4-14-10127/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

12. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-10127 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Väärteoasi Kristiin Känd süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 09. detsembri 2014 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku Kristiin Känd kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri vanemkomissar Kaimar Karm Menetlusalune isik Kristiin Känd, isikukood: xxx, elukoht: xxx, seaduslik esindaja H.S.

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 09. detsembri 2014 otsus väärteoasjas nr 4-14-10127 muutmata ja Kristiin Kändi kaitsja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonna kasuks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsari poolt süüdistatav Kristiin Kändile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta punktis 2 nimetatud menetluskulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega tunnistati Kristiin Känd süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 päeva aresti. Aresti kandmise aega arvestati K. Kändi kinnipidamisest 08.12.2014 kell 16:00.

KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti K. Kändilt menetluskuludena väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 48 eurot riigi kanda.

2. 08.12.2014 koostatud väärteoprotokollis kajastatu kohaselt süüdistatakse K. Kändi selles, et tema 08.12.2014 kella 13:57 paiku juhtis Tõrva linnas Viljandi tänaval liikudes Kooli tänava suunas mootorsõidukit BMW 530i riikliku registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. K. Känd rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. Maakohus leidis, et isiku süü 08.12.2014 toimepandud väärteo süüdistuses LS § 201 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

3.1. Maakohus märkis, et K. Känd on andnud nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses detailseid ütlusi selle kohta, et ta on 16-aastane, tal puudub juhtimisõigus ning ta pole autokoolis käinud. Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et antud asjas süüdistuse sisuks olev mootorsõiduki juhtimine oli üleüldse esimene kord, kui ta mootorsõiduki roolis oli. Samuti tugines maakohus ka tunnistaja, politseiametnik T.T. i ütlustele, millest nähtub, et 08.12.2014 kella 13:57 ajal sõitis ta koos politseiametnik S. ga liiklusjärelvalvet teostades Tõrva linnas Viljandi tänaval, kui nende tähelepanu pälvis mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXX , mida otsustati kontrollida. Nimetatud sõiduk keeras Viljandi tänavalt Kooli tänavasse ning seda parempööret teostades sõitis Kooli tänaval liikunud sõiduautole BMW registreerimismärgiga XXX külje pealt sisse. Kontrollimisel selgus, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtis alaealine ja juhtimisõiguseta K. Känd. Eeltoodud tõenditele tuginedes leidis maakohus, et K. Känd on toime pannud mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, mistõttu on K. Känd käitumises realiseerunud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis.

3.2. Maakohus leidis, et K. Känd pani väärteo toime otsese tahtlusega. Maakohus lisas, et

K. Känd on oma ütlustes kinnitanud, et ta teadis, et ta autot juhtida ei tohi, kuid otsustas seda siiski teha.

4. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus LS § 201 lg 1 sanktsioonimäärast ja KarS § 56 sätestatust. Maakohus luges täielikult tõendatuks, et alaealine K. Känd on süüdi raske liiklusalase väärteo toimepanemises, millega kaasnes liiklusavarii põhjustamine.

4.1. Maakohus võttis arvesse, et K. Känd tunnistas kohtuistungil, et võttis mootorsõiduki enda valdusesse sõiduki omaniku loata ning seetõttu on alustatud tema suhtes kriminaalasi KarS § 215 lg 1 tunnustel. Maakohus leidis, et K. Känd poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumine oli väga tõsine, mistõttu ta pidi arvestama igasuguse tagajärje, s.o ka kellegi surma saabumise võimalikkusega. Üksnes õnneliku juhuse tõttu said kannatada vaid sõidukid ja mitte inimesed – K. Känd juhtis juhtimisõiguseta ja esmakordselt roolis olles mootorsõidukit Tõrva linnas tööpäeva keskpäeval, s.o kella 14 paiku, mil koolist siirduvad lapsed koju või huvialaringidesse. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et K. Känd ei ohustanud oma käitumisega mitte üksnes iseennast, vaid suure hulga inimeste elu ja tervist. Maakohus leidis, et eeltoodu iseloomustab K. Kändi käitumist eriti hoolimatu ja vastutustundetuna enda ja teiste elu ja tervise suhtes. Maakohus märkis, et K. Kändi käitumine 08.12.2014 näitab, et tegemist polnud juhuslikku laadi õigusrikkumisega ning K. Kändi ei saa pidada vastutustundlikuks isikuks. Väärteo raames kogutud materjalidest, sealhulgas ka süüdlase enda ütlustest nähtub süüdlase poolt väga üheselt ühiskonnas kehtivate kirjutatud ja kirjutamata reeglite eiramine esimese võimaluse tekkimisel

– koolikohustuse eiramine, vanaemast eestkostja korraldustele mitteallumine jne.

Samas leidis maakohus, et väärteomaterjalidest ei nähtu, et isik oleks õigusrikkumise(d) toime pannud alkoholivõi narkojoobes. Seega ei saa väita, et alaealisel õigusrikkujal oleks tekkinud joobe tagajärjel liigne enesekindlus ja kadunud kriitikameel, vaid ta täiesti kainena ja adekvaatses olekus asus liiklusalaseid ja mitte ainult liiklusalaseid õigusnorme teadlikult ja tahtlikult rikkuma. Samuti võttis maakohus arvesse, et isikut pole karistusregistri andmetel varem karistatud. Samas nähtub kohtuvälise menetleja poolt kohtuvaidluses väljatoodud asjaoludest, et K. Känd on isik, kelle kohta viimase kuu aja jooksul on politsei andmebaasi laekunud 16 teadet – ei täida koolikohustust, ei ööbi kodus, on eestkostjast vanaema pangakaardilt raha varastanud. 03.12.2014 on Tõrva alaealiste komisjon arutanud K. Kändi koolikohustuse täitmist, kuna ühe õppeveerandi jooksul on põhjuseta puudumisi 20% õppetundidest. Alaealiste komisjon määras

K. Kändile ühiskondliku töö sooritamise tähtajaga veebruar 2015. Ka K. Känd ise tunnistas kohtuistungil, et tal on olnud politseiga kokkupuutumusi, kuna teda on politsei poolt taga otsitud kodust põgenemise tõttu.

4.2. Karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus KarS § 57 kohaselt teo toimepanemise alaealisena, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaks asjaoluks aga teo toimepanemise omakasu motiivil – K. Känd on oma ütlustes kinnitanud, et sõita soovinud mehed ostsid sõidukisse 10-liitrit kütust ja K. Känd sai neilt sõidutamise eest 50 eurot. Kuna K. Känd on alaealine, ilma iseseisva sissetulekuta, lisaks on ta oma vanaema eestkostel (kes on küll tänaseks esitanud avalduse eestkoste lõpetamiseks, kuna ei tule alaealisega toime, kohtuasi 2-05-24926), leidis maakohus et K. Kändi ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Samuti leidis maakohus, et K. Kändile ei ole võimalik kohaldada aresti, milline asendataks ühiskondliku tööga. Maakohus viitas, et tuginedes kohtuvälise menetleja andmetele, on Tõrva alaealiste komisjon juba K. Kändile koolikohustuse mittetäitmise tõttu määranud ÜKT sooritamise, tähtajaga veebruar 2015. Samuti on K. Känd ise kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole vähemalt kuu aega koolis käinud ja peab palju järele tegema. Arvestades, et 9. klassi õpilaste koolipäev kestab kella 14-15-ni ning K. Känd peab niigi 2015. a veebruariks sooritama alaealiste komisjoni poolt määratud ÜKT tunnid, siis määrates ka käesoleva rikkumise eest ÜKT, ei jää K. Kändil enam piisavalt aega jooksva õppetöö nõuetekohaseks sooritamiseks, ammugi ei ole võimalik tal omandada seni tegemata õppetööd. Samuti peab alaealisele jääma õppetöö jm kohustuste kõrvalt aega puhkuseks ja hobidega tegelemiseks. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et K. Kändi tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase arestiga. Maakohus leidis, et mõistes isikule sanktsiooni alammäära lähedase aresti 7 päeva, avaldab mõistetav karistus mõju kogu ühiskonnale ehk täidab üldpreventiivset eesmärki, kuid mõjutab samas ka menetlusalust isikut K. Kändi edaspidi olema hoolikam ning täitma korrektselt seadusega kehtestatud nõudeid.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Kändi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuse väärteoasjas nr 4-14-10127 menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega karistatakse K. Kändi LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga.

5.1. Kaitsja märgib, et K. Känd on alaealine, kes õpib Tõrva Gümnaasiumis. Teda ei ole varem kriminaalega väärteokorras karistatud. Menetlusalune isik kahetses toime pandud väärtegu ning tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja lisab, et väärtegu, mille K. Känd toime pani, ei toonud kaasa raskeid tagajärgi.

5.2. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb eriti tähelepanelikult arvestada alaealisele isikule karistuse kohaldamist ja et alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel ( RKKKo-d nr 3-1-1-14-06 ja 3-1-1-99-06). K. Känd leiab, et sama põhimõtet tuleks kohaldada ka väärteo eest karistuse määramisel ning tema karistamine arestiga oli põhjendamatult range. Karistuse mõistmisel palub kaitsja arvestada KarS § 68 lg 2 põhimõtet ning asjaolu, et ta on talle mõistetud aresti (7 ööpäeva) ära kandnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohaga, leiab, et Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusaluse isiku K. Kändi poolt LS § 201 lg 1 järgi sätestatud rikkumise toimepanemise tõendatuse ja selle eest mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased ja esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldusega, et tuvastamist on leidnud K. Kändi poolt LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ja sellega LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

7. Kohtukolleegium leiab samaselt maakohtuga, et arvestades menetlusaluse isiku olukorda, sealhulgas alaealisust, väärteo toimepanemise asjaolusid, oli igati põhjendatud karistada

K. Kändi arestiga. Samuti leiab ringkonnakohus, et 7-päevane arest ei ole alaealisele isikule, keda on kohtuväliselt suunatud igati õiguskuulekale teele ka muude mõjutamismeetmetega (alaealiste komisjoni poolt määratud üldkasuliku töö tundide tegemine) põhjendamatult range. Arvestades väärteoasja materjalides toodud alaealise K. Kändi negatiivset käitumist nii kodus, koolis kui ka avalikes kohtades ning asjaolu, et vanaema on esitanud avalduse eestkoste lõpetamiseks, on lähiprognoose arvestavalt välistatud rahatrahvi määramine. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et asja materjalides kirjeldatud käitumismustriga alaealist isikut, kellele on juba seadusrikkumiste eest üldkasuliku töö tunde määratud, saab õigele teele suunata vaid lühiajalise aresti määramine.

8. K. Kändi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 1,50 tundi, mille eest taotleb ta kaitsjatasu 72,00 eurot (sh käibemaks 12,00 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja rahuldab taotluse. Olgugi, et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse tühistamata ja apellatsiooni rahuldamata, tuleb alaealise olukorda ning varalist seisu arvestades jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Sarnase otsustuse menetluskulude osas tegi alaealise isiku taasühiskonnastamise huvides ka maakohus.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

/allkirjastatud digitaalselt/