1-15-47/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-47 Kohtukoosseis Andres Parmas, ja Sten Lind Pavel Gontšarov Kriminaalasi Z.G p 9 ja 25 lg süüdistus KarS § 199 lg 2 § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. jaanuari 2015. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Z.G (ik: XXX); elukoht puudub; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud

, viima : ti

- Harju Maakohtu otsusega

19. veebruari 2014. a KarS §

9 ja § 25 lg 2 järgi

199 lg 2 p

Kahtlustatavana kinni peetud 4. jaanuaril 2015 Prokurör Prokuröri abi Malina Kalistratova Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Z.G-lt Eesti Vabariigi kasuks

48 (nelikümmend kaheksa õigusabi osutamisega ) eurot apellatsioonimenetluses riigi seotud kulutuste katteks.

3. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas EE351010052031000004 EE502200221014193355, Danske Bank AS või Swedpangas nr

Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis

EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.G-le selles, et varem varguse 4. esitati süüdistus toime pannud isikuna võttis ta

jaanuaril 2015 S -le kuuluvas XXXXX XXXXX XXXXXXX AS võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 pakki purustatud musta pipart kogumaksumusega 12,87 eurot kassast, kuid . Ta möödus selle kaubaga tahtlikult tasumata jättes seejärel pidas turvateenistus ta kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

2. Harju Maakohtu 6. jaanuari 2015. a otsusega tunnistati Z.G KarS § 199 lg 2 p ja §

25 lg Teda karistati vangistusega kuus kuud

2 järgi süüdi. . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks neli kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks arvati Z.G kinnipidamise kuupäev, s.o

4. jaanuar 2015. Maakohus kohaldas Z.G-le kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kohtuotsusega mõisteti A. Selemenevilt riigieelarvesse 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest välja kohtumenetluse kulud: sundraha ja kaitsjatasu.

3.1. aupluse esitatud avalduse, Maakohus leidis, et toimepandud kuriteod on tõendatud k Z.G kinni

Z.G . pidanud turvatöötaja ütluste, ütluste ja õigusvastase teo aktiga

3.2. Z.G-le maakohus, et karistust mõistes märkis arvestab toimepanija süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse -aastase vangistuse. Kohtu hinnangul ei ole või kuni 5 rahaline karistus Z.G poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Z.G on 17 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. Rahaline karistus ei oleks ka piisavaks vahendiks Z.G mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Z.G on 8 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Z.G ei ole enda jaoks varasematest karistust

est mingeid järeldusi teinud, mistõttu tuleb teda karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada vangistusega. kahetseb Maakohus märkis, et Z.G puhtsüdamlikult tehtut, kuritegu , karistust jäi katsestaadiumisse, varastatu väärtus ei ole suur raskendavad asjaolud puud teda karistada sanktsiooni keskmisest uvad. Neil asjaoludel võib määrast oluliselt lühema vangistusega.

3.3. Kaaludes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab aristuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada kohus, et k

mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Arutatavas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ära kandmine ei ole otstarbekas. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused Z.G puhul aga KarS § 69 materiaalsed eeldused ei esine.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse peale esitas Z.G kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja tema karistamist kergema karistusega. Kaitsja arvates aristus toimepandud ei vasta mõistetud k teo raskusele ega Z.G isikule.

5. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav, kes samuti taotleb talle kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav selgitab, et pani kuriteo toime raske isikliku olukorra tõttu ja et ta soovib minna oma probleeme lahendama tsioonikeskusse. Sillamäe rehabilita

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsioonide , leiab ga

üksmeelselt, et on ilmselt põhjendamatu apellatsioon id d, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsioonidega, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonide da s esitatud seisukohti ei saa küll luge

asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et mõista süüdistatavale kummagi apellandi taotlus kergem karistus on perspektiivitud. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra

– põhistanud, karistus ei ole vastuolus s korrektselt ja veenvalt eaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis Z.G süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmis de puudumist ja kergendava asjaoluna e huve, samuti süüd raskendavate asjaolu süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt id põhjendamatu § st 2 jätab d ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 lskohtukolleegium apellatsiooni kui ilms

nii süüdistatava kui ka kaitsja elt põhjendamatu läbi vaatamata.

10. Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 48 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja nõuetekohane ning kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata taotluses märgitud summa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg

4 kohaselt on määratud kaitsjale

1 p makstud tasu menetluskulu. KrMS §

2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab -d 185 lg ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jä jääb mää äb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega ratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

Parandatud 16.02.2015 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Teha parandus Tallinna Ringkonnakohtu . veebruari 2015 punktis 2, . a määruse asendades seal ekslikult märgitud nime nimega .

2. Käesolev kohtumäärus on Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2015. a kohtumääruse nr 1-15-47 lahutamatu osa.