3-14-50544/30 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50544 Otsuse kuupäev

13. veebruar 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Maie Kalause kaebus Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014. a korralduse nr 8-8/2014/235 tühistamise ning erastamisprotsessi ennistamise kohustamise nõudes ja Avinurme Vallavalitsuse

16. juuni 2011. a korralduse nr 46 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Maie Kalaus Vastustaja I – Ida-Viru maavanem Vastustaja II - Avinurme Vallavalitsus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maie Kalause kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 16. märtsil 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heiki Kalaus ostis 5. augustil 1997 Avinurme Vallavalitsuselt korteri koos sellele vastava muu osaga elamust (eluruumi), mis asus Ida-Viru maakonnas Avinurme vallas Tammesaare külas (tl 22). 12. detsembril 1997 esitas H. Kalaus avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Tammesaare külas (tl 21).

2. Avinurme Vallavalitsus andis 16. juuli 2002. a korraldusega nr 202 H. Kalausele nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 24 pöördel). Erastatav Laadamuru maaüksus asus Avinurme valla Tammassaare külas, pindalaga 10236 m2. Korralduse kohaselt oli maakasutuse

3-14-50544

sihtotstarve elamumaa ning erastataval maal asuvad hooned kuulusid H. Kalausele 5. augusti 1997. a ostu-müügilepingu alusel.

3. Võttes aluseks maareformi seaduse (MaaRS) §-d 6 lg 32, 20 1g 1, 21 1g 1, 22 1g 1, 221 1g 6, 222 1g 1, 223 1g-d 1, 41, 7, 8 ja 23 1g-d 1, 5 ning Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ ning lähtudes H. Kalause avaldusest, esitatud dokumentidest ja Avinurme Vallavalitsuse 16. juuli 2002. a korraldusest nr 202 tegi Ida-Viru maavanema kohusetäitja 31. märtsil 2003. a korralduse nr 345 (tl 12) erastada ostueesõigusega maa H. Kalausele (resolutsiooni p 1). Erastatav maaüksus Laadamuru asub Riigi maa-ameti Ida-Viru Maakatastri 20. märtsi 2003. a õiendi alusel Avinurme vallas, Tammessaare külas. Maaüksuse pindala on 10236 m2, katastritunnus 16401:003:0186 ja sihtotstarve elamumaa 001 (E) 100%. Erastataval maal asuvad hooned kuuluvad 5. augustil 1997. a koostatud ostu-müügilepingu alusel H. Kalausele (resolutsiooni p 2). Maa maksustamishind on 2002. a koostatud ostueesõigusega erastatava maa maksumuse määramise akti nr. 31/2002 alusel 6137 krooni. Maa ostu-müügihind on 6137 krooni ja maa erastamise korraldaja kulud 100 krooni (resolutsiooni p 3).

4. Avinurme Vallavalitsus lõpetas 16. juuni 2011. a korraldusega nr 46 Tammessaare külas asuva Laadamuru maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse (tl 16). Korralduse kohaselt on Laadamuru maal asunud elamu täielikult hävinenud ja taastamiskõlbmatu ning ehitusseaduse mõistes ei vasta enam hoone mõistele. Ehitise kordategemiseks vallavalitsus seeläbi tähtaega määrata ei saa ning ostueesõigusega erastamise menetlus tuleks lõpetada.

5. Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014. a korraldusega nr 8-8/2014/235 lõpetati

H. Kalausele maa ostueesõigusega erastamise menetlus Laadamuru maaüksuse osas seoses asjaoluga, et H. Kalaus ei sõlminud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27. juunil 2006, maa ostu-müügilepingut (tl 3). Kaebuse põhjendused ja taotlus

6. Maie Kalaus esitas 17. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida-Viru maavanema

21. märtsi 2014. a korralduse nr 8-8/2014/235 tühistamise nõudes (tl 2). Kaebusest nähtub, et kaebaja ei olnud teadlik, et erastamisprotsess on lõpule viimata, kuna kaebaja abikaasa

H. Kalaus suri 2. detsembril 2007 ning pärast pärandi vastuvõtmist on Maksuja Tolliamet väljastanud kaebajale maamaksu teateid. Kaebaja soovib erastamisprotsessi ennistamist. Kompromissiläbirääkimised

7. Tartu Halduskohus võttis 22. aprillil 2014 M. Kalause kaebuse menetlusse ja tegi menetlusosalistele ettepaneku alustada läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks kompromissiga (tl 6).

8. M. Kalaus esitas 23. aprillil 2014 Ida-Viru Maavalitsusele kompromissettepaneku maavanema 21. märtsi 2014. a korralduse nr 8-8/2014/235, millega lõpetati H. Kalausele maa ostueesõigusega erastamise menetlus Tammsaare külas asuva Laadamuru maaüksuse osas, tühistamiseks ning erastamismenetluse jätkamiseks maavanema 31. märtsi 2003. a korralduse nr 345 alusel (tl 13).

9. Ida-Viru maavanem leidis 16. mai 2014. a otsuses nr 8-3/2014/1862-4 (tl-d 14-15), et

M. Kalause poolt pakutud kompromissettepanek ei ole aktsepteeritav, sest ettepanekus

3-14-50544

puuduvad kaalukad põhjused 21. märtsi 2014. a korralduse nr 8-8/2014/235 kehtetuks tunnistamiseks.

9.1. Isegi juhul, kui maavanem tunnistaks korralduse kehtetuks või kohus korralduse tühistaks, ei ole võimalik erastamismenetluse jätkumine 31. märtsi 2003 korralduse nr 345 alusel, kuna Avinurme Vallavalitsus on 16. juuni 2011. a korraldusega nr 46 Laadamuru maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetanud ja see korraldus on eeldatavalt käesoleval ajal kehtiv ning selle alusel on maakatastrist Laadamuru katastriüksus kustutatud.

9.2. Antud olukorras ei tagaks ka kompromissettepanekuga nõustumine soovitud tulemust. Kompromissettepanekus märgitud põhjused, mille tõttu tuleks maavanema 21. märtsi 2014. a korraldus nr 8-8/2014/235 tühistada, ei anna alust haldusakti tühistamiseks. H. Kalaus kaotas juba peaaegu 1,5 aastat enne oma surma s.o alates 28. juunist 2006 seadusest tuleneva õiguse maa ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Samuti ei esitanud ta taotlust maa ostu-müügilepingu sõlmimise tähtaja pikendamiseks ega näidanud muul moel üles huvi erastamismenetluse jätkamiseks, kuigi selleks oli piisavalt aega arvestades, et erastamise tingimused olid paika pandud 2003. aastal.

9.3. Maamaksu teateid edastatakse seaduse kohaselt lisaks maaomanikele ka kõikidele maa kasutajatele, mistõttu ei saa maamaksu teate saamine anda alust eeldada maaomanikuks olemist.

9.4. Maaomanikuks olemist saab kontrollida kinnistusraamatust, sest ainult kinnistusraamatu kande olemasolu saab kinnitada omandiõigust maale. Kinnistusraamatuseaduse § 74 kohaselt on kinnistusraamat avalik ning igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Oma vara koosseisu mitteteadmine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks ja aluseks haldusakti tühistamisele.

9.5. Avinurme Vallavalitsusel ei olnud kohustust teavitada erastamise õigust omavat isikut, et erastamismenetlus on pooleli ja maa müügileping sõlmimata, sest isik teadis seda isegi tulenevalt maavanema 31. märtsi 2003 korraldusest nr 345, et maa erastamiseks on vajalik sõlmida maa ostu-müügileping, millele eelnevalt oli vaja tasuda vähemalt 10% maa maksumusest ja ka erastamise korraldaja kulud. Maa erastamine ehitiste juurde ei ole seadusest tulenev kohustus, vaid võimalus erastamisest huvitatud isikutele. MaaRS § 351 lg 1 kohaselt saab ehitise omaniku kasuks seada ka hoonestusõiguse, kui isik ei soovi maad erastada. Maa erastamise korraldaja poolt olid kõik tingimused maa erastamiseks loodud maavanema korraldusega nr 345 ning edasi sõltus maa erastamise võimaluse realiseerimine vaid erastamise õigustatud subjekti tegevusest. Maa ostueesõigusega erastamiseks õigustatud isik on oma tegevusetusega viidanud, et on peale erastamisavalduse esitamist kaotanud huvi maa ostueesõigusega erastamiseks (maa müügihinna tasumata jätmine, müügilepingu mittesõlmimine, müügilepingu sõlmise tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmine).

9.6. 26. oktoobri 2005 vastu võetud maareformi seaduse muutmise seaduse § 22 kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa ostumüügilepingut, õigus maa ostu-müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul sama seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostumüügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Eeltoodud seadusest tulenevalt oli H. Kalausel võimalus sõlmida maa ostu-müügileping hiljemalt 27. juunil 2006.

3-14-50544

Vastustajate seisukohad

10. Ida-Viru Maavalitsus leidis 19. mai 2014. a vastuses, et kaebus tuleks tagastada või alternatiivse nõudena jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata (tl-d 26-27). Vastustaja seisukohad on järgmised.

10.1. H. Kalaus ei ole esitanud oma eluajal erastamise korraldajale taotlust maa müügilepingu sõlmimise pikendamiseks. Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014 korraldusega nr 8-8/2014/235 lõpetati H. Kalausele maa ostueesõigusega erastamise menetlus Laadamuru maaüksuse osas seoses asjaoluga, et ta ei sõlminud seaduses sätestatud tähtaja jooksul maa ostu-müügilepingut ega esitanud ka taotlust uue tähtaja määramiseks.

10.2. H. Kalaus kaotas juba 28. juunil 2006 seadusest tuleneva õiguse maa ostu-müügilepingu sõlmimiseks.

10.3. Segadust võib tekitada asjaolu, et ühe sama maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetatud kahel korral kahe erineva haldusorgani poolt ja kahel erineval põhjusel. Vastustaja tunnistab, et nimetatud olukord ei ole tavapärane ja on äärmiselt erandlik ning saanud võimalikuks vaid tekkinud infosulule maavalitsuse ja vallavalitsuse vahel, kuid antud juhul on mõlema haldusorgani tegevus olnud suunatud sama eesmärgi poole – lõpetada erastamismenetlus, kuna erastamise õigustatud subjekt on kaotanud mitmel erineval põhjusel erastamisõiguse. Vastustaja lähtus menetluse lõpetamisel asjaolust, et erastamise õigustatud subjekt ei sõlminud seaduses sätestatud tähtaja jooksul maa ostu-müügilepingut teadmata seejuures, et kohalik omavalitsus on juba menetluse lõpetanud, kuna ehitis ei vastanud enam ehitise tunnustele ning seda ei olnud võimalik ka korda teha.

11. Tartu Halduskohus võttis 22. augusti 2014. a määrusega menetlusse M. Kalause täiendava nõude Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korralduse nr 46 tühistamiseks ja tunnistas vastustajaks Avinurme Vallavalitsuse (tl 48).

12.1 Avinurme Vallavalitsus selgitas, et tal ei ole võimalik esitada tõendit, millest nähtuks Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korralduse nr 46 kaebajale edastamist (tl 56). Maa ostueesõigusega erastamise protsess ei lõpe niisama lihtsalt ja kohustused ei ole vaid kohalikul omavalitsusel ning maa asukohajärgsel maavalitsusel. Kõige tähtsamad toimingud tuleb erastamise õigustatud subjektil endal teostada või esitada mõjuvad põhjused, miks seaduses toodud tähtaegadel ei jõuta maa eest maksta või ostu-müügilepingut sõlmida.

12.2. 16. juunil 2002. aastal Avinurme Vallavalitsuselt nõusoleku saanud erastamisprotsess lõpetati Avinurme Vallavalitsuse poolt alles 16. juunil 2011. Põhjenduseks oli ostueesõigusega erastamise peamise tingimuse äralangemine – hooned olid hävinud. Ehitise taastamiskõlbmatuks muutumine 9 aasta jooksul on kõige selgemaks faktiks, et nii erastamise õigustatud subjekt, kui ka kaebaja olid kaotanud aastateks igasuguse huvi oma vara korrashoidmiseks. Laadamuru maa ostueesõigusega erastamise jätkamine isegi juhul, kui kohus ennistades kaebetähtaja tühistab Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korralduse nr 46, ei ole võimalik ehitise hävimise tõttu.

12.3. Avinurme Vallavalitsus ei teinud takistusi erastamisprotsessi lõpule viimiseks ning ostueesõigusega erastamise menetlust ei lõpetatud kontrollimata olukorda. Selline alustatud protsessi lõpetamine oli maaja omandireformi käigus Avinurme vallas ainuke.

3-14-50544

KOHTU SEISUKOHT

13. Käesolevas asjas on M. Kalaus esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014. a korralduse nr 8-8/2014/235 tühistamist ning erastamisprotsessi ennistamist ja Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korralduse nr 46 tühistamist.

14. Kohus leiab, et M. Kalause kaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Avinurme vallas, Tammessaare külas asuval Laadamuru maaüksusel on maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõppenud. Samuti pole vaidlust selles, et käesolevas asjas on ühe ja sama maaüksuse erastamise menetlus lõpetatud kahel korral kahe erineva haldusorgani poolt ja kahel erineval põhjusel. Avinurme Vallavalitsus lõpetas 2011. aastal maa ostueesõigusega erastamise menetluse põhjusel, et Laadamuru maaüksusel asunud elamu oli täielikult hävinenud ja taastamiskõlbmatu ega vastanud enam ehitise tunnustele. Ida-Viru maavanem lähtus 2014. aastal maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamisel asjaolust, et erastamise õigustatud subjekt ei sõlminud seaduses sätestatud tähtaja jooksul maa ostu-müügilepingut.

16. Kaebaja eesmärgiks on maa ostu-müügilepingu sõlmimine, seetõttu taotleb ta maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise korralduse tühistamist. Pooled on erineval seisukohal selles, kas erastamismenetlus peaks jätkuma. Kaebaja leiab, et ennistamine oleks põhjendatud, kuna kaebaja ei olnud teadlik, et erastamisprotsess on lõpule viimata, sest kaebaja abikaasa H. Kalaus suri 2. detsembril 2007 ning pärast pärandi vastuvõtmist on Maksuja Tolliamet väljastanud kaebajale maamaksu teateid. Ennistamine oleks põhjendatud ka seetõttu, et kaebajat ei ole teavitatud asjaolust, et maa ostu-müügileping on sõlmimata. Ida-Viru maavanem on seisukohal, et H. Kalaus kaotas juba peaaegu 1,5 aastat enne oma surma s.o alates

28. juunist 2006 seadusest tuleneva õiguse maa ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Samuti ei esitanud ta taotlust maa ostu-müügilepingu sõlmimise tähtaja pikendamiseks ega näidanud muul moel üles huvi erastamismenetluse jätkamiseks. Avinurme Vallavalitsus leiab, et maa ostueesõigusega erastamise jätkamine ei ole võimalik ehitise hävimise tõttu.

17. Kohus märgib, et Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korraldusest nr 46 ei nähtu, kes on korralduse adressaat, kellele haldusakt on suunatud. Kohtumenetluses on Avinurme Vallavalitsus selgitanud, et Laadamuru hoonete omanik ja erastamise õigustatud subjekt suri 2007. a detsembris, asjaajamised jäid aastateks soiku, pärimist ei vormistatud, kuid vaatamata sellele, et puudus pärijatega kontakt, ei kiirustanud vallavalitsus erastamisprotsessi lõpetamist otsustama (tl 35). Nendest selgitustest järeldab kohus, et Avinurme Vallavalitsus oli teadlik

H. Kalause surmast ja Tammessaare külas asuva Laadamuru maaüksuse ostueesõigusega erastamise lõpetamise korraldus oli suunatud H. Kalause pärijatele.

18. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10 päeval pärast avaldamist. Riigikohtu halduskolleegium on 23. aprilli 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-33-03 selgitanud, et oluline on, et haldusakt oleks adressaadile teatavaks tehtud, sest HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt on see haldusakti kehtivuse eelduseks.

3-14-50544

19. Kaebaja ega ka Ida-Viru maavanem ei olnud teadlikud Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korraldusest nr 46, millega lõpetati Laadamuru maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetlus. Ida-Viru Maavalitsus sai korraldusest nr 46 teada alles 9. mail 2014, kui Avinurme Vallavalitsus edastas korralduse Ida-Viru maavanemale. Kaebaja sai korraldusest teada veelgi hiljem - Ida-Viru maavanema vastusest, mille kohus edastas kaebajale 27. mail 2014. Kohtu nõudele teavitada, millal adressaat 16. juuni 2011. a korralduse nr 46 kätte sai, vastas Avinurme Vallavalitsus järgmiselt: „Kahjuks ei saa tõendada fakti kas, kunas ja kellele nimetatud korraldus edastati. Arvatavasti jäi korraldus lihtsalt dokumendina vastuvõetuks ja n.ö seisma nagu kogu protsessi kulgemine üle 10 aasta.“ (tl 35).

20. Kuna haldusakti kehtivuse eeldused ei ole täidetud, ei võta kohus seisukohta selles, kas Avinurme Vallavalitsus oli pädev erastamise menetlust lõpetama, kas Laadamuru maaüksusel asuvad hooned on seisundis, mis võimaldaksid nende juurde maa erastamist, või kas Avinurme Vallavalitsus oleks pidanud andma hoonete omanikule tähtaja nende kordategemiseks.

21. MaaRS § 3 lg 1 sätestab, et maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. MaaRS §-st 20 tuleneb, et erastamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg-st 1 tuleneb ehitise omaniku õigus maad ostueesõigusega erastada. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas Ida-Viru maavanem 31. märtsi 2003. a korraldusega nr 345 erastada ostueesõigusega maa H. Kalausele. Eelnevalt oli Avinurme Vallavalitsus 16. juulil 2002 andnud nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastataval maal asusid hooned, mille H. Kalaus omandas 5. augustil 1997. a Avinurme Vallavalitsuselt.

22. Ida-Viru maavanema 31. märtsi 2003. a korralduse nr 345 p 3 kohaselt oli Laadamuru maaüksuse ostu-müügihind 6137 krooni ja maa erastamise korraldaja kulud 100 krooni. Korralduse p 4 nägi ette, et maa ostu-müügihind tasutakse kas korraga või pikaajaliste maksetena osade kaupa arvestusega, et tasumisele kuuluv summa intresse arvestamata ei oleks väiksem kui 2000 krooni aastas. Maa ostu-müügihinnast vähemalt 10% ja maa erastamise korraldaja kulud, tuli tasuda enne maa ostu-müügilepingu vormistamist.

23. 27. novembril 2005 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 22 sätestas, et maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa ostu-müügilepingut, on õigus maa ostu-müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul sama seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ka Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p 273 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa müügilepingut enne 27. novembrit 2005. a, on õigus maa müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul eelnimetatud kuupäevast arvates. Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Mõjuvate põhjuste puudumisel keeldub erastamise korraldaja tähtaja pikendamisest ja lõpetab oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise menetluse ning isik kaotab maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitise

3-14-50544

teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

24. Seega tuli erastamise õigustatud subjektil sõlmida maa ostu-müügileping hiljemalt

27. juunil 2006 või esitada erastamise korraldajale taotlus uue tähtaja määramiseks. H. Kalaus seda ei teinud ja seetõttu kaotas ta 28. juunil 2006, s.o peaaegu 1,5 aastat enne oma surma, maa ostueesõigusega erastamise õiguse. Ida-Viru maavanema 31. märtsi 2003. a korraldusest tulenevalt oli H. Kalausel juba 2003. aastal võimalus tasuda Laadamuru maaüksuse eest kas korraga või pikaajaliste maksetena osade kaupa erastamisväärtpaberitega või rahaga. Erastamise õigustatud subjekt seda võimalust ei kasutanud. MaaRS § 38 lg 4 sätestab, et maa erastamise õigust omav isik on kohustatud maa erastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui maa erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta erastamisnõudest loobunuks ja erastamismenetlus lõpetatakse, ehitise teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ning sellele seatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks.

25. Kuigi kaebaja ei vaidle vastu sellele, et H. Kalaus ei sõlminud maa ostu-müügilepingut nõutud tähtja jooksul ega esitanud ka Ida-Viru maavanemale taotlust tähtaja pikendamiseks, leiab kaebaja, et erastamismenetluse jätkumine oleks põhjendatud. Kaebaja märgib, et Maksuja Tolliamet on talle Laadamuru maaüksuse kohta saatnud maamaksu teateid ning seetõttu eeldas ta, et kinnistu oli erastatud ja kuulus tema abikaasale ja pärandi vastuvõtmisest alates talle. Kohus nõustub Ida-Viru maavanemaga, et maamaksu teatest ei saa järeldada, et maa on erastatud ja kuulub kaebajale. Maamaksuga maksustamise alus on maa omandivõi kasutusõigus. Maamaksuseaduse (MaaMS) § 3 kohaselt maksab maamaksu maa omanik või sama seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. MaaMS § 8 lg 1 sätestab, et maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes

1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. MaaMS § 8 lg 2 näeb ette, et kinnistusraamatus mittekajastuvale MaaMS §-s

10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse MaaMS § 8 lg-s 1 sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. MaaMS § 10 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja.

26. Kaebaja selgitab, et Avinurme vald ei ole teda teavitanud asjaolust, et erastamise menetlus on lõpuni viimata ja maa ostu-müügileping sõlmimata. Kohus ei nõustu Ida-Viru maavanemaga, et erastamise õigust omavat isikut teavitama ei pidanud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 17. veebruari 2003. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-03 selgitanud, et maareformi käigus toimuv haldusmenetlus peab vastama haldusõiguse printsiipidele, mis tulenevad muuhulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtetest ja põhiseaduse printsiipidest. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamiskohustusest oleks Ida-Viru maavanem saanud kõrvale kalduda vaid HMS § 40 lg-s

3 nimetatud juhtudel. Asja materjalidest ei nähtu, et oleks esinenud HMS § 40 lg-s 3 sätestatud aluseid, mille puhul võib haldusmenetluse korraldada menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Seetõttu on Ida-Viru maavanem rikkunud ärakuulamisõigust. HMS § 58 kohaselt ei saa siiski haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

3-14-50544

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. HMS § 58 alusel võib jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

10. detsembri 2014. a otsus asjas 3-3-1-49-14, p 26; 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 14). Kohus leiab, et ärakuulamise tagamine ei oleks viinud käesolevas asjas teistsuguse sisuga haldusakti andmiseni, sest erastamise õigustatud subjekt oli juba 28. juunil 2006. a kaotanud maa erastamise õiguse. Isegi kaebajat õiguspäraselt ära kuulates ei saanuks kaebaja väidetes toodud asjaolud kaasa tuua teistsuguse haldusakti andmist. Kui erastamise õigustatud subjekt kaotab maa ostu-müügilepingut sõlmimata jättes maa erastamise õiguse, ei saa selline õigus hiljem tekkida pärijal.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014. a korraldus nr 8-8/2014/235 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kuigi kohus leidis otsuse p-s 20, et Avinurme Vallavalitsuse 16. juuni 2011. a korralduse nr 46 kehtivuse eeldused ei ole täidetud, jääb M. Kalause kaebus tervikuna rahuldamata, sest Laadamuru maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise alus tuleneb Ida-Viru maavanema 21. märtsi 2014. a haldusaktist.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik