3-11-2724/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-11-2724

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi (Nikiforov) kaebus Viru Vanglale

akende vahetamise kohta ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 16.03.2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 23.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p, tõlge tl 9), milles palus

teha Viru Vanglale ettekirjutuse kambri akende vahetamiseks. Kaebuse kohaselt kasutatakse

uutel akendel mattkilet, mis piirab loomuliku valguse juurdepääsu ja vähendab oluliselt

valgust kambris. Kaebajal puudub võimalus vaadata kambriaknast välja.

2. Vastustaja palub vastuses kaebusele (tl 17-17p) jätta kaebus rahuldamata ning põhjendab

akende vahetamist Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.18 tuginedes vajadusega piirata

kartserikambrites viibivate isikute suhtlemist läbi akna teistes hoonetes viibivate isikutega

ning ära hoida akende kahjustamist. Kambrid on piisavalt valgustatud ja vangla julgeoleku

tagamise vajadus kaalub üles kaebaja huvi aknast välja vaadata.

3. Tartu Halduskohus jättis 05.04.2012. a otsusega (tl 33-34) kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole piirang vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga ja sellega ei

alandata kinnipeetava inimväärikust ega rikuta tema seadusest tulenevaid õigusi. Kohtule

esitatud materjalid, sh kambri valgustatuse mõõtmise õiend, kinnitavad kambri piisavat

valgustatust. Mattkile kasutamine akendel on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Olukord,

kus kinnipeetav ei saa aknast vabalt välja vaadata, on ebameeldiv, kuid kuna tegemist on

kartserikambriga, siis saab sellise piirangu mõju kesta vaid suhteliselt lühikest aega ja olla

tingitud üksnes kinnipeetava enda õigusvastasest käitumisest, mistõttu ei koorma selle

tagajärjed kinnipeetavat ülemääraselt. Eelnevast tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et

puudub alus käsitada mattkile kasutamist õigusvastasena.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (tl 54, tõlge tl 56; tl 50, tõlge tl 53; tl 47, tõlge tl 49; tl 44, tõlge tl 46),

milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.

Kaebaja väljendab arusaamatust selle osas, milline suhtlus saab läbi akende kinnipeetavate

vahel toimuda. Samuti ei aita akende väljastpoolt kilega katmine kaebaja hinnangul kuidagi

vältida nende akende purunemist, sest aknad on samast materjalist, millest olid enne kile

lisamist. Selline piirang ei vasta karistuse täitmise eesmärkidele ja inimväärikuse põhimõttele.

Läbipaistmatu kilega kaetud akendega kambris viibimine on justkui viibimine hauakambris

ning sarnane olukorrale, kus kambril ei olekski aknaid. Kilega akende katmine ei aita kuidagi

kaasa vanglas julgeoleku tagamisele, ning kinnipeetavatele sellega kaasnevad ebamugavused

on liiga suured. Kinnipeetav võib kartseris viibida ka rohkem kui 45 päeva ning kaebaja

isiklikult on läbipaistmatu kilega kaetud akendega kartserikambris nr 1275 viibinud järjest ka

84 ööpäeva.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.07.2013. a otsusega (tl 68-69) apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuses, vaideotsuses ja vastustaja vastuses kaebusele

esitatud nõude rahuldamata jätmise põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis

ringkonnakohus, et vaidlusaluses kambris viibival kinni peetaval isikul on võimalik

käemärkide abil edastada aknast avaneva vaatevälja piires viibivatele teistele isikutele

tähenduslikke sõnumeid ehk suhelda teiste isikutega. Kartserikambri aknale paigaldatud

piimjas mattkile takistab kambris viibivatel isikutel kambrist väljaspool asuvate teiste

kinnipeetavatega suhelda ja on seega eesmärgipärane. Samuti takistab mattkile tulenevalt selle

struktuurist ja elastsusest akna purunemist. Mattkile tagab teatud ulatuses valguse pääsemise

kambrisse ning kambris oleva kunstliku valgustuse tase ületab nõutud minimaalse taseme.

Kartserikambri piisav valgustatus on seega tagatud.

6. Kaebaja esitas Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2013. a otsuse peale

kassatsioonkaebuse (tl 76-76p, 78-78p, tõlge tl 80-81), milles palus ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud asjakohaselt põhjendanud, miks mattkile

kasutamine on vajalik. Tegemist ei ole proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku

tagamiseks. Samuti jättis ringkonnakohus kaebaja hinnangul ebaõigesti arvestamata tema

seisukoha kartserikaristuse lubatust pikema kestuse kohta.

7. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 20.11.2013. a

otsusega

(tl 103-105)

kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2013. a otsuse ja saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Riigikohtu otsuse kohaselt rikkus Tartu Ringkonnakohus oluliselt menetlusnorme.

Apellatsioonimenetluse kestel muutus kohtukoosseis, kuid asja kohtumaterjalidest puuduvad

menetlusdokumendid, millest nähtuks kohtukoosseisu muutmise õiguslik ja faktiline alus, sh

muutmise aeg ja põhjus, ning menetlusosalisi pole koosseisu muutumisest teavitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, vaadanud apellatsioonkaebuse läbi teistkordselt, leiab, et selle

rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse tühistamiseks puuduvad alused.

9. Kaebaja palub käesolevas asjas kohustada Viru Vanglat vahetama kartserikambris nr 1275

sinna paigutatud mattkiledega kaetud aknaklaasid läbipaistvate aknaklaaside vastu. Vastustaja

on selgitanud, et 2011. aasta oktoobrikuus paigaldati Viru Vangla peahoones (P-hoones)

asuvatele kartserikambrite akendele vangla kodukorra täitmiseks ning vangla julgeoleku

üldiseks tagamiseks mattkile. Vangla sõnul täheldati, et P-hoone kartserikambrites viibivad

kinni peetavad isikud suhtlevad läbi akna käemärkide ja kirjade abil teistes hoonetes viibivate

kinni peetavate isikutega. Lisaks üritasid kinni peetavad isikud saada akendest mööduvate

vanglateenistujate tähelepanu, tagudes vastu aknaid. 2011. aasta oktoobrikuus kehtis Viru

Vangla kodukorra redaktsioon, mille punkt 8.2.18 sätestas järgmist: „Kinnipeetavatel isikutel

on keelatud suhelda teiste osakondade kinni peetavate isikutega välja arvatud

hõivetegevusega tegelemisel. E-hoone suletud osakondades ja P-hoones on keelatud suhelda

teiste kambrite kinni peetavate isikutega.“ Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

kartserikambrite akende katmine piimja mattkilega aitab vältida kinni peetavate isikute

omavahelist suhtlemist akende kaudu ning hoida ära akende kahjustamist. Akendele

paigaldatud mattkile ei võimalda näha aknast väljaspool toimuvat, hoides sellega ära

võimaluse, et kinnipeetavad proovivad saada kas käemärkide abil või aknale tagudes kontakti

väljaspool kambrit viibivate isikutega.

10. Selleks, et veenduda kinni peetavate isikute suhtluse reaalse toimumise võimalikkuses, on

ringkonnakohus palunud vastustajal kohtule täpsustada, kus vaidlusalune kartserikamber

paikneb ja mida on võimalik kambri aknast näha. Vastuses (tl 67) kohtu päringule selgitas

vastustaja järgmist: „Kartseri kamber 1275 asub peahoone teisel korrusel. Kambri aken asub

vahistatu (lilla) hoone poole. Aknast on võimalik näha ka maapealseid jalutusbokse, kus

käivad jalutamas vahistatud, kartserikaristust kandvad ja lukk-kambritesse paigutatud

kinnipeetavad. Samuti toimub antud kambri alt ka transport (näiteks kaubaautod sööklasse)

ning jalutavad mööda ametnikud, külalised. Kambri nr 1275 aknast on pooleldi näha ka

arestimaja.“ Eelnevast tulenevalt on piisav alus arvata, et vaidlusaluses kambris viibival kinni

peetaval isikul on võimalik käemärkide abil edastada aknast avaneva vaatevälja piires

viibivatele teistele kinni peetavatele isikutele tähenduslikke sõnumeid. Ei ole kahtlust, et

selline tähenduslike sõnumite edastamine kvalifitseerub isikute omavahelise suhtlemisena.

Kuna vaidlus puudub selles, et kartserikambri aknale paigaldatud piimjas mattkile ei võimalda

kambris viibival kinni peetaval isikul eristada teiselpool akent asuvaid esemeid, inimesi ega

viimaste poolt võimalikult edastavaid sõnumeid, täidab mattkile oma eesmärki takistada

kambris viibivatel isikutel kambrist väljaspool asuvate kinnipeetavatega suhtlemist ning

tagada sel viisil julgeolekut vanglas.

11. Apellatsioonkaebuses väljendab kaebaja arusaamatust ka selle osas, kuidas peaks

akendele paigutatud kile akende vigastamist vältima, kuna klaasid ei ole teisest materjalist kui

varem. Kohus märgib, et üldteada on asjaolu, et klaasaknale paigutatud kile takistab tulenevalt

selle struktuurist ja elastsusest akna purunemist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on

vastustaja täheldanud, et kartserikambris viibivad kinni peetavad isikud taovad akendest

mööduvate isikute tähelepanu püüdmiseks vastu kartserikambri aknaid. Seda väidet ei ole

ümber lükanud ka kaebaja, mistõttu puudub kohtul alus selle väite õigsuses kahelda. Kohus

leiab, et olukorras, kus kinni peetavad isikud taovad vastu aknaklaase, on akendele kile

paigutamine sobiv ning vajalik vahend akende purunemise ohu vähendamiseks.

12. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et mattkiledega kaetud akendega

kartseris viibimine ei ole kooskõlas karistuse täitmise eesmärkidega ning on inimväärikust

alandav. Kaebaja hinnangul on ebamugavused selles kambris viibivale kinnipeetavale liiga

suured, kuna kartseris olevad tingimused on võrreldavad hauakambriga. Tulenevalt

vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-st 1 peab kartser vastama VangS § 45 lg-s 1 sätestatud

tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

VangS § 45 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel

eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks

vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, ning kambris peab olema aken ja

kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Eluruumidele kehtestatud

üldised nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38. Vastustaja

selgitustest nähtub, et vaidlusalune kartserikamber paikneb Viru Vangla peahoone teisel

korrusel. Kuigi vaidlusaluse kambri aknad on suunatud sisehoovi, on kohtu hinnangul siiski

tagatud teisel korrusel asuva kambri piisav valgustatus VangS § 45 lg 1 mõttes ka olukorras,

kus kambri aken on kaetud piimja mattkilega. Samuti on haldusasja toimikusse lisatud

finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti õiend, millest nähtuvalt on kartserikambris nr

1275 mõõdetud kunstliku valgustatuse maksimaalne tase 400 lx ja minimaalne tase 363 lx.

Õiendi kohaselt on kunstliku valgustatuse lubatud tasemeks 200 lx. Ringkonnakohtu

hinnangul saab eeltoodust järeldada, et kartserikambris oleva kunstliku valgustuse tase vastab

nõuetele ning akendele paigutatud mattkile, mis ei takista valguse läbipaistmist, ei muuda

kambrit piisava valgustuse nõudele mittevastavaks. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

kaebaja väited kambri tingimuste vastavuse kohta inimväärikust alandavatele ning

hauakambrile sarnanevatele tingimustele.

13. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja halduskohtu esitatud väidetega, et kuna tegemist

on kartserikambriga, milles kinnipeetav viibib tulenevalt VangS § 63 lg 1 p-st 4 vaid siis, kui

talle on määratud maksimaalselt kuni 45 ööpäeva pikkune distsiplinaarkaristus, ei koorma

selle piirangu tagajärjed kinnipeetavat ülemääraselt. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et

kinnipeetav võib kartseris viibida ka rohkem kui 45 päeva. Ringkonnakohus möönab, et

vangistusseadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt

sellest, et karistatu juba viibib kartseris ning võib juhtuda, et kinnipeetav paigutatakse

erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Siiski on VangS § 63

lg 1 p-s 4 ettenähtud kartserikaristuse näol tegemist distsiplinaarkaristusega, mida

kohaldatakse kinnipeetavale üksnes vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Seega saab kinni peetav isik kehtestatud nõudeid

järgides ise kartserikambris viibimist vältida.

14. Eelnevast tulenevalt ei ole kartserikambri akendele piimjate kilede paigaldamisega

kaebaja õigusi rikutud ning vastustaja ei ole toiminud õigusvastaselt, mistõttu puudub kohtul

alus vastustaja kohustamiseks mattkiledega akende asendamiseks läbipaistvatega. Tartu

Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 200 p 1

alusel jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja on menetlusabi korras vabastatud menetluskulude tasumisest,

jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/