2-14-20592/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-20592

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Advokaadibüroo LMP OÜ hagi Marko Kiik vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

754,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood

12045166, asukoht Soola 8, 51013 Tartu), lepinguline

esindaja Grete Lüüs (Eesti Õigusabi Selts, e-post

grete.lyys@melk.ee)

Võlgnik Marko Kiik (isikukood 37810212722, elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Advokaadibüroo LMP OÜ hagi Marko Kiik vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Marko Kiik Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks 14.10.2013

poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr 00371 alusel põhivõlgnevus 222 eurot ning

viivis 24,93 eurot, kokku 246 (kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 93 senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista kostjalt Marko Kiik Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks menetluskulu

72,05 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjaga õigusabiteenuse

osutamiseks kliendilepingut sõlmides oma majandustegevuse raames. Kostjat tuleb kohtu

hinnangul pidada tarbijaks lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 34

tähenduses.

Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr 00371 p 9 kohaselt kohustus kostja arve tasumisega

viivitamise korral tasuma viivist 0,5% arve tasumisega viivituses oldud summalt päevas kuni

arve täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale osutatud õigusabiteenuste eest arve nr 130129

summas 447 eurot maksetähtajaga 06.12.2013. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud.

28.05.2014 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 833,66 euro saamiseks,

millest põhinõue oli 447 eurot ning viivis 386,66 eurot. Kostja tunnistas nõuet

põhivõlgnevuse osas summas 225 eurot, mille osas kohus tegi maksekäsu. Hagimenetluses

on hageja esitanud nõude summas 754,07 eurot, millest 222 eurot on põhivõlgnevus ning

532,07 eurot viivised. Perioodil 07.12.2013 kuni 28.05.2014 arvestab hageja viivist kogu

võlgnevuselt (477 eurot) summas 386,66 eurot. Tunnustamata nõude osas (222 eurot)

arvestab hageja viivist alates 29.05.2014 kuni 06.10.2014 (hagiavalduse esitamine kohtule)

summas 145,41 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohtu hinnangul tuleb kliendilepingu nr 00371 p 9 pidada tüüptingimuseks, mis on VÕS §

42 lg 1 ning lg 3 p 5 alusel tühine kokkuleppes sisalduva viivisemäära ebamõistliku suuruse

tõttu.

Riigikohus on leidnud, et ka tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt

Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on arvestanud viivist kogu võlgnevuselt (477 eurot) perioodil 07.12.2013 kuni

28.05.2014. Tunnustamata nõude osas (222 eurot) arvestab hageja viivist alates 29.05.2014

kuni 06.10.2014 (hagiavalduse esitamine kohtule).

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 07.12.2013 kuni 31.12.2013 oli

8,5% aastas, alates 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25% aastas, alates 01.07.2014 kuni

06.10.2014 (hagiavalduse esitamise aeg) 8,15% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.12.2013 kuni 31.12.2013 summas 2,78

eurot (477 eurot × 8,5% × 25 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2014 kuni 28.05.2014

summas 15,63 eurot (477 eurot × 8,25% × 145 päeva / 365 päeva); perioodi eest 29.05.2014

kuni 30.06.2014 summas 1,66 eurot (222 eurot × 8,25% × 33 päeva / 365 päeva), perioodi

eest 01.07.2014 kuni 06.10.2014 summas 4,86 eurot (222 eurot × 8,15% × 98 päeva / 365

päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 07.12.2013 kuni 06.10.2014

summas 24,93 eurot (2,78 + 15,63 + 1,66 + 4,86).

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 32,75% ulatuses ja hageja kanda 67,25% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 72,05 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

130 eurot ning õigusabikulu summas 565,50 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt on

õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 393 eurot (4 h 22 min) ning menetluskulude

nimekirja koostamise eest 172,50 eurot (1 h 55 min). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab

kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja

keerukust ning toimingute hulka ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik

ajakulu 1 tund, millele vastab õigusabikulu summas 90 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik