2-13-38122/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-38122

Tsiviilasi

Juhan Koni hagi KÜ Kalev vastu 21. mai 2013 üldkoosoleku

otsuse p 4.1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. septembri 2014.a määrus hagi läbivaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juhan Koni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Juhan Koni (isikukood:

XXXX)

Vastustaja (kostja): KÜ Kalev (registrikood: 80129469),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2014 määrus muutmata

ja Juhan Koni määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

määruskaebuse

menetlemisel

kantud

menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Juhan Koni esitas 18. augustil 2013 Tartu Maakohtule hagi KÜ Kalev vastu.

Hagiavalduse esitamise aluseks on asjaolu, et juhatuse liige Enno Erstu on tõstnud oma palka ilma

üldkoosoleku sellekohase otsuseta. Hageja soovis, et kohus tühistaks palga tõstmise alates

1. jaanuarist 2013 ja mõistaks hagejale välja tema panuse vaidlustatud palgatõusus, s.o 10 eurot.

Samuti hageja leidis, et parkimiskohtade nõudmise küsimuse hääletusele panek korteriühistu

üldkoosolekul oli seadusevastane, ja palus tunnistada see tühiseks. Arutelu esitus protokollis on

eksitav ja kui see pole tühine, tuleb protokolli p 7 tühistada vastuolu tõttu heade kommetega

(kd I tl 1).

4. septembril 2013 täpsustas hageja kohtu nõudel (Tartu Maakohtu 21.08.2013 määrus, kd I

tl 29-31) oma nõuet. Hageja palub tühistada kaks KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsust:

1) tühistada revidendi aruannet heakskiitev otsus (protokolli p-d 3 ja 4), kuna revident ei ole

vaatlusega tuvastanud, et juhatuse liige Enno Erstu tõstis kahel korral oma palka seadusevastaselt,

2) tühistada otsus ühistuliikme Piret Ausi nõudmine parklakoha saamiseks ühiskasutuses oleval

haljasalal, sest hooldatud heki väljajuurimine autole parimiskoha saamiseks on vastuolus

erapooletute ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega (kd I tl 33-34).

25. oktoobril 2013 täpsustas hageja kohtu nõudel (Tartu Maakohtu 11.10.2013 määrus, kd I

tl 50-52) veel kord oma nõuet. Hageja palub tühistada KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsus

(protokolli p 4.1), mis kinnitab korteriühistu juhtimiskulude revideerimise. Otsus on ebaseaduslik

korteriühistu juhatuse esimehe huvide konflikti ignoreerimise tõttu revidendi aruandes ja tuleb

tühistada kui pettuse või olulise eksimuse tõttu toimepandud tehing (kd I tl 53). Hageja palus

parkimiskohtade nõudmise kohta tehtud üldkoosoleku otsuse (protokolli p 7) hagiavaldusest välja

jätta (kd I tl 58). Samuti võttis hageja tagasi nõude mõista hagejale välja tema panus juhatuse

esimehele enammakstud summast (kd I tl 60).

2. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2014 määrusega võeti menetlusse hageja nõue KÜ Kalev

21. mai 2013 üldkoosoleku protokollipunkti 7 tühisuse tuvastamiseks.

3. KÜ Kalev vaidles oma vastuses hagile vastu (kd I tl 83-86). Kostja juhtis kohtu tähelepanu

sellele, et hageja on loobunud nõudest, mille kohus võttis menetlusse. Kostja esitas nõudele ka

oma sisulised vastuväited. Kostja leidis, et hagejal puudub alus üldkoosoleku otsuse

vaidlustamiseks. Põõsaste mahavõtmise ja sinna parkla rajamise küsimus pandi üldkoosolekul

hääletamisele, kuid poolthäälte vähemuse tõttu ei võetud otsust vastu. Seega puudub alus selle

tühisuse tuvastamiseks.

4. 17. mai 2014 vastuses kostja vastusele viitas hageja Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2014 hagi

tagamise määrusele, milles kohus on hageja arvates õigesti määratlenud hagi eseme: tühistada

KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsus (protokolli p 4.1), mis kinnitab korteriühistu

juhtimiskulude revideerimise (juhatuse esimehe palka on suurendatud õigusvastaselt). Protokolli

p 7 tühistamise nõuet ei ole hagi esemes. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagi esemeks

olevale nõudele (kd I tl 93).

5. 07. aprillil 2014 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagejal on 2 nõuet, mida

esitatud dokumentidest väga ei nähtu. Esimene nõue on MTÜS § 24 ja KÜS § 15 lg 2 alusel

tunnistada kehtetuks KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse p 4.1. Teise nõudena palub

hageja tuvastada, kas KÜ Kalev juhatuse liikmega on sõlmitud käsundus- või tööleping. Tegemist

on tuvastushagiga, mis ei ole otseselt seotud üldkoosoleku otsusega. Hagejal kui

revisjonikomisjoni liikmel on õigus selline tuvastusnõue esitada (kd I tl 110-113).

Kohus märkis istungil, et menetlusse võtmise määruses on ekslikult märgitud üldkoosoleku otsuse

p 7, kuid tegelikult menetletakse p 4.1. Kohus andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagi

formuleerimiseks hiljemalt 9. maiks 2014 (kd I tl 111).

6. 30. aprilli 2014 avalduses leidis hageja, et kohus on rikkunud menetlusnormi, mis seisneb selles,

et kohtuistungisekretäri kirjaga, milles sekretär on edastanud kohtu soovituse hagejale suhelda

kohtuga edaspidi oma esindaja kaudu, on piiratud Juhan Koni menetlusõigust. Hageja palus selle

kohta kohtult selgitust. TsMS § 217 lg 2 kohaselt ei piira esindaja osavõtt asjast

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (kd I tl 124). Sama

asjaolu osas palus hageja menetleda tema põhiõiguste rikkumist ning tuginedes PS § 15 lg 1 teisele

lausele ja PS § 14 tunnistada kohtuistungisekretäri 17. aprilli 2014 kiri põhiseadusega vastuolus

olevaks (kd I tl 176).

7. 09. mail 2014 esitas hageja kohtule dokumendi, kus märgib, et järgides kohtu 29. aprilli 2014

kirjaga saadetud meeldetuletust, korrastab hageja esitatud dokumendid ja palub menetluses tähele

panna ainult allpool loetletud tõendeid. Ühtlasi hageja märgib, et kuna talle on peale pandud

kohtuga suhtlemise keeld, siis pole jäetud talle võimalust uue hagiavalduse kohtule esitamiseks,

mistõttu hageja peab paluma jätkuvalt menetleda tema 25. oktoobril 2013 põhidokumendina e-

toimikusse esitatud ja kohtu poolt menetlusse võetud hagiavaldust.

8. Kostja oma 09. septembri 2014 kirjas palus kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Hageja taotlus

lahendada tema poolt väidetav põhiõiguste rikkumine ei ole põhjendatud. Kohus on kohtuistungil

määranud hagejale tähtaja oma hagi nõuetekohaseks formuleerimiseks hiljemalt 09. maiks 2014,

kuid hageja ei täitnud kohtu nõuet. Samuti ei ole hageja täitnud seda kohustust vahepeal möödunud

nelja kuu jooksul, piirdudes üksnes kohtule etteheidete tegemisega. Hagejale istungil määratud

tähtaega tuleb lugeda menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise nõudeks TsMS § § 3401 lg 1

tähenduses. Kuna kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud, tuleb jätta juba menetlusse

võetud avaldus läbi vaatamata (TsMS § § 3401 lg 2). On ilmne, et kostjal ei ole võimalik oma

õigusi kaitsta hagi vastu, milles taotletu on ebaselge. Kuivõrd hagejal on vastava määruse suhtes

kaebeõigus, ei piira läbi vaatamata jätmine hageja põhiõigusi.

MAAKOHTU LAHEND

9. Tartu Maakohus jättis oma 10. septembri 2014 määrusega Juhan Koni hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud Juhan Koni kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja käitunud vastaspoole ja kohtu suhtes segadust tekitavalt,

ennastõigustavalt ja jätnud tegemata kohtu poolt määratud toimingu – esitamata nõuetekohase

hagiavalduse kohtu poolt määratud tähtajaks. Seda, et hageja esitaks uue selge nõudega

hagiavalduse, tingis ka veel hageja esindaja poolt täiesti uue ja üllatusliku asjaolu esitamine

kohtuistungil – teha tuvastushagiga kindlaks, kas juhatuse liikmega on sõlmitud käsundus- või

tööleping. Kohus võttis asja menetlusse üksnes lootuses, et menetluse algfaasis saab hagi ese

selgelt ja nõuetekohaselt formuleeritud.

Hageja ei ole taotlenud seoses oma esindajaga esindussuhte ootamatu lõppemisega kohtult tähtaja

pikendamist. Kohtu soovitust suhelda kohtuga esindaja kaudu ei tuleks käsitleda kui poole enda

isikliku menetluses osalemise õiguse piiramist TsMS § 217 lg 2 tähenduses või kui hageja

tsiviilkohtumenetlusteovõime kahtluse alla seadmist.

TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

10. Juhan Koni esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning palub

määruse tühistada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on kohus jätnud kontrollimata kostja esindajate esindusõiguse. Käesolevas vaidluses ei saa

ühistu esindajaks või ühistu esindamise edasivolitajaks olla juhatuse esimees Enno Erstu, sest

vaidlustatud on tema endaga tehtud toimingut juhatuse liikmena. Volikiri kostja esindajale Kaili

Siilakule on tühine;

2) on maakohus tõrjunud hagejat menetlusest. Kohtunik ei andnud eelistungil hagejale võimalust

kinnitada, et ta jääb oma nõude juurde ega soovi kostjat asendada;

3) ei ole eelistungi protokolli e-toimikus. Protokolli kõrvaldamine e-toimikust riivab oluliselt

hageja õigust tutvuda protokolliga nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt;

4) ei ole registriosakonda laekunud KÜ Kalevi viimaste üldkoosolekute tõestatud protokolle.

Korteriühistu uus juhatus ei ole registrist nähtuv, mistõttu on juhtorganit varjatud kohtu ja

kolmandate isikute eest;

5) ei ole hageja jätnud kohtu määratud toimingut tegemata, sest määratud toiminguks oli kostja

asendamine. Hagejal polnud võimalik oma nõuet selliselt muuta. Hagejale ei saa heita ette kostja

asendamata jätmist;

6) puudub Enno Erstu palgatõusul MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 nõutud üldkoosoleku kinnitus, mistõttu

on MTÜS § 27 lg 5 järgi tühine tema sellekohane käskkiri;

7) ei ole maakohus toonud välja ühtegi puudust hagiavalduses.

11. KÜ Kalev vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja jätnud täitmata kohtu poolt nõutu, milleks oli formuleerida kindlapiiriline ja –sisuline

nõue ning esitada see hagile ettenähtud vormis, ning seda olenemata asjaolust, et hagejat esindas

kohtuistungil advokaat. Kuivõrd hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud, järgnesid sellele

menetlusseadustikus ettenähtud tagajärjed, mille eest kohus ka hagejat korduvalt hoiatas. Hageja

on teinud kohtule arvukalt põhjendamatuid etteheiteid;

2) oli hagejal esitamata konkreetne ja selge nõue, mida hageja kohtult taotleb ning kostja hinnangul

oli menetluslikult igati korrektne lõpetada menetlus. Samuti täitis menetluse lõpetamine ka

menetlusökonoomset eesmärki, kuivõrd eelnevalt tuli kostjal anda seisukoht hageja absurdsetele

etteheidetele;

3) ei ole hageja toonud välja alust, miks lõpetati menetlus ebaõigesti. Kohus on käitunud

seaduspäraselt, jättes hagi läbi vaatamata;

4) ei ole asjakohane hagimenetluse korrektne pealkiri. Kõik hageja väited on määruskaebuse

kontekstis asjakohatud ega vii hagejat sihile. Hageja ei ole määruskaebuses toonud esile sisulisi

aluseid, mis võimaldaks määruskaebust rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. septembri 2014 määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Juhan Koni määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

13. Iseenesest on õige, et TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste

menetlusosaliste

esindajate

esindusõiguse

kontrollimist

igas

menetlusstaadiumis

igas

kohtuastmes. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ka juhul, kui kostja esindajal ei oleks

esindusõigust, ei annaks see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmise

aluseks oli hageja esitatud nõuete ebaselgus ja mitte kostja esindajal vajaliku esindusõiguse

puudumine.

Samuti ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased hageja väited selle kohta, et

registriosakonnale ei ole esitatud KÜ Kalevi viimaste üldkoosolekute tõestatud protokolle ja et

korteriühistu uus juhatus ei ole registrist nähtuv.

14. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

maakohus

täitnud

eelmenetluse

ülesandeid

(sh

selgitamiskohustust) ja võimaldanud hagejal oma nõuet täpsustada. Maakohus on jätnud hagi mitu

korda käiguta ning korraldanud eelistungi, millel hagejal oli võimalik nii isiklikult kui ka esindaja

kaudu oma seisukohti ning taotlusi põhjendada.

Lisaks oli hagejal menetluse kestel esindaja Keijo Lindeberg. Seetõttu on alusetu Juhan Koni

väide, et kohus on teda menetlusest tõrjunud, sest ei andnud eelistungil võimalust kinnitada, et ta

jääb oma nõude juurde ega soovi kostjat asendada. Nimetatud seisukohta on hageja avaldanud ka

hiljem, sh 9. mai 2014 avalduses, milles hageja palus kohtul menetleda juba esitatud hagi ja

kinnitas, et jääb oma nõuete juurde.

Põhjendamatu on hageja väide, et tema õigust protokolliga tutvuda on riivatud. Toimikust

nähtuvalt on hagejal võimaldatud protokolliga tutvuda, mida kinnitab hageja esitatud taotlus

protokolli parandamiseks (kd I tl 117).

15. Paljasõnaline on hageja väide, et kohus nõudis temalt kostja asendamist. Kohus on andnud

hagejale tähtaja nõuetekohase hagi formuleerimiseks. Ka hagejat kohtuistungil esindanud jurist on

nõustunud, et hagi tuleks täpsustada ja esitada kokkuvõtlik tekst selgete nõuetega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et hageja ei ole

kõrvaldanud hagiavalduse puudusi, st ei ole täitnud kohtu nõuet nõuetekohase hagi

formuleerimiseks. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu seisukohti.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval hagil puuduks ilmselt ka eduväljavaade. Juhan Koni

on tuginenud 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse protokolli p 4.1 kehtetusele MTÜS § 24 alusel.

MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt on Juhan Koni oma kohalolekut kinnitanud. Otsus

kinnitada KÜ Kalev 2012. aasta juhatuse aruanne ja revidendi aruanne on saanud 27 poolthäält.

Üks üldkoosolekul osalenud liige ei hääletanud. Protokollist ei nähtu nimetatud otsuse vastu

hääletamist ega seda, et Juhan Koni oleks lasknud protokollida oma vastuväite. Seega puudub tal

MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt ka õigus tugineda korteriühistu 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse

kehtetusele protokolli p 4.1 osas.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/