4-14-10092/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-14-10092

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-10092

Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Väärteoasi D.A väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi

Menetlusalune isik D.A, ik: XXX elukoht: XXX; kindel elukoht puudub, Tallinn; töökoht: ei tööta

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, ta oli kohtuistungist teadlik, kohtukutse edastati talle isiklikult telefoni teel (tl 28).

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.A 06.11.2014.a. toime pandud väärteos KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse

kandmisele ilmumise päev. Kohustada D.A

ilmuma PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 16.02.2015.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada D.A suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o.

alates 14.01.2015.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 13.02.2015.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Pert Jürisaar koostas 06.11.2014.a. AB1437194 selle väärteoprotokolli kohta, et D.A, 06.11.2014.a. kella 11:23 ajal Tallinnas, Lootsi 7, kaupluses Rimi möödus kassarivist, jättes kauba (2 pakki patareisid ICA) eest tasumata kokku summas 3,58 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Protokolli kohaselt rikkus D.A sellega KarS § 199 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et asja arutamine ilma menetluse isiku osavõtuta on võimalik ning leidis, et D.A tuleks karistada arestiga 10 päeva, kuna isikul on varasemalt määratud rahatrahvid tasumata. Menetlusalune isik D.A kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas asja arutamist võimalikuks V™S § 90 lg-st 1 tulenevalt, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud (tl 28), samas ei ole taotletud asja arutamise edasilükkamist, kaitsja isikul puudub. Isikule selgitati ka kohtuistungi aja teatamisel, et asja võidakse arutada tema osavõtuta.

Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid (tl 4, 6-18), milliste avaldamisele istungil osalenud pool vastu ei vaielnud.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid:

- 06.11.2014.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 4),

- indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6),

- Rimi Eesti Food AS avaldust (tl 7),

- isiku kinnipidamise akti nr 1636 (tl 8),

- karistusregistri väljavõtet (tl 9-18). Tunnistajate ülekuulamist ei ole taotletud. Kohtu põhjendused:

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud.

Kohus ei pea usaldusväärseks väärteoprotokollis kajastuvaid, D.A poolt antud, ütlusi selle kohta, et ta ei ole vargust toime pannud ja seda põhjusel, et antud ütlused on selles osas vastuolus teiste kohtus uuritud ning omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Menetlusalune isik ei ole väärteoprotokollis esitanud oma versiooni toimunust, ta üksnes ei nõustu rikkumisega, samas selgitamata, miks teda sel juhul üldse kinni peeti ja viitamata ühelegi muule objektiivsele asjaolule. Nii nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et

D.A'il tuvastati 06.11.2014.a. Tallinnas, Lootsi 7 indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,78 mg/l, isik on protokolliga tutvumist kinnitanud (tl 6). Samuti nähtub Rimi Eesti Food AS avaldusest (tl 7), et paluti alustada menetlust isiku suhtes, kes oli Lootsi 7 asuvas kaupluses läbinud kassad ja kelle juurest leiti 3,58 euro väärtuses kaupa. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 06.11.2014..a kella 11:23 ajal Lootsi 7 asuvas Rimi kaupluses menetlusaluse isiku juurest leiti patareid ICA väärtusega 3,58 eurot. Kohtu veendumust selles, et antud väärteo on toime pannud D.A, kinnitab ka asjaolu, et teda on varasemalt 4-l korral KarS § 218 lg 1 alusel karistatud seoses väheväärtuslike esemete vargusega (tl 9-18). Kõike eeltoodut arvestades tuleb antud tõendeid pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on omavahel kooskõlalised ning puuduvad igasugused viited ebausaldusväärsusele.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku ütlused, kajastatud on konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, see on koostatud Põhja prefektuuri teenistuses oleva patrullpolitseiniku poolt (tl 4). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt väheväärtusliku eseme varguse kohta, isik on rikkunud KarS § 199 lg-t 1, s.o toime pannud varguse, antud tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi, kui varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvaid ankeetandmeid ta vaidlustanud ei ole, küll aga ei ole ta nõustunud rikkumise toimepanemisega. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 4pö).

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et D.A süü KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o. varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu) toimepanemises on tõendamist leidnud ja seda:

- 06.11.2014.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 4), millest nähtuvalt D.A 06.11.2014.a. kella 11:23 ajal Tallinnas, Lootsi 7, kaupluses Rimi möödus kassarivist, jättes kauba (2 pakki patareisid ICA) eest tasumata kokku summas 3,58 eurot. Isik on antud protokolliga tutvunud.

- indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 6), mille kohaselt 06.11.2014.a. kontrolliti

Tallinnas, Lootsi 7 indikaatorvahendiga D.A ja saadi positiivne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, 0,78 mg/l;

- Rimi Eesti Food AS avaldusega (tl 7), mille kohaselt paluti alustada menetlust isiku suhtes, kes oli Lootsi 7 asuvas kaupluses läbinud kassad ja kelle juurest leiti 3,58 euro väärtuses kaupa. Avalduse lisaks on isiku kinnipidamise akt nr 1636;

- isiku kinnipidamise aktiga nr 1636 (tl 8), millest nähtuvalt peeti isik kinni 06.11.2014.a. seoses sellega, et tema juurest leiti Lootsi 7, Tallinn asuvast Rimi kauplusest varastatud esemed – patareid ICA 2tk,väärtusega 3,58 eurot.

Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud D.A poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale:

- karistusregistri väljavõtet (tl 9-18), millest nähtuvalt on D.A varasemalt karistatud väärteokorras 40-l korral (kehtivad karistused), sh 4-l korral KarS § 218 lg 1 alusel, viimati 02.04.2014.a.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. D.A on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et D.A on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. D.A pidi kaupluses patareisid võttes teadma, et nende eest tuleb kassas tasuda ning kassast möödumisel paneb ta toime varguse. Isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja soovis või vähemalt möönis seda.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles D.A-le toimepandud väärteo eest karistuseks 10 päeva aresti, kuna isikul on varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid tasumata. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek D.A karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud.

Tulenevalt karistatuse õiendist on D.A varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 4-l korral, sh 02.04.2014.a. 5-päevase arestiga (tl 9-18). Seega tuleb järeldada, et ka pärast eelmise, samalaadse teo eest määratud, lühemaajalise aresti ärakandmist, on isik jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Kuivõrd väärteoprotokollist nähtuvalt D.A ei tööta ega oma kindlat elukohta, siis ei oleks rahatrahvi määramisel selle täitmine perspektiivikas, kuna tal on raskendatud elatusvahendite hankimine. Ka ei ole varasem raskemaliigilisem karistus – arest – soovitud mõju avaldanud, mistõttu isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam põhjendatud. Samuti on isiku poolt tasumata talle varasemalt määratud rahatrahvid (tl 9-18). Kuna isik on jätkanud uute KarS §

218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad ja vajalik on karistada isikut arestiga.

Mõistetava karistuse kestuse määratlemisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju.

Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. D.A näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti arvukalt teisi väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud (RKKKo rikkumiste iseloomu ja sagedust 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et D.A on tahtlikult toime pannud KarS §

218 lg 1 kohase väärteo, seega kohus arvestab ka D.A poolt toime pandud tegude korduvust ja mineviku käitumismustrit. Kohus peab karistusmäära valikul D.A suhtes võimalikuks kohaldada aresti eelmise analoogse teo eest mõistetust pikemas määras, kuid siiski vähesel määral alla sanktsiooni keskmist, arvestades varastatu väikest väärtust ja asjaolu, et kahju ei tekkinud. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks D.A karistamist tema poolt toimepandud väärteo eest KarS § 218 lg 1 alusel 10-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – karistuse mõjususeks peab D.A tajuma, et väärtegude toimepanemisega võib temale karistusena kaasneda tugevam isikuvabaduse riive ärakandmisele kuuluva aresti näol, kuna isik ei ole varasemast karistustest järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid muutnud. Ka ei ole üldkasuliku töö kohaldamine otstarbekas, kuna isiku poolt üldkasuliku töö tegemine eeldab seda, et isik on kriminaalhooldajale kättesaadav, isik ilmub kriminaalhooldaja ja töö tegemise kohta. Antud juhul ei ole isik menetleja kutsel kohtusse ilmunud, tal puudub kindel elukoht ja isiku ei ole menetluses ise avaldanud oma kontaktivahendeid, mistõttu ei ole alust arvata, et isik võiks eelpool mainitud kohustusi järgida. Samuti leiab kohus, et D.A puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus juhindub KarS § 48, § 56; V™S § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS § 175 lg 1 p 1; § 180 lg 1.

Merle Parts Kohtunik