3-14-51566/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51566 Otsuse kuupäev

12. veebruar 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ragnar Abarenkovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses alusetult kartseris viibimisega Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Ragnar Abarenkov Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab hüvitist seoses inimväärikuse alandamise ja hingeliste kannatuste tekitamisega.

2. Jätta ülejäänud osas kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. märts 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla karistas kinnipeetav Ragnar Abarenkovit 22.10.2013 käskkirjaga nr 6-2/1300 distsiplinaarkorras 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kartseris viibis R. Abarenkov perioodil 23.10.2013 – 07.11.2013.

2. Haldusasjas nr 3-13-2435 tühistas Tartu Halduskohus oma 17.04.2014 otsusega Tartu Vangla 22.10.2013 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 20.05.2014.

3. R. Abarenkov esitas 21.05.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis perioodil 23.10.2013 – 07.11.2013 kartseris viibimise eest hüvitist 1000 eurot. 22.07.2014 otsusega nr 1-13/771-2 rahuldas Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse osaliselt ning hüvitas tekkinud kahju summas 95,85 eurot.

4. 24.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Abarenkovi kaebus, milles ta nõuab Tartu Vanglalt hüvitist 1000 eurot temalt alusetult vabaduse võtmise, inimväärikuse alandamise ja hingelise piina tekitamise eest. Ühtlasi taotles ta enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

5. Tartu Halduskohus esitas 24.10.2014 Tartu Vanglale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel kohtunõude, milles paluti väljastada kohtueelse menetluse materjalid ning väljavõte vanglasisesest isikuarvest. Tartu Vangla täitis kohtunõude osaliselt 27.10.2014 ning täielikult 28.10.2014.

6. 28.10.2014 määrusega vabastas Tartu Halduskohus R. Abarenkovi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

7. Oma 17.11.2014 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus määras 12.12.2014 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 13.01.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 12.02.2015.

9. 29.12.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse R. Abarenkovi täiendavad seisukohad.

Kaebuse põhjendused

10. Oma kaebuses märgib R. Abarenkov, et 22.10.2013 käskkirjaga nr 6-2/1300 karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks ning ta kandis selle 23.10.2013 – 07.11.2013 ära. 17.04.2014 tegi kohus haldusasjas nr 3-13-2435 otsuse, et Tartu Vangla käskkiri tuleb tühistada. Sellest järeldab R. Abarenkov, et talle esitati valesüüdistus ning ta paigutati alusetult 15 ööpäevaks kartserisse, mis tekitas temale alandust, solvangut, nördimust, muret, hirmu ja närveerimist. Ta selgitab, et päeval, mil ta paigutati E4 osakonda, oli ta emotsionaalselt ja vaimselt nii traumeeritud, et ei mõelnud enam adekvaatselt ning ta lõikas endal veenid läbi. Kartserisse paigutamine on inimväärikust alandav ja psüühiliselt traumeeriv kogemus. Seetõttu nõuab ta 1000 eurot hüvitist alusetult vabaduse võtmise, inimväärikuse alandamise ja hingelise piina tekitamise eest.

11. Oma 29.12.2014 kohtusse saabunud täiendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et juba saadud hüvitis 95,85 eurot tuleb nõutavast hüvitisest maha arvata ning nõutavaks summaks jääb 904,15 eurot. Tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsusele asjas Firstov vs Venemaa (nr 42119/04) märgib R. Abarenkov, et hüvitis tuleb määrata viisil, mis mõistab riigi käitumise hukka. Seega ei tohiks lähtuda senisest kohtupraktikast, kuna eelnevad kohtuotsused pole seesugust käitumist ehk alusetult kartserisse paigutamist mõjutanud. Hüvitis 1000 eurot mõjutaks järgmistel kordadel vastustajat sellistes olukordades põhjalikult uurima intsidenti, mitte tõendamata väidete alusel vabadust võtma. Kaebaja märgib ka, et EIK praktikast tulenevalt ei pea kaebaja kannatusi tõendama. Kartserisse paigutamine on iseenesest inimväärikust alandav.

Vastustaja vastuväited

12. Oma kirjalikus vastuses kaebusele märgib Tartu Vangla, et kaebusest ei selgu, kas kaebaja nõuab 1000 eurot hüvitist juba lisaks Tartu Vangla makstud hüvitisele. Vastustaja on kaebajale hüvitanud juba alusetult kartseris viibitud 15 ööpäeva eest lähtuvalt kohtupraktikast summa 95,85 eurot. Vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja tuginenud üksnes asjaolule, et tema viibis kartseris alusetult. Muude võimalike õiguste rikkumisele, mille piiramine või rikkumine ei kaasnenud otseselt kartseris viibimisega, kaebaja ei viidanud. Kaebaja ei viita sellistele asjaoludele ka kaebuses halduskohtule. Vastustaja ei ole kaebaja suhtes kohaldanud täiendavaid piiranguid peale nende, mis kaasnevad kartserirežiimiga. Samuti ei ole tuvastatud ega tõendatud, et kaebajale oleks kartserirežiimil viibimisega kaasnenud täiendavaid kannatusi. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks olla temale vangla poolt hüvitatud kahju summa suurendamise aluseks. Seega ei ole kaebajal õigust ja alust saada suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui näeb ette kohtupraktika seoses alusetult kartseris viibimise ehk ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest ning kaebajale makstud hüvitis ja selle suurus on lähtudes kohtupraktikast küllaldane.

13. Kaebaja avaldab kaebuses, et ümberpaigutamisel osakonda E4 oli tema sedavõrd traumeeritud, et ei mõelnud enam adekvaatselt ja lõikas endal veenid läbi. Kaebaja ei ole vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud asjaolule, et suure üleelamise tõttu oli tema sunnitud end vigastama. Riigikohtu praktika järgi ei ole kaebajal kohtumenetluses õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Kui nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise tõttu väidetavalt tekitatud kahju, mille hüvitamist kaebaja nõuab, on põhjustatud sama tegevusega on vajalik kontrollida, kas kahju hüvitamist taotletakse ulatuses, mida hõlmas vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus.

14. Kui halduskohus ei nõustu vastustaja sellise seisukohaga, ei anna kaebaja selline väide Tartu Vangla hinnangul ikkagi alust suurema hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja tervisekaardi andmetel toimus 26.09.2013 kella 11.50 paiku valvemeediku vastuvõtt kaebaja vigastuste fikseerimiseks. Kaebaja enesevigastamine toimus seega enne temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist, mistõttu ei olnud nimetatud asjaolu seotud kartserikaristuse kandmise ega sellega kaasnevate piirangutega.

Kohtu seisukoht

15. 21.05.2014 kaebaja Tartu Vanglale esitatud võrdlemisi lakoonilises kahju hüvitamise taotluses märkis ta oma nõude kohta järgmist: „moraalse ja füüsiliste kahjude katteks summas 1000 eurot, kuna Tartu Vangla karistas mind alusetult“ (tl 14). Sellest lähtuvalt teeb kohus järelduse, et kaebaja nõudis kahju ebaseadusliku kartserisse paigutamisega seoses ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Kaebaja nimetas, et vastustaja rikkumise tagajärg oli kartseris alusetult viibimine. Kaebaja ei ole oma taotluses nimetanud kahjulikke tagajärgi, mida võiks mõista väärikuse alandamise või tervise kahjustamisena. Kohtu hinnangul ei pidanud ka Tartu Vanglal esitatud taotluse pinnalt tekkima kahtlust, et R. Abarenkov peab silmas mõnd muud kahjulikku tagajärge peale alusetult kartserisse paigutamisega vabaduse võtmise.

16. 22.07.2014 kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise otsusega vangla hüvitas kahju summas 95,85 eurot seoses ebaseaduslikult kartserisse paigutamisega ja sellest tingituna kaasneva vabadusõiguse täiendava piiranguga, mis on nii intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. Oma kaebuses kohtule nõuab kaebaja kahju hüvitamist 1000 eurot seoses talle füüsilist ja hingelist valu või kannatuse tekitamisega (tl 3) alusetult 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, mis tekitas talle alandust, solvangut, nördimust, muret, hirmu ja närveerimist. Seoses sektsiooni E4 paigutamisega oli ta emotsionaalselt ja vaimselt nii traumeeritud, et ei mõelnud adekvaatselt ja lõikas endal veenid läbi. Kaebuse kohaselt on alusetult kartserisse paigutamine on inimväärikust alandav ja psühhiliselt traumeeriv ning see on võrdsustatav alusetult vabaduse võtmisega (tl 4-5). Sellest kohus teeb järelduse, et kaebaja ei nõua moraalset kahju seoses tervise kahjustamisega vaid ta nõuab mittevaralise kahju seoses väärikuse alandamisega ja vabaduse võtmisega RVastS § 9 lõike 1 tähenduses.

17. Kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kahju nõudmise kohta seoses alusetult kartserisse paigutamisega, see on seoses ebaseaduslikult vabaduse võtmisega. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuse nr. 3-3-1-93-09 punktis 12 asunud seisukohale, et ebaseadusliku kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. Nimetatud asjas peeti kohaseks hüvitiseks 100 Eesti krooni iga kartseris viibitud päeva eest ning sama seisukohta on korranud Riigikohus ka asjas nr 3-3-1-84-10. Praegu Eestis kehtivas vääringus teeb see 6,39 eurot. Vastustaja hüvitas R. Abarenkovilev juba 95 eurot 85 senti vastavalt kirjeldatud väljakujunenud kohtupraktikale. Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevast asjast niisuguseid asjaolusid, mis sunniksid väljakujunenud kohtupraktikast suuremat hüvitist välja mõistma.

18. Muude kahjulike tagajärgede osas peale vabaduse võtmise ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kohtul ei ole õigust seda menetleda. Oma 21.05.2014 kahju hüvitamise taotluses kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, millest võiks järeldada, et ta nõuab hüvitist seoses väärikuse alandamise või tervise kahjustamisega. Samuti ei maini ta, et ta oleks seoses distsiplinaarmenetlusega end vigastanud.

19. Ei ole tõendatud, et vastustaja oleks kohaldanud kaebaja suhtes täiendavaid piiranguid peale nende, mis kaasnevad kartserirežiimiga. Samuti ei ole tuvastatud ega tõendatud, et kaebajale oleks kartserirežiimil viibimisega kaasnenud täiendavaid kannatusi. Seega kohus leiab, et kaebajal ei ole õigust ja alust saada suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui näeb ette kohtupraktika seoses alusetult kartseris viibimise ehk ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Kaebaja ei ole tuginenud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses enesevigastusega seotud asjaoludele, selliste väidete osas ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kaebuse laiendamine võrreldes kohustuslikus kohtueelses menetluses avaldatuga ei ole lubatud. Seetõttu jätab kohus selles osas kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik