3-13-1114/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1114

Haldusasi

RA kaebus Harku Vallavolikogu 25.04.2013 otsuse nr

50 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: RA

Vastustaja: Harku vald, esindaja vandeadvokaat Taimar

Ehrlich

Kolmas

isik:

OÜ

Bryant

Kinnisvara,

esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014.

a otsus haldusasjas nr 3-13-1114 muutmata.

2. Jätta RA menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta Harku valla taotlus menetluskulude väljamõistmiseks RA-lt rahuldamata.

4. Mõista RA-lt OÜ Bryant Kinnisvara kasuks välja menetluskulud summas 450

(nelisada viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 16. märtsil 2015 (HKMS

§ 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-1114

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavalitsus andis 16.04.2008 lepinguga OÜ-le Bryant Kinnisvara üle õiguse

Suurupi külas Mere maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja selle

finantseerimiseks. Harku Vallavolikogu 24.11.2011 otsusega nr 57 otsustati jätta

keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatamata. Detailplaneering võeti vastu

Harku Vallavolikogu 28.06.2012 otsusega nr 46. Harku vald, OÜ Bryant Kinnisvara ja OÜ

Ateljee Süd sõlmisid 01.10.2012 lepingu, millega OÜ Bryant Kinnisvara kohustus

finantseerima ja OÜ Ateljee Süd koostama sama detailplaneeringu.

2. Harju maavanem kiitis 28.12.2012 kirjaga nr 6-7/5277 detailplaneeringu heaks ja nõustus

valla üldplaneeringu muutmisega.

3. Harku Vallavolikogu kehtestas 25.04.2013 otsusega nr 50 Suurupi külas Mere

maaüksuse (tol ajal katastritunnus 19801:001:1670) ja lähiala detailplaneeringu vastavalt OÜ

Ateljee Süd tööle nr DP-26009. Planeeringu kehtestamise otsusest ja planeeringu seletuskirjast

nähtub järgnev.

Detailplaneering algatati 05.12.2006. Planeeritav ala oli 2,1730 ha ja 100% ärimaa

sihtotstarbega ning see asub Läänemere kaldal. Suurem osa vaadeldavast alast oli looduslik

heinamaa, kõrghaljastust leidub peamiselt Mere maaüksuse lõunaosas. Mere maaüksus on

hoonestatud militaarehitistega ning kolme väikese suvemajaga. Lähiala valdavaks

hoonestustüübiks on väikeelamud, tegemist on monofunktsionaalse piirkonnaga. Kruntide

suurused vahelduvad (1000-5000 m²).

Olemasolev Mere maaüksus otsustati planeeringuga jagada kaheks elamumaa (pärast kruntide

moodustamist katastritunnustega 19801:001:2321 ja 19801:001:2323) ja üheks tootmismaa

sihtotstarbega krundiks (19801:001:2322), määrati ehitusõigus kahe üksikelamu ja abihoonete

ehitamiseks elamumaa kruntidele, lahendati juurdepääs, parkimine ja tehnovõrkudega

varustamine ja muudeti maa sihtotstarvet. Rohekoridor jäeti hoonetest lõuna poole

kõrghaljastusega alale. Kalama tee ja Mere maaüksuse vaheline ala jääb hoonestamata ja see

10-30 meetri laiune maariba jääb sotsiaalmaaks.

Planeeringuga kavandati uute hoonete püstitamine olemasolevate hoonete juurde katastriplaanil

õuealana märgitud alale. Keskkonnaameti seisukoha järgi ei ole sellisel juhul vajalik

detailplaneeringuga uute hoonete kavandamisel ehituskeeluvööndisse esitada taotlust

ehituskeeluvööndi vähendamiseks looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt (tegemist on LKS § 38

lg 4 p-s 1 sätestatud erandiga).

Planeeringu menetlemise ajal kehtinud valla üldplaneeringu kohaselt oli ala juhtotstarve

puhkebaaside maa. Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta valla kehtivat üldplaneeringut,

kus planeeritav ala oli kavandatud puhkebaaside maana. Puhkebaaside maa-ala juhtfunktsioon

võimaldab määrata maa sihtotstarbeks ärimaa ja kasutusotstarbeks majutushoone maa.

Muudatus seisneb maakasutuse juhtfunktsiooni muutuses. Muudatusettepanekut põhjendati

asjaoluga, et puhkebaaside ehitusõiguse realiseerimise asemel loodustingimusi arvestav

3-13-1114

3(9)

üksikelamute rajamine on sobivam nii naaberkinnistute kasutajate kui mereäärsel alal liikuvate

loomade huvides tulenevalt püsielanikkonna alalhoidlikumast käitumisest ja ühtlasemast

kasutusrežiimist.

Detailplaneeringuga tehti ettepanek muuta valla uut üldplaneeringut, mille järgi on planeeritav

ala valdavalt kavandatud leebe režiimiga loodusliku haljasmaana ja mereäärse rohekoridorina.

Muudatus seisneb maakasutuse juhtfunktsiooni muutuses. Detailplaneeringut asuti koostama

samal ajal kui uut üldplaneeringut. Uue üldplaneeringu lahenduses on muudatus sisse viimata,

kuni detailplaneeringu eesmärgi saavutatavus selgub.

4. RA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti Harku Vallavolikogu

25.04.2013 otsuse nr 50 tühistamist. Kaebust põhjendati järgmiselt.

4.1. Planeering on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 61 p-ga 2, kuna

detailplaneering muudab Harku valla kehtivat (1996. a) üldplaneeringut, mistõttu pidanuks

selle tellijaks olema kohalik omavalitsus. Harku Vallavalitsus andis 16.04.2008 lepinguga

detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üle OÜ-le Bryant

Kinnisvara ning leping, mille järgi on detailplaneeringu koostamise tellijaks Harku vald, sõlmiti

alles 01.10.2012, s.t kolm kuud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Seda tulnuks teha kohe,

kui selgus kavatsus üldplaneeringut muuta (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p

18).

4.2. Detailplaneeringu menetlemisel rikuti PlanS § 18 lg 7 p 1, sest üldist huvi pakkuvast, s.t

üldplaneeringut muutvast detailplaneeringust ei teavitatud valla kõigi külade vähemalt ühes

üldkasutatavas hoones ja järelikult ei olnud avalikkus piisavalt kaasatud. Puuduliku

informeerimise tõttu ei olnud tagatud huvitatud isikute kaasamine. Osaleda ei saanud aktiivsed

Harku valla elanikud.

4.3. Detailplaneering on vastuolus Harju maakonna teemaplaneeringuga „Maakasutust ja

asustust suunavad keskkonnatingimused“, milles on määratud rohealade põhimõtted.

4.4. Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 võeti vastu Harku valla uus üldplaneering.

Selle koostamise raames viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), milles

määratud rohealad põhinevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt läbiviidud analüüsil „Harku

valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“. Analüüsis on juhitud tähelepanu, et

arendustegevuse käigus Harku vallas vajavad rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid säilitamist

ning laiendamist. Uue üldplaneeringu seletuskirja (p 2.17) kohaselt on teemaplaneeringut

täiendatud ja täpsustatud. Kohalik omavalitsus peab võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud

selleks, et teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustik toimiks. Uue üldplaneeringu kohaselt

on vastav ala kavandatud valdavalt leebe režiimiga looduslikuks haljasmaaks ja mereäärseks

rohekoridoriks, kus võiks arendada elamuehitust hajaasustuse põhimõttel (s.o elamute

minimaalne vahekaugus 100 meetrit ja elamu rajamiseks vajaliku maa suurus 2 ha). See

tähendab, et antud detailplaneeringu puhul poleks Mere maaüksusele tohtinud kavandada

rohkem kui ühte elamut koos abihoonetega.

Detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et läbi oleks viidud sisuline analüüs, mis oleks seotud

piirkonna rohevõrgustiku toimimisega.

4.5. Detailplaneeringuga saab üldplaneeringut muuta üksnes põhjendatud vajaduse korral

(PlanS § 8 lg 7). Ei esine ülekaalukat ja õiguspärast erahuvi, mis kõrgema astme planeeringu

muutmist õigustaks.

3-13-1114

4(9)

4.6. Üks planeeritav krunt asub ehituskeeluvööndis (100 m) ja kalda piiranguvööndis (200 m)

ning teine kalda piiranguvööndis.

5. Harku vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

6. OÜ Bryant Kinnisvara palus jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1462,50 €.

7.1.

Kaevatava planeeringu menetlemise ning kehtestamise ajal oli menetluses Harku valla

uus üldplaneering, mis võeti vastu Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 71 ning

kehtestati 17.10.2013 otsusega nr 138. Uue üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala osaliselt

rohevõrgustiku alale ning enne uut üldplaneeringut kehtestatud detailplaneering on

üldplaneeringus kajastatud. Uut üldplaneeringut kaevatava otsuse andmise ajal kehtestatud ei

olnud, seega ei olnud see õiguslikult asjassepuutuv. Üldplaneeringu vastuvõtmise akt ei ole

käsitletav üldplaneeringut kehtestava haldusaktina. See ei tähenda aga siiski seda, et

menetletavat üldplaneeringut ei võinud diskretsiooni teostamisel arvestada.

7.2.

Menetlusosaliste peamine vaidlus seisneb selles, kas kohalikule omavalitsusele

planeeringu tellija õiguste tagasiandmine toimus õigeaegselt ja mõjutas see menetlusviga

lõplikku otsust; kas tegemist oli üldist huvi pakkuva detailplaneeringuga PlanS § 18 lg 7 p 1

mõttes; kas vastuvõetud uuel üldplaneeringul oli õiguslik mõju detailplaneeringu kehtestamisel;

kas üldplaneeringu muutmine vastas PlanS § 9 lg-le 7; kas avalik huvi on jäetud maaomaniku

huvi eelistades piisava tähelepanuta.

7.3.

Kaebus on esitatud avalikes huvides. Avalikes huvides esitatud kaebuses tuleb ära

näidata kaitstav avalik huvi (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-61-07 jt).

Kaebuses ei ole kaitstav avalik huvi selgelt kirja pandud. Esitatud menetlusdokumentide põhjal

võib kaebaja poolt kaitstavaks avalikuks huviks pidada mereäärse (rohe)ala kaitsmist

ehitustegevuse eest. Roheala on rekreatsiooniala valla elanikele ja vajalik looduses olevatele

liikidele liikumiseks.

7.4.

Planeerimisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniruum. Halduse

diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse

poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud

menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on

kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega

ole väljutud diskretsiooni piiridest ning tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Haldusaktis on

planeeringulahendust põhjendatud ning hinnatud ka proportsionaalsust. Need põhjendused ei

tekita mõistlikku kahtlust diskretsiooni väärast kasutamisest.

7.5.

PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-12-07 leidnud,

et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtiv

üldplaneering nägi ette vaidlusalusele maale juhtfunktsiooni, mis eristus detailplaneeringuga

kavandatavast üksnes hoonestuse laadi poolest, mitte ei välistanud hoonestamist. Seetõttu tuli

muuta kehtivat üldplaneeringut, et saaks detailplaneeringu alusel määrata katastriüksusele

elamumaa sihtotstarbe. Selline muutmine oli kohtu arvates ka põhjendatud. Haldusorgan on

asjakohaselt põhjendanud, miks ta peab elamumaa sihtotstarvet sobivamaks, muu hulgas

looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt.

3-13-1114

5(9)

7.6.

Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringu kohaselt ei asunud

planeeringuala rohekoridoris. PlanS § 7 lg 3 p-dest 1-13 nähtuvalt määrab teemaplaneering

üldised maakasutuse suunad, kuid ei reguleeri maakasutust detailselt. Seega ei ole asjakohane

ka väide, nagu pidanuks rohekoridorile avalduva mõju osas tellima eksperthinnangu.

Õiguslikult asjakohane oli hinnata planeerimismenetluses keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimise vajalikkust, mida haldusorgan ka tegi. Haldusorgan, kes uue

üldplaneeringuga rohekoridori pärast detailplaneeringu kehtestamist määras, leidis kaevatavat

haldusakti andes, et detailplaneering sellisel kujul rohekoridori toimimist ei välista (selles jäetud

haljaskoridor on toimimiseks piisav). Rohekoridori funktsiooni säilitamiseks nähti

detailplaneeringus ette ehitiste rajamise vältimist ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis ning

eramaa ulatuslikku tarastamise keelamist risti rannajoonega.

7.7.

Vastuolu PlanS § 10 lg 61 p-ga 2 ei esine. Kuna PlanS § 10 lg 61 p 2 jõustus alles

01.07.2009, ei olnud enne selle jõustumist võimalik märgitud sätet rikkuda.

7.8.

16.04.2008 lepingu sõlmimise ajal kehtis PlanS § 10 lg 6, mis sätestas, et eraõiguslik

isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud

maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud

üldplaneeringuga. Kui menetluse käigus selgus vajadus muuta üldplaneeringut, muudeti ka

sõlmitud lepingut vastavalt kehtivale planeerimisseadusele. 01.10.2012 leping sõlmiti ligikaudu

seitse kuud enne detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu halduskolleegium selgitas sarnases

olukorras planeeringu tellimise tähtsust kohaliku omavalitsuse poolt ja sarnase lepingu

lõpetamise olulisust võimalikult varases menetlusstaadiumis. Kaebaja ei ole esitanud

põhjendusi, miks detailplaneeringu koostamise üle ei olnud kohalikul omavalitsusel kontrolli

ning mis takistas detailplaneeringu vastuvõtmisest või kehtestamisest keeldumast ning

vajalikke muudatusi taotlemast, kui see ei vastanud avalikele huvidele. Erinevate huvide

tasakaalustatud arvestamise nõude rikkumist ei nähtu, mistõttu ei ole põhjust omistada lepingu

hilinenult lõpetamisele avalike huvide kaitsmise aspektist negatiivset mõju. Pole põhjust arvata,

et lepingu varasem lõpetamine oleks kaasa toonud teistsuguse otsuse.

7.9.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta olid teated avaldatud Harku

vallamajas, Suurupi küla Kivi tee bussiootepaviljonis, Harku Valla Teatajas, ajalehes Harju Elu

ja Harku valla veebilehel. Detailplaneering oli avaliku väljapaneku ajal kättesaadav Harku

vallamajas ning Harku valla veebilehel. Kõigis Harku valla külades teadet ei avaldatud.

Vaidlustatud detailplaneering ei olnud üldist huvi pakkuv, tulenevalt sellega kavandatust: 2

pereelamut varem hoonestatud maatükil, mis ei asunud rohekoridoris ning mille ehitamiseks ei

olnud vaja vähendada ranna ja kalda kaitseks kehtestatud ehituskeeluvööndit ega esinenud muid

avalikke huve kahjustavaid mõjusid. Üldine huvi on määratlemata õigusmõiste. Kohtu arvates

ei ole haldusorgan seda mõistet meelevaldselt sisustanud, kui on pidanud kaevatavat

detailplaneeringut üksnes lokaalse mõjuga (sealjuures olemasolevat olukorda vähe muutvaks)

planeeringuks. Asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, ei saa

automaatselt järeldada üldist huvi. Kui see nii oleks, siis oleks seadusandja planeerimisseaduses

avalikustamise sellistel juhtudel ka kohustuslikuna ette näinud, mitte jätnud seda haldusorgani

kaaluda. PlanS § 18 lg 7 p 1 nõudeid ei ole seetõttu rikutud.

7.10. Kaebaja ei väida, et hoonestus on kavandatud ehituskeeluvööndit rikkudes või

Keskkonnaameti seisukoht ehituskeelu puudumise kohta oleks ekslik.Vastustaja palus kaebajalt

välja mõista menetluskulud summas 1384,63 €. Vaidlus ei ole eriliselt keerukas ega välja

vastustaja igapäevase tegevuse raamidest, mistõttu ei ole taotlus põhjendatud. Kaebaja

menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Kolmanda isiku

menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebajalt välja mõista (HKMS §

108 lg 8).

3-13-1114

6(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. RA esitas 04.07.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 04.06.2014 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuse väiteid ja märgitakse järgmist.

8.1. Halduskohus ei ole tuvastanud, millal ilmnes detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud

üldplaneeringu muutmise vajadus ega seetõttu tuvastanud, kas arendajaga sõlmitud lepingu

lõpetamine või muutmine leidis aset piisavalt kiiresti.

8.2. PlanS ei näe ette nõuet üldsuse teavitamiseks planeerimismenetlusest üldplaneeringu

menetlemiseks ette nähtud korras juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu

muutmist. Selline lünk toob kaasa olukorra, kus huvitatud isikud ei oska detailplaneeringu

menetluse vastu huvi tunda, usaldades üldplaneeringus kehtestatut. Seetõttu tuleks

üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut menetleda normide järgi,

mis reguleerivad üldplaneeringu menetlemist.

8.3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 2

alusel tuleb üldplaneeringu menetlemisel läbi viia KSH. See nõue laieneb ka üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu menetlemisele. Varasema üldplaneeringu menetlemisel ei lahendatud

üldse keskkonnaalaseid küsimusi. Valla rohevõrgustiku teema lahendati alles 2003. a

kehtestatud maakonna teemaplaneeringuga, mida täpsustati valla uue üldplaneeringuga,

tuginedes ELF uuringule. Tiheda asustusega alade läheduses toimiva rohevõrgustiku häirimise

korral võivad mõjud avalduda märksa kaugemal häiritavast alast, ka kohtades, mida uuringutes

ei osata ette näha. Linnade läheduses ja tiheasustusega pikitud aladel tuleb teadlaste pakutud

lahendusi eriti hoolikalt arvestada ja loobuda rohevõrgustiku häirimisest.

9. Harku vald vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta

rahuldamata.

9.1. Valla uus ning veel kehtestamata üldplaneering ei olnud detailplaneeringu kehtestamisel

siduv, kuigi selle lahendustega võis planeerimismenetluses diskretsiooni teostamisel arvestada,

ning polnud vajalik detailplaneeringu kehtestamisel sellega veel kehtestamata üldplaneeringut

muuta. Valla käesoleval ajal kehtivat üldplaneeringut ei ole detailplaneeringuga muudetud ning

see polnud ka vajalik, kuna üldplaneeringu polnud detailplaneeringute kehtestamise ajal veel

kehtestatud. Uue üldplaneeringu lahenduse kohaselt on detailplaneeringuala maakasutuseks

elamumaa, mida läbib rohevõrgustiku koridor. Kehtestatud planeeringulaheduse kohaselt ei ole

tegemist loodusliku haljasmaaga, see nähtub selgelt kehtestatud üldplaneeringu koondkaardilt.

Planeeringulahendus tagab nii üldplaneeringukohase rohekoridori toimimise kui ka Mere

maaüksuse hoonestamise võimaluse. Ekslik on apellandi väide, et detailplaneeringuga tehti

ettepanek uue üldplaneeringu lahenduse muutmiseks.

9.2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohane rohevõrgustiku rohekoridor ei ulatunud

teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt Mere maaüksusele.

9.3. Elamumaa juhtfunktsioon võimaldab võrreldes puhkebaaside maa juhtfunktsiooniga

maaüksuse hoonestamist ja kasutamist nii looduskeskkonda kui ka naabermaaüksuste

kasutajate huve enam arvestaval viisil, kuna elamute puhul ala prognoositav kasutuskoormus

väheneb.

9.4. Apellant pole osundanud mistahes asjaolule, mis lubaks väita, et eraõigusliku isikuga

sõlmitud lepingu kehtivus detailplaneeringu vastuvõtmise ajal oleks mingisugusel moel

tegelikkuses negatiivselt mõjunud avalikele huvidele või et selle tulemusena oleks avalikud

3-13-1114

7(9)

huvid käesoleval kahjustatud. Vastustaja kontrollis ka kolmanda isikuga sõlmitud lepingu

kehtivuse ajal detailplaneeringu koostamist.

9.5. Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine on toimunud kooskõlas PlanS

nõuetega. PlanS § 18 lg 7 p 1 ei ole kohaldatav üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute

menetlemisel. Asjaolust, et detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmine

planeeritava kinnistu osas, ei tulene üldsuse huvi planeeringu suhtes, sest üldplaneeringu

muudatused ja detailplaneeringuga kavandatu pole sellist laadi ning ulatuslike mõjudega.

Maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisest tulenevad muudatused puudutavad eeskätt hoonestuse

laadi, arvestades, et maa oli juba enne hoonestatud.

9.6. KeHJS ei tulene, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

menetlemisel tuleks viia läbi keskkonnamõjustrateegiline hindamine. Otsustust strateegilise

keskkonnamõju hindamise mittealgatamiseks on vallavolikogu oma 24.11.2011 otsuses nr 57

põhjendanud. Apellant ei ole oma väidet keskkonnamõju strateegilise hindamise nõutavusest

esimeses kohtuastmes esitanud ega saa apellatsiooniastmes asuda täiendavaid argumente

esitama.

10. OÜ Bryant Kinnisvara palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

10.1. Halduskohus leidis, et kaebaja poolt kaitstavaks avalikuks huviks on mereäärse

(rohe)ala kaitsmine ehitustegevuse eest. Vastavat avalikku huvi ei ole kaebuses ega kaebuse

täpsustuses märgitud. Kaebaja on kogu menetluse viidanud erinevatele väidetavatele

menetluslikele rikkumistele, kuid ei ole kordagi vastavaid väited sisustanud avaliku huviga.

Kolmas isik jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, et kaebaja ei ole esile toonud

avalikku huvi, mille kaitseks on populaarkaebus esitatud ning kaebus kuulus ainuüksi seetõttu

rahuldamata jätmisele.

10.2. Halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et vastustaja on põhjendatult muutnud

detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Harku valla üldplaneeringut, muutes vaidlusaluse

maa juhtfunktsiooni, mis eristus detailplaneeringuga kavandatust üksnes hoonestuse laadi

poolest, mitte ei välistanud hoonestamist.

10.3. Detailplaneeringu alale ei jää teemaplaneeringust tulenevat rohevõrgustiku ala ning

halduskohus on asunud põhjendatud seisukohale, et vaidlusalune detailplaneering ei saanud

muuta rohekoridori, mida planeeringualal ei olnud.

10.4. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et menetluses olnud üldplaneeringu versioon ei

olnud kohalikule omavalitsusele õiguslikult siduv ning kohalik omavalitsus sai menetletavat

üldplaneeringut üksnes diskretsiooni teostamisel arvesse võtta. Vastavalt on antud juhul ka

toimitud. Harku valla uus üldplaneering kehtestati Harku Vallavolikogu 10.10.2013 otsusega

nr 138 ning enne kehtestamist on üldplaneeringut muudetud, sh Mere maaüksuse osas ning ette

nähtud, et Mere maaüksuse sihtotstarve on elamumaa.

10.5. Üldplaneeringu muutmise vajadus tõusetus menetluse käigus ning seetõttu sõlmiti

vallavalitsuse, huvitatud isiku ning planeeringu koostaja vahel 01.10.2012 leping, mille

kohaselt on Harku vald detailplaneeringu koostamise tellijaks. Samas on detailplaneeringu

koostamine toimunud vaid vastavalt vastustaja juhistele ka enne 01.10.2012 lepingu sõlmimist,

mida on kinnitatud ka 01.10.2012 sõlmitud lepingus. Tegemist on varem hoonestatud alaga ning

senine puhkebaaside ala muudeti elamualaks. Ala prognoositav kasutuskoormus on väiksem.

10.6. Üldplaneeringu muutmine on pigem formaalne ning muudatus ei ole kogu valla

kontekstis oluline. Suurupi küla elanikud ei ole planeeringule vastuväiteid esitanud.

3-13-1114

8(9)

10.7. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik esitada väidet, et planeeringu menetlemisel

oleks tulnud läbi viia KSH. Seda väidet ei ole planeeringu vaidlustamisel esitatud. KeHJS ei

näe üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel KSH kohustuslikkust ette.

Tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega ning KSH läbi viimata jätmist on põhjendatud Harku

Vallavolikogu 24.11.2011 otsuses nr 57. Vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas uue

üldplaneeringuga, mille raames viidi läbi KSH.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes

ei

korda

ringkonnakohus

halduskohtu

otsuse

põhjendusi

ja

märgib

vastuseks

apellatsioonkaebusele üksnes järgmist.

12. Harju

maakonna

teemaplaneeringu

„Asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused“ rohevõrgustiku kaardilt nähtuvalt ei asu detailplaneeringu ala

rohekoridoris ega rohevõrgustiku tuumalal. Halduskohus selgitas õigesti, et kehtestamata valla

üldplaneering ei olnud detailplaneeringu kehtestamisel siduv ning selles ettenähtud

rohekoridori asukoht ei olnud lõplikuna kindlaks määratud. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Uus

üldplaneering detailplaneeringu kehtestamise ajal veel ei kehtinud, mistõttu ei olnud tegemist

haldusakti andmisel ajal kehtiva materiaalõigusega. See aga ei tähenda, et vald ei oleks tohtinud

uuest üldplaneeringust lähtuda või selles kavandatud planeeringulahendustega arvestada.

Hilisema üldplaneeringu lahendus on vaidlustatud detailplaneeringu lahendusega kooskõlas.

13. Halduskohus on õigesti kohaldanud planeeringu algatamise ajal kehtinud PlanS § 10 lg-t 6

– mis sätestas, et eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse

ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu

vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa

kehtestatud üldplaneeringuga –, leides, et sellise lepingu lõpetamine toimus piisavalt varakult

ning kaebaja väidetest ei nähtu, et vallal puudus kontroll planeeringulahenduse üle. Tõepoolest

ei ole menetluses leidnud tuvastamist, millal jõuti järeldusele, et vajalik on üldplaneeringu

muutmine. Sellist järeldust olemasolevate tõendite pinnal teha ei ole võimalik, sest kohtule ei

ole esitatud planeeringu erinevaid tööversioone. Apellant ei ole menetluse kestel osundanud aga

ühelegi asjaolule, mis lubaks väita, et detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise

üleandmine oleks planeerimismenetlust negatiivselt mõjutanud või et see poleks toimunud

vastustaja juhtimisel ja kontrolli all. Planeeringu vastuvõtmise järel oli vastustajal võimalik

nõuda planeeringulahenduse muutmist avalikust huvist lähtuvalt. Planeerimismenetluses ei ole

planeeringulahenduse vastuolule avaliku huviga juhtinud tähelepanu Keskkonnaamet, Harju

maavanem ega Suurupi küla elanikud.

14. Halduskohus selgitas õigesti, et avalikkuse teavitamise nõudeid (PlanS § 18 lg 7 p 1) ei ole

rikutud. Kaebaja väide, et avalikkus ei pruugi sellisel juhul saada üldplaneeringu lahenduse

muutmisest teada, ei ole õige. Vastustaja kaalumisruumi piirab määratlemata mõiste „üldist

huvi pakkuv detailplaneering“ sisustamise üle aset leidev kohtulik kontroll. Mistahes ulatuses

või sisuga üldplaneeringu muudatust ei ole sellest piirangust tulenevalt võimalik teha

detailplaneeringuga, millest ei teavitata avalikkust PlanS § 18 lg 7 p-s 1 sätestatud korras.

Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlusalust planeeringut ei saa pidada üldist huvi pakkuvaks.

Planeeringuala on piisavalt väike, hoonestus rajatakse olemasoleva hoonestuse juurde või

asemele ning muudatused üldplaneeringus ei ole olulised.

3-13-1114

9(9)

15. Apellandi väidet detailplaneeringu õigusvastasusest seetõttu, et selle kehtestamisele ei

eelnenud KSH läbiviimine, ei saa pidada kaebuse aluse muutmiseks. Planeeringu menetlemise

normide rikkumine ja, nagu halduskohus õigesti tuvastas, sellest tulenenud mereäärse (rohe)ala

ebapiisavat kaitsmist ehitustegevuse eest, saab otseselt seostada keskkonnamõjude seaduses

ettenähtud korras hindamata jätmisega. Apellandi seda väidet ei saa seetõttu jätta tähelepanuta.

16. KeHJS § 33 lg 1 p 2 nõuab üldplaneeringu menetlemisel KSH läbiviimist.

Detailplaneeringut, mis sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, ei saa üldplaneeringuga

samastada. Seda kinnitab otsesõnu KeHJS § 33 lg 2 p 1, mis näeb ette üldplaneeringu muutmise

korral vajaduse korral KSH läbiviimise. Tähtsust ei oma, kas üldplaneeringu muutmine toimub

üldplaneeringu, selle teemaplaneeringu või detailplaneeringuga. Vajaduse hindamise

kriteeriumid on paika pandud KeHJS § 33 lg-s 3.

17. KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohustab KSH-d läbi viima detailplaneeringu, mille alusel

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2–4 sätestatust, kehtestamiseks. Sellise

juhtumiga tegemist ei ole.

18. Seega oli vastustajal KSH läbiviimise otsustamisel kaalutlusruum. Kaalumise tulemusel

tehtud

otsustust

on

vastustaja

põhjendanud.

Apellatsioonkaebuse

väide,

et

planeeringulahenduse mõjuala võib ulatuda oluliselt kaugemale, ei ole veenev, arvestades

maakonnaplaneeringu kaardil selle ala rohevõrgustikku kuuluvana mittemärkimist,

Keskkonnaameti ja maavalitsuse planeerimismenetluse kestel väljendatud seisukohti ja

detailplaneeringuga moodustatavate kruntide lõunaossa rohekoridori ala jätmist. Pole põhjust

arvata, et puhkebaaside toimimise korral võiks rohekoridor töötada paremini kui kahe elamu

rajamise korral.

19. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

20. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 745,88

€. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata samal põhjusel, miks vastustaja sarnase

taotluse jättis rahuldamata halduskohus. Vaidlus ei välju valla tavapärase tegevuse raamidest

ega ole eriliselt keerukas.

21. Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude (esindajatasu) väljamõistmist

kaebajalt summas 450 € (sh käibemaks). Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo arve,

selle juurde kuuluva spetsifikatsiooni ja pangakonto väljavõttega. Ringkonnakohtu arvates ei

saa kulu pidada põhjendamatult suureks ega ebavajalikuks. See summa tuleb apellandilt

kolmanda isiku kasuks välja mõista HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel.

22. HKMS § 109 lg 2 teise lause alusel märgib ringkonnakohus, et kaebaja on käesolevas asjas

kandnud menetluskulusid kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt, määruskaebuselt ja

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasudes kokku 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe