4-15-266/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõistetud arest 3 (kolm) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ning menetlusalune isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.2015. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
Legislator headnote
AI generated4-15-266/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd eelnevad karistused, sh põhiõigusi vähemriivavad karistused rahatrahvide näol ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Full text
4-15-266
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015, Tallinn
Väärteoasja number
4-15-266 (2315,14,010016)
Kohtunik
Märt Toming
Tõlk
Maksim Tšurkin
Väärteoasi
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu
Menetlusalune isik
U.I, ik XXX, elukoht: XXX
Kohtuvälise menetleja esindaja
Marina Vahersalu, Põhja Prefektuuri Ida-Harju
Politseijaoskond
RESOLUTSIOON
1. U.I süüdi tunnistada NPALS § 15
1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja
karistada teda arestiga 3 (kolm) päeva.
2. Mõistetud arest 3 (kolm) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ning menetlusalune isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.2015. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
3. U.I-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „U.I, 4-15-266, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.I-le posti teel tema elukohta.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.02.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.12.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1368945 selles, et 19.12.2014 kella 13.15 ajal peeti Tallinnas, Läänemere 2 juures kinni U.I, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.
Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on 80 % töövõimetu, teeb juhutöid. Tabletid on välja kirjutatud perearsti poolt, rivotril ja alprasolaam. Metadoon on samuti välja kirjutatud, hiljuti, siis ei olnud. Fentanüüli ei ole välja kirjutatud. Fentanüüli tarvitas kaks päeva varem, sel päeval oli tarvitanud metadooni. Metadooni sai keskusest, mis ei ole riiklik ja seal ei ole kontrolli. Fentanüüli sai tänavamüüjalt. Trahve võetakse maha pensionist, samalaadse väärteo eest määratud trahvi samuti võetakse maha pensionist.
On veel poolteist tuhat eurot maksta. Nüüd kui on metadooniravil, on hakanud mõtlema. Küsitud karistusega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna isik asus metadooniravile, töötab mingil määral, on sissetulek, maksab rahatrahve, samuti ilmus kohtuistungile, siis taotleb 3 päeva aresti ja ära tuleks kanda märtsi lõpuks. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ning joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud ning arstil puudub õigus teha ettekirjutust sellise aine tarvitamiseks, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, kui ka arestidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata.
Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd eelnevad karistused, sh põhiõigusi vähemriivavad karistused rahatrahvide näol ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning ta on asunud osaliselt trahve tasuma ning on asunud ka ravile, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistuse alamäära lähedasena.
Märt Toming
kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/