3-14-50405/28 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-50405 Otsuse kuupäev 16. veebruar 2015. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Maksberg kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. veebruari 2014. a vaideotsuse nr 12-4/125 tühistamiseks ning kohustamiseks teostada põllumassiivide uus mõõdistamine Viimase kohtuistungi aeg 14. jaanuar 2015.a Menetlusosalised Kaebaja OÜ Maksberg, esindajad Ahto Oolberg ja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kärt Aavel Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. veebruari 2014. a vaideotsuse nr 12-4/125 punktid 7, 17, 18 ja 21. 3. Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus OÜ Maksberg vaide osaliselt uuesti läbi vaatamiseks. 4. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. 5. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Maksberg kasuks 2 235 eurot menetluskulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Maksberg esitas 2013. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11013510437 (I kd lk 163-184). PRIA muutis põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris OÜ Maksberg põllumassiivide piire ja pindalasid, kontrollaruande nr 130230-51-001 (I kd lk 41-51) alusel, mis koostati 16.-23.09.2013.a läbi viidud kohapealse kontrolli tulemuste kohta.

2. OÜ Maksberg esitas 15.11.2013.a. põllumassiivide piiride ja pindalade muutmisele vaide ja 27.12.2013.a vaide täpsustuse (I kd lk 14, 53). PRIA rahuldas 26.02.2014.a. vaideotsusega nr 12-4/125 (I kd lk 15-18) vaide osaliselt, põllumassiivide nr 59553314107, 58154720206, 56153138613 ja 56153167626 osas. OÜ Maksberg sai vaideotsuse kätte 27.02.2014.a.

3. OÜ Maksberg esitas 31.03.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 26.02.2014.a vaideotsuse nr 12-4/125 tühistamiseks, õigusvastase haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ning PRIA kohustamiseks põllumassiivide uueks mõõdistamiseks.

4. OÜ Maksberg esitas 17.11.2014.a Tartu Halduskohtule avalduse täiendava kaebuse menetlusse võtmiseks (I kd lk 106-108) nõudega heastada PRIA õigusvastase haldustoimingu tagajärjed. Tartu Halduskohtu 09.12.2014. a määrusega (I kd lk 195) jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks heastamiskaebusega.

5. OÜ Maksberg esitas 05.01.2015. a vastuväite kohtu tegevusele (II kd tl 2-4), mis jäeti Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määrusega (II kd lk 5) rahuldamata.

Kaebus ja poolte seisukohad

6. OÜ Maksberg esitas 31.03.2014.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA 26.02.2014.a vaideotsuse nr 12-4/125 tühistamist, õigusvastase haldustoimingu ehk kokku 39 põllumassiivi piiride ja pindala muutmise tagajärgede kõrvaldamist ning PRIA kohustamist põllumassiivide uueks mõõdistamiseks.

Kaebaja leiab, et põllumassiivide pindala ja piiride muutmine rikub tema subjektiivseid õigusi, kuna nimetatud suurustest lähtub kaebaja õigus taotleda pindalatoetusi. Toetuskõlblike põllumassiivide vähenemine tähendab ka toetuste vähenemist. Vaideotsus on materiaalselt õigusvastane. Kaebaja taotleb, et põllumassiivide suuruste muutmine, mis põhineb ebaõigetel mõõtetulemustel, otsustataks uuesti põllumassiivide uue mõõtmise kaudu.

Kuna vastustaja 01.11.2013.a teatises (I kd lk 7-8) ja 26.02.2014.a vaideotsuses toodud põllumassiivide loetelud on erinevad, ei ole kaebajale täpselt teada, milliseid põllumassiive on PRIA tegelikult muutnud. Kaebuse resolutsioonis on seetõttu toodud kõigi PRIA poolt esile toodud väidetavalt muudetud põllumassiivide numbrid, välja arvatud need neli, mille suhtes PRIA vaide rahuldas.

Kaebuses on nimetatud kokku 39 põllumassiivi numbritega 58056944325, 58254568833, 56053213857, 58954455981, 57854654250, 57755428120, 57655581915, 57755941196, 57855908019, 57956722700, 58056944336, 58056955079, 58256819497, 58054655367, 58354505499, 58254576748, 57655820993, 56252839225, 56053043179, 56153167626, 56153138613,

3 55953280961, 56053213683, 56053060914, 55952912475, 55952998109, 56052913197, 56052925110, 55953041232, 58954468042, 56153185809, 56053222181, 56053031593, 56052823851, 56052822996, 55952990863, 58054437096, 58054520605, 58054555121.

Kaebaja leiab, et ta vaidlustas juba vaides kõigi põllumassiivide andmete muutmise. Asjaolu, et vaide esitaja ei toonud vaides välja kõigi põllumassiivide numbreid, ei anna alust tagantjärele väita nagu oleks vaide esitaja mingis osas põllumassiivide suuruste muutmist aktsepteerinud. See on vastuolus nii vaide teksti kui mõtte ja eesmärgiga.

Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (I kd lk 2-5) ja vastuses vastustaja seisukohtadele (I kd lk 58-60) ning on kokkuvõttes järgmised.

7. Põllumassiivide mõõtmine on toimunud sellekohaseid õigusakte eirates, mistõttu mõõtmine on formaalselt õigusvastane. Tuvastamata on nii mõõdistamiste aeg, kasutatud seadmed kui metoodika. Mõõtetegevus ei ole kontrollitav mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 mõistes ning vastavaid tulemusi ei saa võtta haldusmenetluses aluseks. Asjaolu, et PRIA mõõtetegevus kui selline on akrediteeritud, ei taga seda, et asjakohaseid nõudeid oleks järgitud ka konkreetsel mõõtmisel.

7.1. Vastustaja ei ole esile toonud, millist mõõtemetoodikat kasutati. Kaebajale ei ole teada mõõtemetoodikat, mis eeldaks ATV kasutamist. ATV-ga ei ole võimalik põllumassiive täpselt mõõta, kuna ATV-ga ei ole võimalik liikuda metsaga piirnevates põlluservades. Kontrollaruandest ei nähtu, milliseid põllumassiive mõõdeti ATV-ga. PRIA väide, et kaebaja esindaja andis kohapealset kontrolli teostanud inspektorile telefoni teel loa ATV kasutamiseks, on vale. Kaebaja ei ole sellist luba andnud. Loa andmist tuleb tõendada PRIA-l.

7.2. Põllumassiivide mõõdistamise aeg ei ole tuvastatav. Kontrollaruande lisale nr 1 „Põldude kontroll-leht“ on märgitud kuupäev 23. august 2013.a. Kontrollaruande enda kohaselt viidi kohapealne kontroll läbi 16. – 23. septembril 2013.a. PRIA 01.11.2013.a teate kohaselt toimus kontroll 16. – 18. septembril 2013.a.

7.3. Kaebaja ei ole viibinud mõõtmiste juures, nagu väidab kontrollaruanne. Kaebajale ei antud võimalust mõõtmiste juures viibida. Kaebajat teavitati mõõdistamisest telefoni teel 16.09.2013.a hommikul vaid neljatunnise etteteatamisega. See välistas kaebaja esindaja kohaloleku mõõdistamise juures. Komisjoni määruse 1122/2009 art 27 lg 1 järgi on etteteatamisaeg rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Sellest on ilmne, et tavaline etteteatamisaeg ei seisne mitte tundides, vaid päevades, mis võimaldab kontrolli adressaadil olla kontrolli juures, kuid ei jäta piisavalt aega võimalike puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Kontrollist 4 tundi etteteatamine ei ole ilmselgelt mõistlik ega kooskõlas määruse art 27 lg 1 sätestatuga.

7.4. On ebaselge, milliseid mõõteseadmeid mõõtmisel kasutati. Kontrollaruande (põldude kontroll-lehtede) järgi on selles märgitud GPS seadme seerianumber. PRIA selgituste kohaselt on tegemist inventarinumbriga. Inventarinumbrile ei ole kontrolllehtedel ühtegi viidet. Andmetega tutvumisel ilmnes, et kontroll-lehtedel märgitud inventarinumbrid ei vasta seerianumbritele ning tegelikult kasutatud GPS seadmeid ei ole võimalik tuvastada. PRIA väitel ei ole kasutatud seadet G0081 üldse kontrolllehtedel märgitud, vaid selle asemel on aruandele märgitud ekslikult seadme G0056 number. See tähendab, et ei ole võimalik tuvastada, millist seadet kasutati. Kaebajal ei ole võimaldatud tutvuda seadmete kalibreerimistunnistustega.

4

8. PRIA mõõtetulemused on sisuliselt ebaõiged.

8.1. Kaebaja tellimusel mõõtis põllumassiivid nr 57755428120 ja 57655581915 kutseline maamõõtja (I kd lk 19-21). PRIA mõõtetulemuste kohaselt on põllumassiivi nr 57755428120 toetusõigusliku pindala suurus 4,97 ha, OÜ Geodes Maamõõdubüroo andmetel 5,45 ha. PRIA mõõtetulemuste kohaselt on põllumassiivi nr 57655581915 toetusõigusliku pindala suurus 0,58 ha, OÜ Geodes Maamõõdubüroo andmetel 0,63 ha. Mõlema põllumassiivi suhtes on PRIA mõõteviga olnud ca 10%. Mõistlikult võib eeldada, et analoogne mõõteviga esineb kõigi PRIA poolt mõõdetud põllumassiivide suhtes. OÜ Geodes Maamõõdubüroo mõõtetulemuste kujunemine on täpselt jälgitav, esile on toodud konkreetsed mõõdistusandmed, kasutatud seadmed ja mõõtemetoodika. Maamõõtja mõõtis toetusõiguslikku maad ning seletuskirjas on öeldud, et põldudel on mõõdistatud hooldatud maa serv.

8.2. Ühelgi põllumassiivil ei asu PRIA poolt väidetud alalise iseloomuga teid. PRIA ei ole tõendanud tee olemasolu põllumassiivil 5735428820. Vastustaja ei ole kummagi maaüksuse puhul tõendanud, et tegemist on alalise teega. Kaebaja esitab põllumassiivi 58056955079 kaardi, millel mingit teed näha ei ole (I kd lk 62). Täitega tee asub PRIA poolt välja toodud rattajälgedest paremal. PRIA on vähendanud toetuskõlbuliku ala suurust oluliselt rohkem kui väidetavate teede pindala võrra. Kuna tegemist ei ole alaliste teedega, siis ei ole õige PRIA väide, et teede tõttu on tekkinud eraldiseisvad põllumassiivid, mis on liialt väikesed, et olla toetuskõlbulikud.

8.3. PRIA on viinud põllumassiivide nr 56153138613 ja 56153167626 piirid kooskõlla hetkel kehtivate katastriüksuste piiridega, kuid ülejäänud põllumassiivide osas on vastav korrektuur jäänud tegemata. PRIA põllumassiivide kaart ei ole Maa-ameti katastriüksuste kaardiga kooskõlas ja on selle suhtes nihkes. See on tinginud ka PRIA poolt nn ribade loomise, mis väidetavalt ei ole toetuskõlbulik põllumajandusmaa, hoolimata sellest, et tegelikkuses on vastavad põllud juba 2003.a deklareeritud.

8.4. Põllumassiivi nr 57254601250 (põld 14) omanik Ly Rämman on andnud kaebajale kasutada kogu tema omanduses olnud põllumaa. Asjaolu, et omanik niitis õuega piirneva põlluääre murutraktoriga üle, ei anna alust pidada seda muruplatsiks ja vähendada massiivi pindala.

8.5. Põllumassiivi nr 58056944336 (põld nr 60) puhul on kogu põld kaebaja kasutuses. Maaomanik pani kaebaja nõusolekul väiksele põlluosale maha kartuli, kuid sellest hoolimata oli kogu põld avaldaja õiguspärases kasutuses. Küsimus sellest, kes need kartulid de facto mulda pani, on põllumassiivi suuruse kontekstis irrelevantne.

9. PRIA on otsuse tegemisel rikkunud kohustuslikku menetluskorda. Kaebaja esitas vaide 15.11.2013.a. Vaie lahendati 26.02.2014.a. ehk 103 päeva pärast selle esitamist ning 63 päeva pärast vaide läbivaatamise pikendatud tähtaega. Tegemist on HMS § 84 lg 1 ja 2 rikkumisega.

10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

PRIA on vaideotsuses käsitlenud ainult neid põllumassiive, mida kaebaja on vaides ja vaide täpsustuses nimetanud. Kuna kaebaja esitas vastuväited 14 põllumassiivi osas, on vastustaja vaide läbivaatamisel eeldanud, et muude põllumassiivide osas vaidlus puudub, ning vaideotsuses piirdunud vaidlusaluse 14 põllumassiivi muutmiste

5 toimingute õiguspärasuse hindamisega. Vaides nimetatud ja vaideotsuses käsitletud põllumassiivid on numbritega 58254645540, 58054520605, 55952945193, 58054655367, 59553314107, 58154720206, 58056955079, 57354288220, 57254601250, 55953041232, 56052829367, 56052925110, 58054437096, 55952998109.

Põllumassiivi kaardi koostamine ja toetusõigusliku pindala määramine on PRIA pädevuses. Põllumassiivide piiride ja pindalade määratlemisel saavad aluseks olla kohapealse kontrolli tulemused ning PRIA poolt teostatud mõõdistamine. Kohapealse kontrolli tulemusena võib PRIA muuta põllumassiivi piiri ja pindala andmeid põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

Kaebajale on koos kontrollaruandega nr 130230-51-001 edastatud kaardid GPS- mõõtejoontega. Uued põllumassiivide piirid nähtuvad ka põllumassiivide kaartidelt. Seega on kaebajal võimalik mõista ja kontrollida seda, kuidas ja millest tulenevalt on põllumassiivide pindala vähenenud.

11. Vastustaja seisukohad kaebaja etteheidete suhtes on järgmised (I kd lk 35-37, 70- 71, 114-115).

12. Vastustaja mõõtmistulemuste jälgitavus on tõendatud. Mõõtmised teostas pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mida on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. PRIA mõõtetegevus on tunnustatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimistunnistus nr K021).

12.1. PRIA esitab andmed kasutatud metoodika kohta: pindalatoetuste käsiraamatu (etoimikus), GPS käsiraamatu (I kd lk 132-159) ja mõõtmisjuhendi (I kd lk 160-162). Mõõtmismeetod, kus GPS seade ja antenn on mõõtmise ajal paigaldatud ATV-le on lähtuvalt Euroopa Komisjoni allasutuse JRC (Joint Research Centre) metoodikale valideeritud (I kd lk 73). Liikumine ATV-ga ei mõjuta mõõtmistulemuste õigsust.

Taotlejalt küsitakse mitte nõusolekut ATV-ga mõõdistamiseks, vaid mootorsõiduki liikumiseks tema majandusüksuse põldudel (eelkõige seoses kultuuride kahjustamise ohuga). ATV-ga mõõdetakse ja mõõdeti ka kaebaja majandusüksuses vaid selliseid põlde, kus põldude piiril oli võimalik GPS antenni ja seadmega liikuda sama trajektoori mööda nagu jalgsi mõõtmisel. Seejuures on kõik vajalikud piiripunktid mõõdistatud. Vastustaja kinnitab, et ta sai loa ATV kasutamiseks telefoni teel 16.09.2013.a, seda tõendab inspektori kontrollaruandele nr 130230-51-001 tehtud märkus.

12.2. Kohapealne kontroll viidi läbi ajavahemikul 16.-23.09.2013.a, nagu on märgitud kontrollaruandele. GPS-mõõdistamisi teostati 16.09.2013.a, 17.09.2013.a, 18.09.2013.a, 19.09.2013.a ja 23.09.2013. Kontrollaruande lisa 1 (põldude kontroll-leht) on lõplikult vormistatud 23.09.2013.a. Inspektor on ekslikult põldude kontroll-lehele märkinud vale kuu (augusti). Iga mõõdistamiste andmed, sh kuupäev ja kasutatud seade, fikseerib seade mõõtmise originaalfailile omistatavas nimes ja need ei ole seadme kasutaja poolt muudetavad. PRIA on esitanud kokkuvõtte mõõdistamiste andmetest tabelina (I kd lk 117-119). Vajadusel on PRIA-l võimalik esitada vastavad originaalfailid.

12.3. Kohapealse kontrolli läbiviimisest teavitati kaebaja esindajat 16.09.2013. a kell 9.45 ja kohapealse kontrolli läbiviimisega alustati samal päeval kell 14.00. Taotleja osavõtt kohapealsest kontrollist ei ole õigusaktide kohaselt nõutav ning kohapealse kontrolli läbiviimine ilma taotleja osavõtuta on õiguspärane. Ka ei ole komisjoni

6 määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 lõike 1 kohaselt kohapealsest kontrollist ette teatamine kohustuslik, vaid kontrolli teostava asutuse võimalus, kusjuures kohapealsest kontrollist etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Kaebaja esindaja Ahto Oolberg ütles inspektori sõnul 16.09.2013. a kell 9:45 toimunud telefonivestluse käigus, et on mitu päeva Tallinnas ja ei saa inspektoritega kohtuda ega kontrolli juures viibida. Ahto Oolberg on määratletud kontrolli juures viibinud isikuna seetõttu, et talle on antud selgitusi ja isik on kontrollaruande allkirjastanud. See, milliste konkreetsete põldude mõõtmise juures Ahto Oolberg viibis, on eraldi kontrollaruandes kajastatud. Asjaolu, et Ahto Oolberg on kontrollaruandele märgitud kontrolli juures viibinud taotleja esindajana, ei piira kuidagi kaebaja õigusi.

12.4. Kohapealses kontrollis kasutatud mõõteseadmete andmed on kantud kontrollaruande lisale 1. Seadmetel on tootja poolt omistatud unikaalne seerianumber ja PRIA poolt omistatud unikaalne inventari number. GPS seadme seerianumber ja inventarinumber on paigaldatud GPS seadmetele kleebistena. Kleebised paiknevad seadme sees aku all (II kd lk 8 pöördel). Inspektor on märkinud kontrollaruandele iga mõõdetud põllu juurde kasutatud GPS seadme inventarinumbri. Kasutatud on nelja seadet: GPS seadme nimetus Seerianumber Inventari nr Kalibreerimistunnistus nr THALES ProMark3 0120470048392 G0055 (I kd lk 120) G13051 (I kd lk 78) THALES ProMark3 0120470048354 G0056 G13079 (I kd lk 79) Ashtech ProMark 100 0200120102848 P01148 (I kd lk 120) G13013 (I kd lk 80) THALES ProMark3 0120470108478 G0081 (I kd lk 120) G13032 (I kd lk 77)

Seade THALES ProMark3 seerianumbriga 0120470048354 ja inventari numbriga G0056 on utiliseeritud ning seerianumbri ja inventarinumbri vastavust ei ole võimalik tõendada. Kasutatud GPS seadmeid ja kalibreerimistunnistusi tutvustati kaebaja esindajale PRIA büroos. Praeguseks on seadmed läbinud korralise 2014. a kalibreerimise, mis kinnitas, et seadmed on töökorras.

Seadmega G0081 mõõdetud põldudele oli inspektor tõepoolest ekslikult märkinud seadme numbriks G0056. See, et tegemist on veaga, on vajadusel tuvastatav punktis 8.2. nimetatud originaalfailide kaudu.

13. Mõõtmistulemused on õiged.

13.1. Kaebaja väide ja tõendid maamõõtja poolt teostatud mõõtmise tulemuste kohta on asjasse puutumatud ning ei tõenda põllumassiivide toetusõigusliku pindala suurust. Mõõtmiste erinevus tuleneb tõenäoliselt asjaolust, et PRIA lähtub mõõtmiste teostamisel toetusõigusliku maa piirist, ent maamõõtja lähtub katastri piirist vms.

13.2. Alalise iseloomuga teed asusid põllumassiividel nr 58056955079 (nähtav alates 2012.a ortofotodest, 2013-2014.a ortofotod I kd lk 81-82, tee foto I kd lk 54) ja nr 57354288220 (nähtav alates 2002.a ortofotodest, 2013-2014.a ortofotod I kd lk 82 pöördel-83). Põllumassiivide koosseisus on toetusõiguslikud vaid karjateed või ajutised teed, mis viivad ajutisele objektile. Kõik muud teed, sõltumata nende laiusest, ei kuulu põllumassiivide koosseisu. See, et põllumassiivide nr 58056955079 ja nr 57354288220 pinnast välja arvatud teed on tuvastatavad varasemate aastate ortofotodel, viitab nende teede alalisele iseloomule.

7 13.3. Kaebuses ei ole nimetatud, milliste muude põllumassiivide piirid (peale vaideotsusega rahuldatud 56153138613 ja 56153167626) ei ole kooskõlas katastriüksuste piiridega.

13.4. Põllumassiivist nr 57254601250 on välja arvatud maja juurde kuuluv muruplats/õueala, mis ei ole käsitletav põllumajandusmaana ning mida hooldas samuti teine isik (fotod I kd lk 84-88).

14. PRIA-le ei kohaldu haldusmenetluse seadustikus sätestatud vaide lahendamise tähtaeg. ELÜPS § 98 lõike 3 kohaselt lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Kaebaja 15.11.2013.a vaie saabus PRIA-sse 18.11.2013.a. PRIA teavitas 17.12.2013.a kaebajat vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest kuni 17.01.2014.a (I kd lk 52). Vaideotsus tehti 26.02.2014.a ehk 40 päeva pärast pikendatud tähtaega. Vastustaja möönab, et on rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega, kuid see ei ole viinud vastustajat ebaõigele otsustusele.

Kohtu seisukoht

15. Vaidluse ese, ehk mitme kaebaja poolt pindalatoetuste taotluses nr 11013510437 kajastatud põllu osas (kaebuse alus) on kaebus lubatav. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määrab vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kaebaja nõuab vaideotsuse tühistamist ja haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamist ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemist.

Kuna ELÜPS § 98 lõike 1 kohaselt on käesolevale vaidlusele seadusega kohaldatud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis tuli eelmenetluses ja tuleb ka kohtuotsuse tegemisel kaebuse tõlgendamisel lähtuda kohustusliku kohtueelse menetluse vaidluse esemest. Nimelt sätestab HKMS § 47 lg 1, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (vrdl RKHKo 3-3-1-18-13, p 11, RKHKo 3-3-1-28-01, p 1, RKHKm 3-3-1-63-02, p 10).

16. Vaides (I kd lk 14) on kaebaja vaide piirid määratlenud konkreetsete põllumassiivide numbritega. Ka vaideotsuses (I kd lk 15-18) on vastustaja vaide eseme vaide aluse osas määratlenud läbi põllumassiivide, mille pindalade mõõtmise ja piiride muutmisega vaide esitaja ei nõustunud. Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidemenetluse arutamise piirid ehk vaide eseme identifitseerinud õigesti. Kohtu hinnangul ei riku vaideotsus kaebaja õigusi ka sõltumatult vaide esemest (vaidemenetluses vaidlustatud toiming). Kuna seaduse kohaselt on halduskohus vaidluse eseme määratlemisel seotud vaidemenetluse vaide esemega, siis jääb halduskohus kaebust tõlgendades ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga eelmenetluses võetud seisukohale (I kd lk 30), et kohtulik arutelu on piiritletud nende 14 põllumassiviga, mille pindalade mõõtmise ja piiride muutmise kaebaja vaidlustas vaidega (I kd lk 14) vaidemenetluses, vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuses loetlenud ilmselt kõik deklareeritud ja taotluses kajastatud põllud. Kuna vaideotsusega rahuldati vaie 4 põllumassiivi osas (vaideotsuse p 20, I kd lk 18), tuleb käesolevas vaidluses ajaolud välja selgitada 10 põllumassiivi osas (HKMS § 2 lg 4 ls 1, mille suhtes tuleb teha ka kohtulahend (HKMS § 162 lg 1). Kaebuse rahuldamise korral on halduskohtu pädevuses seega vaideotsuse tühistamine ja vastustajale kohtuliku

8 ettekirjutuse tegemine nende põllumassiivide osas, mis on vaides vaidlustatava elusündmusena kajastatud ja mille suhtes on vaideotsuses antud õiguslik hinnang.

17. Vastuseks kaebaja väidetele, et vaidluse all on 39 põllumassiivi, mille kaebaja on loetlenud kaebuses (I kd lk 2), märgib kohus, et taoline kaebuse tõlgendus oleks vastuolus nii vaide teksti kui mõtte ja eesmärgiga. Kohus möönab, et ka vastustaja ei ole oma seisukohtades vaidlusaluste maatükkide määratlemise osas olnud järjepidev. Nii on PRIA ametniku poolt 01.11.2013 kaebajale saadetud teatises (I kd lk 7-8) teavitatud kaebajat 36 põllumassiivi osas avastatud puudustest. Kohtumenetluses ei ole vastustaja aga üheselt kummutanud kaebuse väidet 39 põllumassiivi piiride muutmisest. Kohus on aga seisukohal, et need vasturääkivused vastustaja seisukohtades ei anna aga alust vaidluse eseme laiendamiseks kohtumenetluses. Lisaks sellele, kaebuses nimetatud 39- st põllumassivist ei ole põllumassiive 56153167626, 56153138613, 55953280961 üldse muudetud põllumassiivide nimekirjas. Põllumassiivide 56153167626, 56153138613 osas on kaebaja vaie aga vaideotsusega rahuldatud, mistõttu ei saa kaebusega enam taotleda nende põllumassiivide osas vaideotsuse tühistamist, kui arvestada kaebuse eesmärki ja asjaolu, et nende põllumassiividega seonduv ei riku enam kaebuse õigusi.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et pärast 15.10.2014. a kohtuistungit ei ole poolte vahel vaidlust, et kaebuse aluseks on 14 põllumassiivi piiride muutmisega seonduv, millest 4 küsimus lahenes kaebajale vaideotsusega (I kd lk 18) positiivselt.

18. Vaidluse lahendus sõltub halduskohtu hinnangul eelõige vastusest küsimusele, kas mõõtemetoodika lubas põllumassiive mõõta ATV-ga ja kas vastustaja järgis mõõtemetoodikat.

19. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

20. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt, mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.

Kuna GPS-seadmetel taatluskohutust ei ole, siis kohaldub käesolevale vaidluse osundatud lõike esimeses lauses sätestatu ja nagu juba osundatud, siis eriti asjakohase mõõtemetoodika järgimise tõendatus vastustaja poolt.

21. Riigikohus on mootorsõidukiga põllumassiivide piiride mõõtmist ja MõõteS § 5 lg 1 kohaldatavust ning tõlgendamist käsitlenud kohtuasjas nr 3-3-1-11-09.

Selle kohtuasja punktis 33 leidis Riigikohus, et PRIA ei tohi mootorsõidukiga põllumassiivide piire mõõta seetõttu, et mõõtemetoodika ei näinud sellist võimalust ette: „Kolleegium märgib, et ELÜPS § 63 lg 1 tuleneb, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine on järelevalve, millele tuleb kohaldada mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 sätestatud mõõtetulemuse jälgitavuse nõudeid. Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud

9 mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat (MõõteS § 5 lg 1).

Asjas ei vaielda selle üle, et nõuetele vastavuse kontrollimist teostas pädev mõõtja, kasutades selleks kalibreeritud mõõtevahendit. Vaieldakse selle üle, kas mõõtemetoodikat järgiti.

Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole mõõtemetoodika kohaselt oluline see, kas mõõtmist teostati jalgsi või autoga, vaid see, kas mõõtmisel liiguti mööda põllupiiri ja milline oli liikumiskiirus. Kohtud leidsid, et mõõtmistulemus pole usaldusväärne, kuna jalgsi ja autoga liikudes on kiiruste vahe selline, mis mõjutas mõõtmistulemust. Kolleegium rõhutab, et kui on kahtlus, kas mõõtja järgis mõõtmisel mõõtemetoodikat, siis lasub PRIA-l kohustus tõendada, et GPS-mõõturiga mõõtmisel ei rikutud mõõtemetoodikat, st, et liikumiskiirus ja kaugus põllupiirist olid sellised, mis ei mõjutanud mõõtmistulemust. PRIA aga ei ole kontrollaruandes või selle lisas fikseerinud liikumiskiirust ja seda, kui kaugel põllu piirist mõõtmist teostati. Kuna PRIA ei suutnud tõendada, et mõõtmine teostati kooskõlas mõõtemetoodikaga, siis ei ole Torma PMO põldude kontrollimisel mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja kontrollaruannetes viidatud mõõtetulemused pole tõendina usaldusväärsed.“

22. Halduskohus on käesolevat vaidlust lahendades seisukohal, et vastustaja oli vaieldamatult pädev vaidlusaluse toimingu teostamiseks (ELÜPS §-d 88-90). Kohus on aga seisukohal, et vastustaja poolt esitatud tõendid ja vastustaja siseaktidega kinnitatud mõõtemetoodikat käsitlevad dokumendid (I kd lk 132-162) ei tõenda ka käesolevas asjas, et 2013. aastal oleks PRIA tema poolt kohtule esitatud mõõtemetoodika kohaselt tõendanud mõõtetulemuste jälgitavuse, mis annaks kohtule aluse pidada kontrollaruandes (I kd lk 41-50) viidatud mõõtetulemusi usaldusväärseteks.

23. Halduskohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et PRIA pidi kontrollaruandes välja tooma, millised põllumassiivid mõõdeti ATV-ga. Kohus on seisukohal, et ainuüksi see puudus annab aluse kaebuse rahuldamiseks sõltumata kaebuse muude väidete tõendatusest. Vastustajale tuleb ainuüksi seetõttu teha ettekirjutus vaide uuesti läbivaatamiseks, kuna seda puudust ei ole PRIA poolt esitatud tõendite alusel võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kohtu seisukoht tugineb selles osas muuhulgas eelpool osundatud kohtupraktikale, aga ka pindalatoetuste käsiraamatule (sisaldub e-toimikus, lk 86), mille kohaselt GPS-iga põllu pindala mõõtmisel liigutakse kiirusel 0,1-30 km/tunnis mööda põllupiiri (salvestusintervall võib olla 1, 2, 3 või 5 sekundit). Inspektor võib taotleja nõusolekul kasutada põllu pindala mõõtmisel ATVd. ATVga põllupiiri mõõtmine fikseeritakse põllu märkuste lahtris.

Kuna mõõtmine võib toimuda kohtu hinnangul suurel liikumiskiiruste erinevusel, siis sõltub õige tulemus kohtu hinnangul muuhulgas ka salvestusintervallist. Kuna vastustaja ei ole järginud käesolevas asjas enda siseaktiga kehtestatud korda, siis on mõõtmistulemuse jälgitavus küsitav pelgalt ATV kasutamise ja dokumenteerimata jätmise faktist.

24. PRIA on nimetatud puudust püüdnud küll ise kõrvaldada kohtule esitatud tabeliga (I kd lk 117-119), kuid tegemist pole haldusmenetlust kajastava tõendi vaid PRIA selgitusega kohtumenetlses. PRIA väitel on mõõtmise faktilised asjaolud jälgitavad originaal-mõõtmisfaili nimest (I kd lk 70 p), kuid kohtu hinnangul ei nähtu sellest dokumendist ATV kasutamine mõõtmisel. Kohtule ei ole hoomatav erinevus nimedes ATV kasutamise või mittekasutamise puhul.

10

25. Seoses üldse ATV kasutamise õigusega mõõtemetoodika lubatavuse aspektist põllumassiivide mõõdistamisel, osundab halduskohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-68-13 punktis 6 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt MõõteS § 10 lg 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kuna vastustaja ei ole halduskohtule esitanud tema poolt mõõtmisel kasutatud seadmete kohta tootjate poolt koostatud kasutusjuhendid, siis on kohus seisukohal, et kaebaja põldude mõõtetulemuste jälgitavus ei ole usaldusväärselt tõendatud, mistõttu ei ole usaldusväärsed ka kontrollaruandes viidatud mõõtetulemused.

26. Vastustaja poolt on kohtule mõõtemetoodika asjakohasuse järgimise tõendamiseks esitatud järgmised tõendid: pindalatoetuste käsiraamat (asub KISis kohtu e-toimikus) ja GPS käsiraamat (I kd lk 132-159) ning Euroopa Komisjoni Joint Research Centre 12.08.2013. a kiri (I kd lk 73).

PRIA poolt on esitatud ka mõõtmisjuhend (I kd lk 160-162), kuid dokument ei sisalda andmeid seonduvalt vaidluse esemega, dokument sisaldab üksnes lakoonilist laadi viidet GPS käsiraamatule.

27. Kohtule tõendina esitatud GPS käsiraamat ei sisalda andmeid selle kohta, milline on seadme lubatud liikumiskiirus või selle piirid. ATV või muu mootorsõiduki kasutamist mõõtmisel käsiraamatus reguleeritud ei ole. Käsiraamatu punktis 1.2.8. (I kd lk 135) on antud ProMark3 seadme kasutamiseks juhis „jalutage piki trajektoori“. Ashtech ProMark100 seadme puhul ei ole ühe programmi kasutamisel mõõtja liikumisviisi peetud vajalikuks täpsustada (punkt 3.3.7, I kd lk 145 pöördel-146), teise programmi puhul kasutatakse terminit „jalutamine“ (punkt 3.5.3, I kr lk 151). Ka punkt 4.3. (I kd lk 153) räägib kõndimisest. Seega ei tõenda nimetatud tõend PRIA toimingu õiguspärasust. Kohus on seisukohal, et kui tootja kasutusjuhend lubaks ATVd kasutada mõõtmisel, poleks kasutatud mõistet jalutamine vaid liikumine.

28. E-toimikus sisalduva pindalatoetuste käsiraamatu puhul on tegemist mahuka tõendiga (335 lk). Kohus peab seetõttu vastustaja tähelepanu juhtima TsMS § 236 lg 3 koostoimes HKMS § 56 lg 2, mille kohaselt, tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. S.t vastustaja peab osundama, kus on selles dokumendis kirjas see, mida ta väidab seal olevat. Kohtul asjakohast täiendavat regulatsiooni seonduvalt mõõtetehnikaga sellest dokumendist rohkem, kui eelpool viidatud, ei ole õnnestunud tuvastada.

29. Kohtule on vastustaja poolt mõõtemetoodika asjakohasuse tõendamiseks esitatud ka Euroopa Komisjoni Joint Research Centre 12.08.2013. a kiri (I kd lk 73). Kohtu hinnangul tõendab kiri küll testide korraldamist ATV-ga mõõtmise kohta ja kirjavahetuse toimumist sellel teemal, samuti ka seda, kuidas tuleks seadet Thales Promark 3 seadistada, kui mõõtmine toimub ATV-ga. Kohus ei saa aga selle kirja sisust järeldada kirja saatja ametlikku heakskiitu ATV-ga mõõtmisele. Kui ATVde kasutamine liikumisel oleks GPSide tootjate poolt aktsepteeritud, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi PRIA siseaktide kehtestamise järgselt üldse veel pidama läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ATVde kasutamise küsimuses.

30. Kuna seadmete kasutusjuhendeid halduskohtule esitatud ei ole, siis on kohus seisukohal, et vastustaja vaidlusalune toiming ja selle kohta PRIA poolt tehtud vaideotsus ei ole kooskõlas MõõteS § 5 lõikega 1, mille kohaselt on mõõtetulemuste

11 jälgitavus muuhulgas tõendatud, siis kui mõõtmised on tehtud asjakohast mõõtemetoodikat järgides.

31. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaideotsuse punkt 7, 17, 18 ja 21 rikuvad kaebaja õigusi, mis tulenevad MõõteS § 5 lg 1 ls 1.

32. Puutuvalt kaebaja väitesse ATV kasutamise nõusoleku kohustuslikkusega, märgib kohus, et kaebajal on õigus esitada vastuväide üksnes mootorsõidukiga põllumassiividel sõitmise vastu, mitte aga kontrolli vastu üldse, samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust kontrolli juures viibimise kohustuslikkusele.

Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole eiranud Määrus (EÜ) nr 1122/2009 (kehtis 09.12.2009 - 31.12.2014), artikkel 27 esimest lõiget, mille kohaselt, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kohapealsest kontrollist ette teatada. Käesoleval juhul polnud kohtu seisukohast etteteatamine kaebajale kohustuslik ega tema viibimine kontrolli juures kohustuslik, millega seoses ei ole need kaebaja väited aluseks kaebuse rahuldamisele.

33. Puutuvalt vaideotsuse punktis 17 kajastatud muruga väidetaval õuemaal märgib kohus, et kuna määruse nr 8 § 5 lg 1 sisaldab mittetäielikku loetelu alustest, mistõttu on tegemist määratlemata õigusmõistet sisaldava normiga. Seetõttu ainult selles punktis toodud õiguslikul alusel ei saa kohtu hinnangul pidada vastustaja kaalutlusi õiguspärasteks. Kaebaja taotles toetust valdavalt rohttaimedele. Nimetatud punktist ja kohtule esitatud fotodest ei nähtu, millistest asjaoludest nähtuvalt on PRIA kaebaja deklareeritud rohttaimed määratlenud muruna ja arvanud välja põllumajanduslikust tootmismaast. Nimetatud punkti puhul on kohtu hinnangul tegemist diskretsioonivaega otsustusega kaebaja suhtes, kuna ainult neil vastustaja kohaldatud kaalutlustel ei saa blanketset laadi dispositsiooniga sätet kaebaja suhtes kohaldada.

34. Halduskohus rahuldab tühistamiskaebuse vaideotsuse punktide 7, 17, 18 ja 21 osas, kuna on seisukohal, et vaideotsuse need punktid rikuvad kaebaja õigusi.

35. Seoses faktiliste asjaolude muutumisega kohtuotsuse tegemise ajaks ei saa kohus kohustada enam vastustajat põllumassiivide uueks mõõdistamiseks, kuna põldudel 2013. aastal valitsenud faktiline olukord on pelgalt ajafaktori tõttu muutunud (HKMS § 158 lg 2). Liiatigi taotletakse vaidlusalust toetust PRIAlt igal aastal uuesti ja üle-eelmise aasta mõõtmistulemused ei mõjuta kaebaja 2015. aasta ja võimalike järgnevate aastate suhteid PRIAga vahetult. Kohus teeb kohustamiskaebuse raames vastustajale üksnes ettekirjutuse kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks. Asja uuel läbi vaatamisel peab vastustaja arvestama kohtu poolt käesolevas kohtulahendis tuvastatuga (MõõteS § 5 lg 1 eiramine põllumassiivide mõõtmisel) koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega.

36. Kaebuse ülejäänud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja ei oma ka õiguslikku aktuaalsust, kuna vastustaja ei ole suutnud tõendada asjakohase mõõtemetoodika järgimist kaebaja põllumassiivide mõõtmisel 2013. aastal.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja taotleb kohtukulude nimekirjades ja kuludokumentide (II kd lk 10-15, 22-25) kohaselt kokku 2235 euro menetluskulu hüvitamist. Kuna kaebus kuulub põhinõude

12 osas rahuldamisele, loeb kohus kogu kohtukulu põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik