4-15-393/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-393

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015

Jõhvi kohtumajas

Väärteoasja number 4-15-393

Kohtunik Deniss Minzatov Väärteoasi kaebemenetluses T.V kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo Prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Madis Kalmus 08.01.2015 kiirmenetluse otsusele nr 10220132800582 irjalikus menetluses) (k

Menetlusalune isik T.V, isikukood: xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON:

120,

32 p 3, 134, 135 kohus Juhindudes VTMS § § 1

O T S U S T A S:

Rahuldada kaebus. T.V

Tühistada Politsei Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo -ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Madis Kalmus’e 8.01.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220132800582 ning teha uus otsus, mis ei raskenda karistuse määramise osas menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada T.V l

239 lg 1 p 1 j temale süüdi iiklusseaduse § ärgi ning mõista karistuseks

15 (viisteist) trahviühikut, s.o. 60 (kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr või EE932200221023778606 Swedbank pangas arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Pank, viitenumber 10220132800582 kuu jooksul alates ühe otsuse jõustumisest.

Kohtuotsus saata Prefektuurile ja kaebuse esitaja Põhja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. - Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alate - s kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks - - kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

08.01.2015 koostas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Madis Kalmus kiirmenetluse otsuse nr 10220132800582 T.V suhtes selle fakti kohta, et 08.01.2015 kell 12.51 Ida-Viru maakonnas linnas Tartu mnt Jõhvi maja nr 15 juures juhtis T.V m xxx registreerimisnumber xxx xxx ootorsõidukit ,

olles sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. Nimetatud teoga rikkus T.V

33 lg 3. T.V

LS § tegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

239 lg 1 p 1

T.V andis väärteo kohta ütlusi, et ta unustas turvavöö kinnitada. Mõistab oma õigusrikkumist kuid pole trahvi suurusega nõus. Kergendavaks asjaoluks peeti süü ,

tunnistamist, samuti arvestati karistuse määramisel, et isikul on ülalpeetavad perekonnas.

Kiirmenetluse otsusega karistati T.V LS § järgi trahviühikuga

239 lg 1 p 1 s.o 120 eurot.

21.01.2015 saabus Viru Maakohtule T.V kaebus tema suhtes 08.01.2015 tehtud kiirmenetluse otsuse.

KAEBUS

21.01.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Põhja

Prefektuuri 08.01.2015 kiirmenetluse karistus otsusega määratud ning palub mõista talle

kergem karistus. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses .

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali kult oma seisukoha väärteoasjas.

Menetlusaluse isiku poolt maakohtusse esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, tuvastatud õigusrikkumiste puhul puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused ning põhjendatud on ka määratud karistus.

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetleja on karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku puhul kergendavate asjaoludega: isiku tunnistas kohapeal süüd, isikul on perekonnas ülalpeetavaid.

Menetlusalune isik ei ole kaebusega koos lisanud täiendavaid tõendeid, mille põhjal saaks kaaluda rahatrahvi vähendamist tuginedes tema ja perekonna raskemale majanduslikule olukorrale.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuval seisukohal, et menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahv on põhjendatud. Turvavöö mittekasutamine on üks ohtlikumaid õigusrikkumisi. Turvavöö kasutamine vähendab märkimisväärselt raskete ja surmavate vigastuste riski. Surmaga lõppevatel liiklusõnnetustel on selge seos peaja sisemiste vigastustega, ning turvavöö kaitseb eelkõige just nende eest. Turvavöö mõju on suurem madalam l. atel kiirustel. Seepärast on oluline kinnitada turvavöö ka asulasisestel teede

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § alifitseeritud LS § järgi.

33 lg 3 rikkumist mis on kv

239 lg 1 p 1

Kohus tuvastab väärteotoimiku materjalide põhjal, sh menetlusaluse isiku enda ütluste alusel, et 8.01.2015 kell 12.51 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Tartu mnt maja nr 15 juures juhtis

T.V xxx registreerimisnumber xxx mootorsõidukit , olles sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. LS § sõidukis, millel on turvavööd,

33 lg 3 kohaselt peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Seega pani menetlusalune isik toime LS § sätestatud rikkumise, sõidukjuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt

239 lg 1 p 1 kinnitamata jätmise n ette nähtud karistuseks kuni trahviühikut rahatrahvi , mille eest o .

Kohus ei tuvasta teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

T.V tunnistab s osas vaidlus puudub. Vaidluse väärteo toimepanemist ning selle esemeks on karistuse , mis on kaebuse esitaja arvates liiga suur. määr

Karistuse määr

Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel trahvi 30 trahviühikut Kohus leiab, et see karistuse määr ei vasta menetlusaluse isiku süü s.o 120 eurot.

suurusele, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü (KarS § 56).

Kehtiva kohtupraktika kohaselt karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava - karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt - (RKKKo nr 3-1-1-28-14, p 29; ja varasemad).

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 239 lg 1 p 1 kohaselt karistatakse sõidukjuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (see on 200 eurot –

1 trahviühik on 4 eurot). Seega sanktsiooni keskmine määr antud juhul on 25 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süü tunnistami

st ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on kaevatavas otsuses märgitud, et karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et isikul on perekonnas ülalpeetavaid. Samas jäi kohtuvälise menetleja valitud karistuse määr üle sanktsiooni keskmise, mis on vastuolus ülalmärgitud kehtiva kohtupraktikaga ja karistuse määramise üldpõhimõtetega. Tingimustes, kui esineb kasvõi üks süüd kergendav asjaolu ning puuduvad süüd raskendavad asjaolud või erilised üld ja eripreventsiooni seisukohalt tähtsust

-

omavad asjaolud pidi menetlusalusele isikule määratav karistus jääma allapoole sanktsiooni keskmist. Kohtuvälise menetleja otsus eksib selle vastu, mistõttu tuleb see otsus tühistada ning teha uus otsus, mille

karistus. ga määrata menetlusalusele isikule kergem

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü raskusele vastab karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Karistusregistri andmetel on T.V varem kriminaal või väärteomenetluse -

korras karistamata. Nagu süü ka kohtuväline menetleja, käsitleb kohus T.V tunnistamist süüd kergendava asjaoluna ning võtab arvesse temal ülalpeetavate olemasolu.

Sanktsiooni uleb seoses kergendava asjaolu keskmiseks määraks on 25 trahviühikut, seega t esinemisega Kohus leiab, et T.V mõista sellest väiksem karistus. tuleb süüdi tunnistada l

239 lg 1 p 1 aristuseks 15

iiklusseaduse § järgi ning mõista k trahviühikut, s.o. 60

eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid tunduvalt ületab karistuse liigi ( ha

ra trahv) alammäära (s.o 3 trahviühikut).

KOHTU MEE™ED

T.V kaebus tuleb rahuldada ning

tühistada kohtuvälise menetleja Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Madis Kalmus

08.01.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220132800582 ja teha uus karistuse määramise osas otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Deniss Minzatov