3-14-52783/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52783 Haldusasi

A. K. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 14 100 eurot ning viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A. K.le läbivaatamatult.

2. Toimetada määruse ärakiri kätte kaebajale ning edastada teadmiseks Tallinna Vanglale.

3. Tagastada Tallinna Vanglale käesoleva haldusasjaga mitteseotud dokument (H. K.K-Raha väljavõte, tl 20–21). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 12.11.2014 A. K. kaebus, milles kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 14 100 eurot, millele lisandub viivis 8,15% põhinõudest alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Koos kaebusega esitas A. K. kohtule menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. 02.12.2014 määrusega jättis kohus menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale majandusliku seisundi kohta tõendite esitamiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

3. 06.01.2015 esitas kaebaja kohtule 02.12.2014 määruses nõutud allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

4. 09.01.2015 määrusega jättis kohus A. K. menetlusabi taotluse läbi vaatamata ning andis kaebajale tähtaja kaebuse esitamise eest riigilõivu (423 eurot) tasumiseks. Kohus märkis, et 02.12.2014 määrus on kaebaja esindajale kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 05.12.2014 ning 15.12.2014 teavitati kohut kaebaja esindaja palvel Advokaadibüroost Magnusson, et kaebaja esindaja on organiseerinud menetlusabi taotluse kaebuse esitajale saatmise. Lisaks on määrus kaebajale posti teel allkirja vastu kätte toimetatud 17.12.2014 (kaebaja elukohas on määruse vastu võtnud kaebaja ema). Kuna kaebaja esindaja sai 02.12.2014 määruse kätte 05.12.2014, leidis kohus, et saab sellega lugeda määruse kaebajale kättetoimetatuks (HKMS § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 321 lg 1). Seega oli kaebajal aega taotluse puudusi kõrvaldada

15. detsembrini 2014. Kohus leidis, et kaebaja ei ole põhjendanud dokumendi märkimisväärse hilinemisega esitamist. Kaebaja volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov on 09. 01.2015 määruse avaliku etoimiku kaudu kätte saanud 12.01.2015 (tl 56) ning kaebaja on määruse ärakirja kätte saanud posti teel allkirja vastu 13.01.2015 (tl 57). Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem kaebuse esitamise eest riigilõivu tasunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus määras kaebajale 09.01.2015 määrusega riigilõivu tasumise tähtajaks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov on kõnealuse määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte saanud 12.01.2015 (tl 56) ning kaebaja on määruse ärakirja kätte saanud posti teel allkirja vastu 13.01.2015 (tl 57). Kaebaja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente. Samuti ei nähtu riigilõivu tasumine elektroonilisest andmebaasist. Kohus rõhutab, et kaebajat esindab asjas vandeadvokaat. Vastuseks 06.02.2015 kohtunõudele on kaebaja kohtule teatanud, et on andnud MTÜ-le Auxilio volituse koos edasivolitamise õigusega, mille kohaselt on Advokaadibürool Magnusson ning sh vandeadvokaat Denis Piskunovil volitus kaebajat esindada seoses nõude esitamisega Tallinna Vangla vastu inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei saa kohtu poolt 02.12.2014 ja 09.01.2015 antud tähtaegade mittejärgimist ja menetlusabi taotluse ning kaebuse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmist õigustada kaebaja eeldatavalt väheste õigusteadmistega. HKMS § 28 lg-s 2 on sätestatud nii menetlusosalise kui ka tema esindaja jaoks keeld oma menetlusõigusi kuritarvitada ja menetlust pahatahtlikult venitada. Kohus selgitab, et kaebuselt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt HKMS § 104 lg-le 2 selline puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Seega kuulub kaebus HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastamisele.

6. Kohus selgitab veel, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe