu LJ

RESOLUTSIOON Jätta Harju süüdistatava Maakohtu 12.12.2014. a otsus muutmata ja M.V ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioon rahuldamata. id

2 (4)

Mõista M.V-lt välja apellatsioonimenetluse kulu 48 eurot.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kuna kannatanutel on kassatsiooniõigus vaid tsiviilhagi puudutavates küsimustes, siis käesolevas asjas kannatanul kassatsiooniõigust ei ole.

ASJAO

LUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12.12.2014. M.V a otsusega mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus M.V-le mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 6 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestas kohus M.V karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja ning luges

karistuse kandmise alguseks 10.12.2014. a. M.V , olles alkoholijoobes, mõisteti süüdi selles, et ta lõi 10.12.2014 kella 16:07 paiku Tallinnas XXXXXXXXXX XXX XXX XXXXXXX keskuse kaupluse X ukse juures XXXXX ühel korral käega vasaku silma piirkonda -t selle eest, et viimane ei andnud talle sigaretti. LJ Mõistetud karistust põhistades märki M.V süü on keskmisest suurem, kuna s kohus, et

M.V ründas talle täiesti tundmatut naisterahvast, kusjuures tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks kuidagi oma sõna ja/või teoga initsieerinud süüdistatava rünnet. M.V pani kuriteo toime alkoholijoobes olles. Maakohus leidis, et kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all äisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma ei ole vabandatav asjaolu. T

emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning juhul, kui alkohol käivitab agressioonitulva, tuleb

kohtu arvates alkoholist hoiduda või vähendada selle tarvitamist. ründas Kuna M.V

alkoholijoobes olles juhuslikku kõrvalseisjat, leidis kohus, et kannatanu asemel oleks võinud olla ükskõik kes juhuslikest kõrvalseisjatest vanurid või lapsed. , , sh

Karistust ke M.V on eeluurmisel rgendava asjaoluna võttis maakohus arvesse seda, et

avaldanud kahetsust ning vabandanud kannatanu ees Karistust raskendavaid asjaolu d si maakohus ei tuvastanud.

Kohus võttis arvesse veel seda, et M.V on varasemalt KarS § 121 järgi karistatud: 04.09.2013.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti M.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 121 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti

talle mõistetud vangistus täitmisele pööramata, katseajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Antud vangistus pöörati Harju Maakohtu 28.05.2013. määruse alusel täitmisele. aga Seega eelmine karistus ei mõjutanud M.V uusi kuritegusid mitte toime panema.

3 (4)

Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada M.V rahalise karistusega, kuna M.V ei tööta. Maakohus leidis, et M.V tuleb karistada vangistusega, kusjuures see tuleb mõista mõnevõrra suurem tema eelmisest karistusest. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega asendada M.V vangistus üldkasuliku tööga. Oma

seisukohta põhjendas kohus sellega, et M.V eelmine, tingimisi mõistetud karistus

pöörati täitmisele katseajal kohustuse rikkumise eest. Arvestades seda ning asjaolu, et M.V on probleeme alkoholiga, leidis kohus, et üldkasuliku töö rakendamine ei oleks tulemuslik.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, kes taotlevad mõlemad maakohtu otsuse tühistamist M.V-le mõistetud karistuse osas ning M.V karistuse kergendamist, selle tingimisi täitmisele pööramata jätmist või asendamist üldkasuliku tööga.

2.1 M.V põhjendab esitatud taotlust sellega, et ta on oma süüst aru saanud ja kahetseb tehtut.

2.2 Kaitsja Leelo Viil leiab, et M.V-le mõistetud karistus ei vasta ta süü suurusele

ning kohtuotsustest ei nähtu veenvaid põhjendusi, miks ei ole kuriteo raskusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Kaitsja rõhutab, et M.V tegu seisnes ühes löögis ning kannatanule vigastusi ei põhjustatud. Kaitsja hinnangul ei ole kohus

karistust mõistes arvestanud süüdistatava avaldatud kahetsusega, kuigi otsuse põhjenduste kohaselt esines karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Seoses karistuse mõistmisel tähtsust omavate süüdistatava isikut iseloomustavate asjaoludega möönab kaitsja, et M.V on kriminaalkorras karistatud, seda aga ainult ühel korral. Kaitsja leiab, et ainult ühe varasema kriminaalkaristuse põhjal ei ole alust arvata, et M.V võiks uuesti asuda vägivallategusid toime panema. Kaitsja vaidleb vastu ka kohtu seisukohale, et ei ole alust vangistust tingimisi kohaldamata jätta või seda üldkasuliku tööga asendada. Kaitsja leiab, et kuigi M.V eelmine karistus pöörati

täitmisele, ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse

distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav tunnistab alkoholi kuritarvitamist, soovib minna alkoholismivastasele ravile ning edaspidi käituda seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

3.1 karistus ei Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et M.V-le mõistetud

vasta ta süü suurusele. Kuigi M.V lõi kannatanut vaid ühe korra, tuleb süüd

iseloomustavatena arvestada ka muid toimepandud kuritegu iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus on välja toonud, et ka jaoks võõras nnatanuks oli naisterahvas, kes oli M.V ega andnud oma käitumisega kuidagi alust tema ründamiseks. Ka ringkonnakohus peab neid asjaolusid süüd suurendavateks. On selge, et teise isiku suhtes vägivalla tarvitamise muudavad

veelgi taunitavamaks asjaolu, et seda tehti niivõrd ebaolulisel põhjusel, nagu seda sigareti

4 (4)

pakkumisest keeldumine on, ning, et vägivalda tarvitati naisterahva kui eeldatavalt nõrgema

suhtes. Mis puutub M.V apellatsioonis märgitusse, et ta on oma süüst aru saanud ja

kahetseb tehtut, siis maakohus on puhtsüdamlikku kahetsust juba kergendava asjaoluna arvestanud. Märkida tuleb, et teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 redaktsioon nägi

kehalise väärkohtlemise eest ette kuni kolmeaastase vangistuse. Seega jäi M.V-le mõistetud karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra

. Seega, kuigi tegu seisnes vaid

ühes löögis, jäi ka mõistetud karistus sanktsiooni alumisse ossa, kusjuures sanktsiooni alammäärast kõrgema karistuse mõistmiseks andsid alust eespool nimetatud süüd suurendavad

asjaolud. Märkida a jõustus KarS § 121 uus red tuleb sedagi, et 01.01.2015. aktsioon, mis

erinevalt varasemast eristab kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu ja kvalifitseerivaid koosseise. Kuigi põhikoosseisu puhul on sanktsiooniks kuni aastane vangistus, ei ole see seadus

M.V olukorda kergendav, kuna tema puhul esineb KarS § 121 lg 2 p s 3 sätestatud -

kvalifitseeriv tunnus – teo toimepanemine korduvalt. Seejuures väärib tähelepanu, et uue seaduse järgi oleks sanktsiooni ülemmäär koguni 5 aastat vangistust.

3.2 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Esiteks peab ka ringkonnakohus oluliseks seda, et tegemist ei ole esimese korraga, kui M.V karistatakse KarS § 121 järgi. Teiseks tuleb arvestada sellega, et eelmisel korral pöörati tingimisi karistus täitmisele.

Kolmandaks peab ringkonnakohus asjakohaseks maakohtu otsuses märgitud M.V alkoholiprobleeme. Kõik need asjaolud seavad kahtluse alla selle, kas M.V on võimeline üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ning kas karistus mõjutaks teda

edaspidi käituma õiguskuulekalt. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on põhjendatud ainult juhul, kui see suudab kohtu hinnangul hästi täita karistuse eesmärke. On paratamatu, et

hinnangu sellele, kas vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks karistuse eesmärke

arvestades efektiivne ja mõttekas, saab anda isiku varasemale käitumisele tuginedes. Kuna maakohus on konkreetsetele asjaoludele tuginedes väljendanud kahtlust, et üldkasulik töö ei suuda M.V puhul karistuse eesmärke täita, on vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmine õiguspärane ja põhjendatud.

4. akohus maakohtu Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonn

otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 tuleb

süüdistatavalt mõista välja apellatsioonimenetluse kulud, milleks on riigi õigusabi osutavale kaitsjale makstav tasu 48 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Orvi Tali

5 (4)