3-15-287/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-287 Määruse kuupäev

16. veebruar 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Võtta käesoleva haldusasja materjalide hulka XXX poolt 02.11.2014 Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumine nr 3-1/14/1909-1.

3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 03.02.2015 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel, kus räägitakse teistkordsest pöördumisest. Avaldusele on lisatud kaebaja poolt varasemalt Tartu Halduskohtule esitatud kaebused, mis on kaebajale kohtu poolt tagastatud haldusasjade nr 3-14-52537, 3-14-52759, 3-14-52263, 3-14-52190 ja 3-14- 52195 raames. Kaebaja palub kohtul antud kahju hüvitamise nõuded kõik eraldi läbi vaadata. Samuti palub kaebaja kohtul anda talle kaitsja. Tartu Halduskohtus registreeriti XXX 03.02.2015 avaldus kaebusena käesolevas haldusasjas nr 3-15-287.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. XXX poolt 03.02.2015 kohtule saadetud kaebused on kõik Tartu Halduskohtule varasemalt haldusasjade nr 3-14-52537, 3-14-52759, 3-14-52263, 3-14-52190 ja 3-14-52195 raames tagastatud. Kohus ei pea vajalikuks vaadata neid XXX kaebusi läbi uuesti eraldiseisvate haldusasjadena, kuna kohtu hinnangul kuuluvad kaebused endiselt kaebajale tagastamisele, mida kohus teeb käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-15-287.

4. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Teisisõnu näeb seadus ette, et halduskohtusse on võimalik pöörduda üksnes siis, kui isik on seisukohal, et tema subjektiivset õigust on rikutud. Isikul ei ole halduskohtusse õigust pöörduda mõnel muul eesmärgil, näiteks mõnele probleemile tähelepanu juhtimiseks ega kohtu või riigiasutuste survestamiseks. Kohus saab kaebeõiguse olemasolu jaatada vaid siis, kui kaebusest nähtub subjektiivne õigus, mille kaitseks on kaebus esitatud. Ettevalmistavas menetluses kaebeõiguse hindamisel ei saa kohus võtta siduvat seisukohta, kas kaebaja õigusi on tegelikkuses rikutud või mitte, kuid kohus saab tuvastada kaebeõiguse puudumise, kui on ilmselge, et kaebus ei ole esitatud kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks või on ilmselge, et kaebaja õiguste riive on välistatud. Analoogset seisukohta kaebaja enda õiguste kaitse hindamisest on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium (vt 22.03.2013 määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17).

5. Kaebusest ei nähtu ühegi kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine. Kaebaja on kaebuses märkinud üksnes viite HKMS § 43 lõikele 2, s.o korduva kaebuse esitamise võimalikkusele ning lisanud kaebusele varasemalt Tartu Halduskohtule esitatud kaebused, mis on kaebajale kohtu poolt tagastatud haldusasjade nr 3-14-52537, 3-14-52759, 3-14-52263, 3-14-52190 ja 3-14- 52195 raames.

6. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et haldusasjades nr 3-14-52537 ja 3-14-52759 tagastati kaebajale kaebused HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka 03.02.2015 avalduses ei ole kaebaja märkinud, et tal käesolevaks hetkeks oleks vangistusseaduse (VangS) § 81 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Samuti ei ole kaebaja kohtueelse menetluse läbimise kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Kaebaja on kohtule saatnud üksnes samad kaebused, mis varasemaltki ning seda ilma ühegi lisaselgitusega kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kaebaja oleks käesolevaks hetkeks VangS § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud. Kui kaebaja oleks kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud, siis ei olnud tal endal mitte mingit takistust seda kohtule tõendada, arvestades seejuures asjaolu, et kaebaja teab halduskohtusse kaebusega pöördumise korda, kuna ta on varasemalt esitanud kohtule arvukalt kaebusi.

7. Haldusasjades nr 3-14-52190 ja 3-14-52195 tagastati XXX kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid, mis takistasid asja menetlust. Haldusasjas nr 3-14-52263 tagastati XXX kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja oli halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus oli Tartu Ringkonnakohtu menetluses haldusasjana nr 3-14-51933. Viimati nimetatud haldusasjas aga tagastati XXX kaebus samuti HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puuduseid, mis takistasid asja menetlust. Kaebaja ei ole ka käesolevas asjas kaebust esitades püüdnud kõrvaldada neid samasid puuduseid, mis eksisteerisid esialgsetes kaebustes haldusasjas nr 3-14-52190, 3-14-52195 ja 3-14-51933. Kohtu hinnangul väljendab korduva kaebuse esitamine samade puudustega kaebaja pahatahtlikkust.

8. Kohtule on teada, et XXX tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste ja muude pöördumiste esitamisega survestada nii kohut kui ka teisi riigiasutusi. XXX poolt 02.11.2014 kuupäevaga dateeritud Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumisse (registreeritud Tartu Halduskohtus nr 3-1/14/1909-1) on XXX märkinud, et kavatseb 500 päevaga esitada 15 000 kirjalikku pöördumist. XXX on perioodil 01.09.2013 kuni 31.12.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 421 kaebust või riigi õigusabi taotlust. Seejuures on kohtule esitatud kaebused reeglina sarnaste puudustega: kaebuste nõuded on ebaselged või kaebusi ei ole põhjendatud ning arusaadava nõudega kaebuste puhul ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu hinnangul nähtub XXX eelviidatud kirjast Tartu Halduskohtu esimehele ning tema Tartu Halduskohtusse pöördumise statistikast, et XXX ei esita kaebusi oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid selleks, et kohut koormata ja survestada. Võttes arvesse selle kohtule teadaoleva teabe ning asjaolu, et käesolevas asjas on XXX esitanud kaebuse, millest ei nähtu ühegi tema subjektiivse õiguse rikkumine, asub kohus seisukohale, et kaebus on esitatud kohtu koormamiseks, mitte mõne kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks.

9. HKMS § 28 lg 1 kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kui isik esitab kohtule kaebuse, mille eesmärk on kohut lihtsalt koormata, ei kasuta ta oma menetlusõigusi heauskselt. Lisaks sellele, et sel viisil ei ole tal võimalik oma õiguslikke probleeme lahendada, takistab ta seejuures ka heausksete kaebajate juurdepääsu õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul, kuivõrd kohtu menetluslik ressurss on piiratud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-3-1-38-00 määruse punktis 15 selgitanud, et see on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-68-03 määruse punktis 15 märkinud, et õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Nii nimetatud Riigikohtu seisukohtadest kui ka põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause keelelisest tõlgendamisest nähtub selgelt, et põhiseadus kaitseb isiku õigust pöörduda kohtusse, kui tal on tegelik kahtlus, et tema subjektiivset õigust on rikutud. Põhiseadus ei kaitse isiku õigust pöörduda kohtusse pahauskse kaebusega selleks, et kohut koormata või survestada.

10. Kuna kohus on tuvastanud, et kaebus on esitatud kohtu koormamiseks ning HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 ega põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugusel eesmärgil kohtusse, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub XXX ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, et vältida kohtu koormamist pahauskselt esitatud kaebustega. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et see ei tähenda kindlasti XXX halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. XXX on analoogiliselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta aga suutma põhistada, millist tema subjektiivset avalikku õigust on rikutud ning kuidas seda on tehtud. Teisisõnu, halduskohus ei tee kaebeõiguse osas eri isikutel vahet ning kui kaebus ei ole ilmselgelt esitatud kohtu koormamise eesmärgil, jaatab kohus ka XXX kaebeõigust.

11. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

12. Kaebaja on 03.02.2015 avalduses palunud kohtul anda kaitsja. Kohus on seisukohal, et kaebaja kaitsja soovi tuleb tõlgendada selliselt, et kaebaja sooviks on endale riigi õigusabi korras esindaja saamine käesoleva kaebuse menetlemisel. Kuna kohus tagastab XXX kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik