2-13-31820/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen

ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-31820

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

TS hagi ERGO Insurance SE vastu kahju

hüvitamiseks

7789,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

TS apellatsioonkaebus

Hageja TS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX X, Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Arvo Junti

Kostja

ERGO

Insurance

SE

(registrikood

10017013,

asukoht

A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn),

lepinguline esindaja Kari Koppel

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. TS esitas Harju Maakohtule 28.06.2013 hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju hüvitamiseks.

2. Hageja

ja

kostja

ERGO

Kindlustuse

AS-i

vahel

sõlmiti

28.09.2011

kodukindlustusleping ERGO Maksi, mis hõlmas koguriskikindlustust XXXXXXX X

asuva hoone (eramu) ja koduse vara kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli

01.10.2011 - 30.09.2012.

3. 15.06.2012 esitas hageja kostjale hüvitise taotluse, sest 14.06.2012 sai hagejale

teatavaks kindlustusjuhtumi toimumine. Katusekatte vahetamise käigus selgus

ulatuslik kahjustus. Vesi oli aastate jooksul tormide mõjul pääsenud katusekatte alla.

Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud. Katuse soojustus oli vett täis

valgunud, oli tekkinud hallitus ning taladele mädanik. Läbijooksu tulemusena sai

kahjustada elutuba, magamistuba ning tehniline ruum. 28.06.2012 teatas kostja

kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. E OÜ esindaja selgituste kohaselt

oli kahju tekkinud valest katuse teostusest. Kostja viitas kodukindlustuse lepingu

tingimuste p 6 alapunktile 2.6, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mille

põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö,

sobimatu või praakmaterjal. Kahju tekkimine ei olnud kostja arvates ootamatu ja

ettenägematu sündmus, hoone katusel ei tuvastatud tormi, rahe või rüsijää tõttu

tekkinud avasid. Kostja leidis, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu nr

40685051 mõistes ning kostjal puudus alus hüvitise taotluse rahuldamiseks.

4. Hageja leidis, et kostjal puudus õiguslik alus jätta tema taotlus rahuldamata.

Kindlustatud oli hoone tervikuna, sh katus. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste

KT.0646.11 p 4.2. kohaselt oli hoone puhul kindlustusobjektiks maapinnaga püsivalt

ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis koos selle oluliste osadega.

Vastavalt tingimuste p-le 6.1. on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatu ja

ettenägematu kahjustumine, hävimine või kadumine. Hagejal ei olnud põhjust eeldada,

et terve katusekatte all võiks olla kahjustused. Kahjustused selgusid alles katusekatte

eemaldamisel. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 mõistes ning

kindlustusandja pidi täitma oma lepingust tulenevat kohustust.

5. Kindlustusvõtja ei rikkunud katusealust kuidagi tahtlikult või teadlikult. Esmane

kahjustustest teadasaamine toimus katusekatte vahetamisel 14.06.2012. Ehituspraak ei

olnud tõendatud. Kahju tekkimise ja konstruktsioonide õige, projektijärgse ehitamise

või projektist erineva ehitustehnilise lahenduse vahel tegelikkuses põhjuslik seos

puudus. Hageja leidis, et kindlustusandja poolt korraldatud ekspertiis ei olnud pädev.

6. Vastavalt E OÜ hinnangule oli hagejale tekkinud kahju suuruseks 7789,66 eurot. E

OÜ arvamuse kohaselt oli tegemist sadevee ülesvooluga soodsate tuulte korral

sindlite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Ka oli nimetatud arvamuse kohaselt

kadunud ilmastiku mõjul bituumensindlitelt pealmiseks kaitseks mõeldud kividelt

kate, mis

vähendas

oluliselt

materjali füüsikalisi

omadusi.

Tegemist

oli

loodusmõjudest tingitud õnnetusega, millise kahju tekkimist hõlmas hageja sõlmitud

kindlustusleping.

7. Ehituspraak ei olnud tõendatud ja kostja korraldatud ekspertiis ei olnud pädev. Hoone

katusel olid tuulutuskorstnad ning tuulutusvahed, mis nähtub kohtule esitatud fotodest.

Hoone ehitamisel 1996.a lähtuti tollel ajal kehtinud ehitusnormidest, mida tõendab AS

T hinnang. Hoonele anti 03.07.1996 ehitusluba nr 735, hilisemalt ka kasutusluba. Kui

oleks

esinenud

mittevastavusi

seadusele,

ehitusnormistikule,

materjalile,

mittevastavust projektile või ebakvaliteetset ehitamist, ei oleks viidatud dokumente

ehitisele väljastatud. Kostja sõlmis kindlustuslepingu nimetatud dokumente omades,

vastavatest otsustustest teades ja nendega tutvudes. Kostja andis kindlustuskaitse

kehtinud reeglite kohaselt rajatule.

8. Kahju tekkimine pikaajalise protsessi mõjul ei tähenda, et kahju juhtum oleks olnud

vähem ootamatu või ettenägematu. XXXXXXX X eramu katuse alt leitud kahjustused

ei olnud oodatud, ette aimatavad ega ette arvatavad. Ehitise suhtes, millele on antud

ehitus- ning kasutusluba ja on ehitatud kehtinud nõuete ja eeskirjade kohaselt, ei teki

kahtlusi või ootusi kahjustuste tekkeks. Kahjustused ning nende ulatus selgus

katusekatte eemaldamisel ning seega ootamatult. Kahjustused ei olnud visuaalsel

vaatlusel nähtavad ega ilma katust eemaldamata tuvastatavad.

9. AS T kinnitas, et katusekate paigaldati vastavalt projektile. Kui projekt ei oleks

vastanud toona kehtinud nõuetele, ei oleks saanud hoone ehitusluba. Katusele olid

paigaldatud tuulutuskorstnad. AS T hinnangul tekkisid kahjustused ilmastikust

tulenevalt ehk vihmavee katuse kattest läbivoolamise tõttu. Vee läbivoolu tingisid

tugevad tuuled ja tormid, mis sundisid vett liikuma läbi võimalike mikroavade, mis

pikema aja jooksul pideva külmumise ja sulamise toimel suurenesid. Seega on

tuvastatud koguriskikindlustuse tingimuste p 6.2.8. kohane avade olemasolu ning

kahjustuste tekkimine ilmastiku, tormi ja jää mõjul, mistõttu oli katusel kehtiv

kindlustuskate.

10. E OÜ on samuti kinnitanud, et põhiliseks lekke põhjuseks võis pidada sadevee

ülesvoolu „soodsate“ tuulte korral, sindlite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Lisaks

oli ilmastiku mõjul kadunud pealmiselt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis oluliselt

vähendas materjali füüsikalisi omadusi. Hageja leidis, et muus osas lähtus E OÜ

hinnang käesoleval ajal kehtivatest ehitusnõuetest, mis on eksitav, sest regulatsioon on

17 aasta jooksul muutunud ja kindlustusandja andis kindlustuskaitse lähtuvalt

kehtinud reeglite kohaselt rajatule. E OÜ kinnitas ise, et katusekatte paigaldamise ajal

ei nõutud aluskatet. Ebakvaliteetset projekteerimis-, ehitus-, remondi- või

hooldustööd, sobimatut või praakmaterjali ei ole kehtivalt tuvastatud.

11. Ekspertiisiakt nr RTE 20/14 ei saa olla olulist tähtsust omavaks tõendiks, akt ei vasta

„Ehitise ekspertiisi tegemise korrale“. Korra § 6 lg 1 kohaselt koostatakse ehitise

ekspertiisi tulemusena ehitise ekspertiisi aruanne, milles antakse ehitise ja selle

põhiliste tehniliste lahenduste lühiiseloomustus, info ehitise ehitanud isiku ja tema

vastavuse kohta ehitusseaduse §-des 41 ja 47 toodud nõuetele, informatsioon ehitise

vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitises kasutatud tehniliste lahenduste

põhjendatusele ning esitatakse kokkuvõtlik üldine hinnang ehitisele. Töö nr RTE

20/14 koostamisel ei ole lähtutud tegelikest faktilistest asjaoludest. Ekspert käis tema

kasutuses olnud materjaliga ümber hoolimatult ning suhtus algandmete kogumisse

pealiskaudselt. Ekspert leidis, et algselt oli hoone ehitusprojektis planeeritud hoonele

profiilplekk-katus, kuid hageja esitatud joonised, kus on katusekate Icopal, on ilma

aadressita ega kuulu suure tõenäosusega ehitusprojekti koosseisu. Hageja leidis, et

ekspert ei ole tutvunud kõigi materjalidega ega Tallinna Linnavalitsuse arhiivis

säilitatava hoone projektdokumentatsiooniga. Hageja esitatud 1996.a augustikuu

dateeringuga joonistel on olemas viide krundile nr 48 ja tellijaks on KG AS, mistõttu

on plaanid seostatavad XXXXXXX XX X hoonega vaatamata otsese aadressi

puudumisele. Eksperthinnang ei tugine eksperdi oskustele ja teadmistele, vaid lähtub

tõenäosusest, mis ei saa olla eksperthinnangu andmise aluseks. Ekspert kasutas

hinnangu andmisel läbivalt fraasi „suure tõenäosusega”, mis viitab asjaolule, et

ekspert ei olnud oma hinnangutes kindel ja andis oletatavaid järeldusi. Ekspert leidis,

et ehitusprojekt oli pealiskaudselt ja vigaselt seotud konkreetse hoone ning krundiga,

kuid ei selgitanud, millistele erinevustele ta oma arvamuse esitamisel tugines.

Kostja vastuväited

12. Kostja hagi ei tunnistanud. Kahjujuhtum ei olnud kindlustusjuhtum.

13. 14.06.2013 esitas hageja kostjale e-kirja teel teatise, mille kohaselt ta avastas eelmisel

õhtul katuse katte vahetamise käigus ulatusliku kahjustuse. Deklareeritud andmete

kohaselt oli vesi sattunud katusekatte alla. Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei

olnud, aga katuse soojustus oli niiske ja hallitas ning taladel oli mädanik sees.

Sündmuskohal käis olukorraga tutvumas E OÜ esindaja, kelle hinnangu kohaselt oli

põhiliseks lekke põhjuseks sadevee ülesvool „soodsate“ tuulte korral, mis toimus

silindrite vahelt otse katuse konstruktsiooni. Kuna katuse konstruktsioonis puudus

igasugune tuulutus ja hingavus, siis niiskus akumuleerus ja tekitas puidust

kandekonstruktsioonides soodsa kasvupinnase puitu lagundavatele seentele. Lisaks oli

kadunud ilmastiku mõjul bituumensindlitelt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis

oluliselt vähendas materjali füüsikalisi omadusi.

14. Poolte

vahel

sõlmitud

kindlustuslepingu

lahutamatuteks

osadeks

on

kindlustuslepingute üldtingimused KT.0806.11, kodu koguriskikindlustuse tingimused

KT.0646.11 ja kindlustuslepingu sooviavaldus nr 40685051. Koguriskikindlustusega

olid kaetud kõik ootamatud ja ettenägematud kahjujuhtumid, mis ei olnud välistatud.

Üldised välistused olid toodud kodu koguriskikindlustuse tingimuste p-s 6, mille

alapunkti 2.6 kohaselt ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille põhjuseks oli

ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö, sobimatu või

praakmaterjal. Alapunkti 6.2.8 kohaselt ei kuulunud samuti hüvitamisele kahju, mille

oli põhjustanud hoone või rajatise avadest, läbi katuse, seinte või muude

ehitustarindite sisse tunginud vihm, lumi või lume sulamise vesi, rahe või rahe

sulamise lumi, v.a juhtumid, kui avade tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe

või rüsijää tõttu. Tekkinud avad peavad olema tuvastatavad. Tormi all mõisteti

tingimustes tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis.

15. Katusekonstruktsioonide kahjustused tekkisid pikema ajaperioodi jooksul ja olid

tingitud ebakvaliteetsest katuseteostusest. Sellist kahju tekkimist ei saa pidada

ootamatuks ja ettenägematuks sündmuseks. Samuti ei tuvastatud katusel tormi, rahe

või rüsijää tõttu tekkinud avasid. E OÜ tuvastas, et katuse konstruktsioonis on

ehituspuudujääke, s.t katuse konstruktsioonis puudus igasugune tuulutus, mistõttu oli

tekkinud katuse katte alla niiskus. Ehitusvigade tõttu tekkinud kahjujuhtumid on

kindlustustingimuste kohaselt välistatud. Katuse kahjustamine oli pikaajaline protsess,

mitte ootamatu ja ettenägematu sündmus. E OÜ hinnangu puhul ei olnud tegemist

ekspertiisiga, vaid kahju põhjuse välja selgitamisega.

16. Eksperdi järeldused tööde tegemise kohta ilma projektita ning sindlite halva

paigalduskvaliteedi kohta kinnitavad kostja seisukohti. Katusekonstruktsioonis puudus

toimiv tuulutus, mis soodustas puitu lagundavate seente arengut, kuna konstruktsiooni

sattunud vaba vee kuivamine (aurustumine) oli takistatud seoses ventilatsiooni

puudumisega. Lisaks on ekspertiisile lisatud AS T ehitusjuhi teade, mille kohaselt

ilmnesid vana katuse lammutamisel probleemid, mille tekitajaks oli ehituspraak.

Esimese astme kohtu otsus

17. Harju Maakohus jättis 28.10.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

18. Pooled vaidlesid selle üle, kas toimus kindlustusjuhtum ning kas kostja peab hüvitama

hagejale tekkinud kahjuna 7789,66 eurot. Kindlustuspoliisist nr 40685051 nähtus, et

perioodil 01.10.2011 - 30.09.2012 oli koguriskikindlustusega kindlustatud eramu

aadressil XXXXXXX X, Tallinnas. Lepingu suhtes kohaldusid kindlustuslepingute

üldtingimused KT.0806.11 ja kodu koguriskikindlustuse tingimused KT.0646.11.

Kodu

koguriskikindlustuse

tingimuste

KT.0646.11

p

6.1.

järgi

loeti

kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist,

hävimist või kadumist. Tingimuste p 6.2.6 järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju, mille

põhjuseks on ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi- või hooldustöö,

sobimatu või praakmaterjal. Tingimuste p 6.2.8. järgi ei kuulunud hüvitamisele kahju,

mille on põhjustanud hoone või rajatise avadest läbi katuse, seinte või muude

ehitustarindite sisse tunginud vihm, lumi või lumesulamise vesi, rahe või rahesulamise

vesi, v.a. juhtumid, kui avade tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe või rüsijää

tõttu. Tekkinud avad peavad olema tuvastatavad. Tormi all mõisteti tingimustes tuult

kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 m sekundis. Samuti oli p 6.2.4. järgi

välistatud kahju hüvitamine, mille oli põhjustanud kindlustusobjekti tavapärane

kulumine

ja

määrdumine,

riknemine,

korrodeerumine,

materjali

väsimine,

kõdunemine, seenkahjustus, vamm, pikaajaline lagunemine. Kindlustuslepingute

üldtingimustest KT.0806.11 nähtub, et kindlustusriskiks loeti ohtu, mille vastu

kindlustatakse. Kindlustusjuhtum oli kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral

peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Kindlustuslepingu

sõlmimise sooviavaldusest nr 40685051 nähtus, et hageja soovis kindlustada eramut

XXXXXXX X, Tallinnas, mis oli ehitatud 1997.a. Avalduse kohaselt oli hoone

üldpind 320 m2.

19. Hageja esitas kostjale 15.06.2012 hüvitise taotluse, mille kohaselt ta sai

kindlustusjuhtumist teada 14.06.2012 kell 09.50. Hageja kirjelduse kohaselt oli vesi

aastate jooksul vihma ja tormi koosmõjul pressinud ennast katusekatte alla, mistõttu

osa katusetalasid oli niiskuse tõttu mädanenud ja soojustus oli vett täis. Kohtu

eelistungil kinnitas hageja, et ehitisel oli olnud ka varasemaid läbijookse. Hageja

selgituse järgi oli vesi aastate jooksul tormide mõjul leidnud pääsu katusekatte alla.

Katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud. Kirja järgi oli katuse soojustus niiske

ja hallitas, taladel oli mädanik sees. Kostja keeldus 28.06.2012 teatega kahju

hüvitamisest, viidates sellele, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja viitas E

OÜ selgitustele, mille järgi puudus katuse konstruktsioonis igasugune tuulutus. Kostja

vastuse järgi tekkis kahju valest katuseteostusest.

20. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et 14.06.2012 tuvastatud juhtum oli kahju, mille

ilmnemine ei olnud hagejale ootamatu. Vee läbijookse oli varasemalt esinenud

korduvalt ning hageja avaldas ise, et kahjustused olid tekkinud pikema ajaperioodi

jooksul. E OÜ hinnangust olukorrale nähtus, et esimene läbijooks toimus 2009.a.

Elutoas ja magamistoas oli esimene läbijooks 2011.a suvel. Hinnangus on põhiliseks

lekke põhjuseks peetud soodsate tuulte korral sadevee ülesvoolu sindlite vahel

katusekonstruktsiooni. Katuse konstruktsioonis puudus igasugune tuulutus ja

hingavus, mistõttu niiskus akumuleerus ja puidust kandekonstruktsioonides tekkis

soodus pinnas puitu lagundavatele seentele. Hinnangu järgi pidi tuuletõkke plaadi ja

bituumensindlite laudaluse vahel olema tuulutus vähemalt 5 cm. Lisaks oli ilmastiku

mõjul kadunud bituumensindlitelt kaitseks mõeldud kiltkivi kate, mis oluliselt

vähendas materjali füüsikalisi omadusi. Hinnangule lisatud fotodelt nähtub, et

katusekattel väliseid kahjustusi ei olnud.

21. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et kostjal ei olnud õigust kaasata E OÜ-d, sest

poolte vahel puudus VÕS § 490 lg-le 1 vastav kokkulepe eksperdi määramise kohta

ning eksperti ei nimetanud ka kolmas asjas mitteosalev isik. E OÜ hinnang ei ole

ekspertarvamus. Kostjal oli kindlustusandjana õigus ja kohustus läbi viia

kahjukäsitluse toiminguid selleks, et tuvastada kahjujuhtumi toimumine ja tekkinud

kahju suurus. Võlaõigusseadus ega poolte vahel sõlmitud kindlustusleping ei näe ette,

et kostja ei võinud kahjukäsitluse toimingute läbiviimisel kasutada kolmandate isikute

abi. Lisaks on hageja täielikult nõustunud E OÜ poolt hinnatud kahju suurusega.

22. AS T hinnangust nähtub, et hoone ehitamisel 1996.a lähtuti kehtivatest

ehitusnormidest, mis on tänaseks oluliselt muutunud. Kahjustused tekkisid vihmavee

läbivoolust läbi katusekatte. AS T leidis, et katusekate oli paigaldatud vastavalt

projektile, kuid arvamusest ei nähtu, kas või millist projekti AS T seejuures hindas.

AS T hinnangu järgi olid katusele paigaldatud tuulutuskorstnad, mis õhutasid

tuuletõkke pealset osa. Samas on hinnangus mööndud, et mõned kahjustused võisid

olla tingitud puudulikust õhuvahetusest, sest eraldi tuulutuskanalit ei olnud tuuletõkke

peale rajatud, mida kehtivates ehitusnormides praegu nõutakse. Millised on kehtivad

ehitusnormid praegu, millised olid nõuded 1996.a ning kuidas need nõuded erinesid

või kuidas nõuete erinevus tingis kahju tekkimise, AS T hinnangus välja toodud ei ole.

Hageja esitatud fotost nähtuvad katusel olevad korstnad, kuid kas või milline neist on

tuulutuskorsten, fotodest järeldada ei saa.

23. Hageja esitas kohtule ilma esileheta ja ilmselt ebatervikliku osa hoone projektist koos

lõigetega ning koos asendiplaaniga. Esitatud projektdokumentatsioonil puudub esileht

ning esimesel lehel on paljundamisel midagi kinni kaetud. Hageja esitas kohtule ka

ehitise olulised tehnilised andmed. Esitatud projekti väljavõtte p 3.6. järgi tuli hoone

katus katta Icopal katusekattega KÄRG laudalusele. Laudaluse rajamisel tuli kasutada

95 mm laiuseid laudu. Puit pidi vastama IV kategooria nõuetele ja niiskus ei tohtinud

ületada 17%. Lauad tuli naelutada 60-75 mm pikkuste kuumtsingitud naeltega.

Kandekonstruktsiooniks olid puitsarikad. Sadevete rennid ja torud tuli valmistada

tsingitud plekist ja kinnitusdetailid pidid olema kuumtsingitud. Projekti väljavõte ei

sisaldanud nõudeid katusealusele tuulutusele ning puudusid ka mistahes viited

tuulutuskorstnatele. Hoone lõigetes puudub viide hoone aadressile. Lõigete järgi tuli

katusekate KÄRG paigaldada otse laudadest alusele ilma mistahes tuulutuseta. Hoone

lõigetest ei nähtu tuulutusavade ega tuulutuskorstnate olemasolu. Ehitise oluliste

tehniliste andmete järgi pidi aga katuse kate olema profileeritud metall, mitte Icopal

kate KÄRG. Ehitise tehniliste andmete kohaselt pidi ehitise suletud netopinna

suuruseks olema 291,3 m2 (mitte kindlustusavalduses märgitud 320 m2).

24. Hageja poolt täiendavalt esitatud projektdokumentatsioonist nähtub, et projekti

joonised reeglina sisaldasid viidet elamu krundi numbrile. Lõikes A-A on toodud viide

krundile nr 48 ning katusekatte materjalina on ette nähtud profiilplekk, mitte Icopal

kate KÄRG. Antud lõige erineb varasemast hageja poolt kohtule esitatud lõikest, kus

puudus viide krundi numbrile. Joonistest toimiku 1. kd, lk 145-148 nähtub, et

profiilpleki paigaldamisel oleks väline katusekate olnud laineline ning oleksid

tekkinud loomulikud tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel. Hageja

esitatud krundi 48 muudatuste maksumuse andmetest nähtub, et elamus tehti mitmeid

muudatusi erinevalt algsest projektist, kuid see muudatuste nimekiri ei sisalda

muudatusi katuse osas. Projekti seletuskirjas on kirjas alajaotus „Katus“, mille järgi

tuli katus katta Icopal katusekattega KÄRG.

25. Eeltoodud tõenditele tuginedes leidis kohus, et algselt nägi XXXXXXX X elamu

projekt ette profiilplekk-katuse rajamise, mille puhul oleksid tekkinud loomulikud

tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel. Ehituse käigus on ilmselt

otsustatud asendada profiilplekk-katus Icopal katusekattega KÄRG. Kas seejuures

tehti ka nõuetekohane projekti muudatus, kohtule esitatud tõenditest üheselt järeldada

ei saa, sest hageja esitatud joonistel puudub viide XXXXXXX X krundile. Igal juhul

nähtub nendest joonistest, mis puudutasid Icopal katusekatte KÄRG paigaldamist, et

neis ei nähtud ette tuulutusavade või tuulutuskorstnate rajamist. Millise projekti järgi

on ehitatud hoonele väidetavalt hageja esitatud fotodest nähtuvad korstnad,

projektdokumentatsioonist järeldada ei saa. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele

välja toonud ega tõendanud, et projekti joonised Icopal katusekatte paigaldamise kohta

ilma tuulutuskanaliteta vastasid ehitamise ja projekteerimise nõuetele 1996.a või

1997.a. Samuti võib hoone tegeliku netopinna ning projektdokumentatsioonis kirjas

oleva netopinna erinevusest järeldada, et hoonet kas ei ehitatud täielikult projekti järgi

või see on hiljem ümber ehitatud.

26. Hageja esitas kohtule ehituse vastuvõtukomisjoni akti 12.06.1997, mille järgi esitati

vastuvõtmiseks eramu, mille projekt oli koostatud IK poolt (AS R ja K) ning

kinnitatud Tallinna Linnavalitsuses 03.07.1996 nr 25/17. Kohus leidis, et ainuüksi

ehitise vastuvõtmise aktist ei saa järeldada, et katusekatte paigaldamise osas oli ehitis

rajatud nõuete- ja projektikohaselt. Aktist ei ole võimalik järeldada, kas või millises

osas kontrolliti katusekonstruktsioonide puhul vajaliku tuulutuse olemasolu. Seda, et

kindlustusandja oleks juba esimese kindlustuslepingu sõlmimisel või ka vaidlusaluse

kindlustuslepingu sõlmimisel tutvunud kogu hoone projektdokumentatsiooniga ning

hinnanud hoonet nõuetele vastavalt ehitatuks, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.

27. Kohtumenetluse käigus läbi viidud XXXXXXX X hoone katusekonstruktsioonide

niiskuskahjustuste ekspertiisist nähtus, et ekspertiis hõlmas elamu ülevaatust, andmete

kogumist ning nende analüüsimist. Ekspert selgitas oma arvamuses, et talvekuudel

liigub niiskus hoonete välispiiretes seestpoolt väljapoole ning mineraalvillaga

soojustatud puitkarkasskonstruktsioonide puhul kondenseerub vesi sageli suurema

veeaurutakistusega

materjali

sisepinnal.

Ekspert

viitas,

et

hoone

katusekonstruktsioonide soojustuseks oli mineraalvill ja tuuletõkkeplaat, kuid

aurutõkkekile olemasolu ei kinnitanud ükski joonis ega foto. Seetõttu pidas ekspert

võimalikuks, et vee aur kondenseerus tuuletõkkeplaadi alumises osas külmadel

perioodidel

oktoobrist

märtsini,

mis

omakorda

tõstis

puitkonstruktsioonide

niiskusesisaldust ja suurendas mineraalvilla soojajuhtivust. Ekspert märkis, et aastatel

1996 - 1997 kehtisid projekteerimisel Eesti Projekteerimisnormid, mille järgi tuli

ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusjooniste kirjanurka märkida hoone aadress või

krundi andmed. Ekspert rõhutas, et XXXXXXX X hoone algsel ehitusprojektil oli

planeeritud profiil-plekk katus ning kõigil joonistel oli viide ehituskrundile. Hageja

esitatud joonistel, kus katusekatte materjaliks on Icopal KÄRG kate, puudus viide

ehituskrundile või aadressile. Ekspert leidis, et järelikult muudeti hoone

konstruktsioone töö käigus ilma projekti muutmata ning tööd teostati ilma projektita.

Kohus nõustus nende järeldustega, sest hageja poolt esitatud projektdokumentatsioonis

oli samuti algselt ette nähtud profiilplekk-katuse rajamine ning Icopal katusekatte

paigaldamist ette näinud joonistes puudusid viited XXXXXXX X elamule või

krundile.

28. Lisaks leidis ekspert, et sindlite paigalduskvaliteet oli katuseakende piirkonnas halb,

mistõttu kate oli akende ümbruses kinnitustest lahti tulnud. Kõige ulatuslikumad

niiskuskahjustused olid põhjustatud katuseakende piirkonna läbijooksust. Kahjustuste

suure ulatuse lisapõhjuseks oli toimiva tuulutuse puudumine katusekatte aluslaudise ja

soojustuse vahel. Ekspert selgitas oma arvamuses erinevate seenkahjustuste olemust ja

tekketingimusi ning märkis, et kõige kiirem puitu langundava seene areng toimub

umbes 0,75 m aastas. XXXXXXX X katuse konstruktsioonis levis eksperdi hinnangul

Korgiku perekonnast pärit seen ning kahjustuste vanuseks oli vähemalt 4-5 aastat. Vee

kondenseerumine soodustas kahjustuste leviku tingimusi, kuid ei olnud põhiliseks

põhjuseks, sest seene aktiivseks arenguperioodiks on ajavahemik maist septembrini.

Samuti ei mõjutanud puitkonstruktsioonide sellist kahjustumist katusekatte rikked,

sest mädanikku esines ka riketest kõrgemal. Toimiva tuulutuse puudumine katusekatte

aluslaudise ja soojustuse vahel soodustas puitu lagundavate seente arengut, sest vaba

vee kuivamine oli takistatud ventilatsiooni puudumise tõttu. Ekspert leidis, et

katusekatte paigaldusvigade tõttu katuse puitkonstruktsioonidesse sattunud vesi

põhjustas kestva kõrge niiskusesisalduse, mis tekitas soodsa keskkonna seente

arenguks. Eksperdi arvates ei olnud tõendatud katuse ehitamine projektiga kooskõlas.

Projekt nägi ette profiilplekist katuse paigaldamise ning katuse konstruktsioon vastas

profiilpleki paigaldamise nõuetele. Joonistel, mis nägid ette Icopal katte, puudus seos

XXXXXXX X elamuga. Ekspertarvamusele lisatud fotodelt nähtuvad puidu

seenkahjustused. Samuti nähtub arvamusele lisatud projekti joonistest, et algselt oli

projektis ette nähtu profiil-plekk katuse paigaldamine. Lõikel, millel nähti ette Icopal

kätte KÄRG paigaldamine, puudus viide konkreetsele hoonele. Ekspertarvamuse lehel

27 selgitas ekspert näitlikult, milline oli olemasolev olukord ja milline oleks olnud

olukord siis, kui oleks paigaldatud profiilplekk-katus. AS T teatest hagejale nähtus, et

ettevõte pidas probleemiks bituumensindlite paigaldamist otse tiheda laudise peale.

Sindlite paigalduse kvaliteet oli halb. Katusel oli soojustuse ja puitaluse vahele jäetud

tuulutusvahe, aga sellel puudus väljund, polnud tehtud korstnaid ega tuulduvat harja.

Ekspertarvamusele lisatud fotost lk 30 nähtub tuulutuse puudumine.

29. Kohus leidis, et asjas ei ole tõendatud kindlustusjuhtumi toimumine. Tegemist ei

olnud kahjuga kodu koguriskikindlustuse tingimuste p 6.1 mõistes, mis luges

kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ette nähtamatut kahjustumist,

hävimist või kadumist. Kahjustused tekkisid pikaajalise perioodi jooksul. Enne

katusekatte avamist ja kahjustuste ulatuse kindlakstegemist oli aset leidnud mitu vee

läbijooksu.

Vee

läbijooksud

tekkisid

ekspertarvamuse

järgi

katusekatte

paigaldusvigade ehk ehitusvigade tõttu. Toimiva tuulutuse puudumise (ehk samuti

ehitus- ja projekteerimisvea tõttu) ei saanud konstruktsiooni sattunud vesi kuivada,

mis omakorda soodustas puitu lagundavate seente arengut ja suurendas kahjustusi.

Kahjustuste tekkimise aeg oli ekspertarvamuse järgi vähemalt 4-5 aastat, mistõttu ei

saanud tegemist olla ühelgi viisil ootamatu kahjustusega. Kahjustused tekkisid

tingimustes, mille olemasolu tõttu ei olnud kindlustustingimuste p-de 6.2.4, 6.2.6. ja

6.2.8. järgi selgelt tegu kindlustusjuhtumiga.

30. Hageja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 15

kehtestatud „Ehitise ekspertiisi tegemise korra“ § 1 lg 2 järgi ei reguleeri määrus

ekspertiiside tegemist tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluse käigus. Seega

ei pea tsiviilkohtumenetluse käigus teostatud ekspertiis nimetatud määruses toodud

vormi- ja sisunõuetele vastama ning kohus ei pea kontrollima ekspertarvamuse

vastavust

nimetatud

määruse

nõuetele.

Hageja

heitis

eksperdile

ette

projektdokumentatsiooni puudulikku analüüsi ja Tallinna Linnavalitsuse arhiivis

säilitatavate dokumentidega tutvumata jätmist, kuid hageja ei ole ise esitanud kohtule

selgitustele vaatamata nõuetekohast elamu projekti. Hageja poolt kohtule esitatud

projektdokumentatsioonis esinevad samad puudused, millele viitas ekspert. Asjaolu, et

ekspert kasutas arvamuse põhjendavas väljendit „suure tõenäosusega“, ei muuda

arvamust ebausaldusväärseks, sest ekspert vastas selgelt kõigile kohtu esitatud

küsimustele.

31. Praeguses vaidluses ei hinda kohus seda, kas kindlustusvõtja ise on vastutav hoonele

tekkinud

kahju

ja/või

ebakvaliteetse

ehitamise

ning

projekteerimise

eest.

Kindlustusandja saab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu alusel maksta hüvitise välja

vaid siis, kui kahju tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingus ei loetud

kindlustusjuhtumiks mitte igasugust ja mistahes põhjustel hoonele tekkinud kahju,

vaid sellist kahju, mis tekkis mõne ootamatu sündmuse tagajärjel. Selgelt oli välistatud

sellise kahju hüvitamine, mis oli tingitud ebakvaliteetsest ehitamisest või

projekteerimisest, seenkahjustuste levikust või vee tungimisest läbi katuse tavapärases

olukorras (ilma erakordsete loodusoludeta). Asjas kogutud tõenditest nähtus, et hoone

katuse projekteerimisel muudeti algselt planeeritud katusekatte materjali, jäeti

projekteerimata tuulutus ning katusekate paigaldati ebakvaliteetselt, mis omakorda

põhjustas vee tungimise läbi katuse, vee kondenseerumise ning seenkahjustuste

tekkimise ja leviku 4-5 aasta jooksul. Seega ei tekkinud kahju kindlustusjuhtumi

tagajärjel ning kostjal ei ole hageja ees kindlustuslepingust tulenevat hüvitamise

kohustust.

Apellatsioonkaebus

32. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada.

Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

33. Maakohtu otsus on oma põhistuses ning järeldustes, aga ka tõendite hindamise osas

ekslik, kohus rikkus menetlusõiguse reeglistikku. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab

kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt

lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Ühtki

VÕS § 423 lg-s 2, § 452 lg-s 1 või 2 nimetatud alustest kindlustusjuhtumi toimumist

välistavana või kindlustusandja poolt kahju hüvitamise kohustusest vabastavana

praegusel juhul ei esine.

34. Kodukindlustus ERGO Maksi hõlmas kindlustuskoha, aadressil XXXXXXX X,

Tallinnas asuva hoone (eramu) ja koduse vara. Hoone üheks elemendiks ning osaks on

selle katus ning katusekonstruktsioon. Kahjustused ja selle iseloom selgusid

katusekatte avamisel, kahju tekkimine ja kahju ise oli ootamatuseks. Ükski kehtiv

regulatsioon, kohtupraktika ei sätesta kindlustusjuhtumi saabumisele ajapiirangut. Ei

ole sätestatud kindlustusandja vabanemist vastutusest, kui kahjustus on toimunud

pikema aja jooksul. Kõik kindlustusjuhtumid on käsitletavad õnnetusena, kõik

õnnetused on oma olemuselt aga ootamatud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kohtu

hinnang, et kahju ilmnemine ei olnud hagejale ootamatu. Kohus ei ole oma positsiooni

selgelt põhistanud ega selgitanud, milline on ootamatult tekkinud kahju ning millistel

alustel 15.06.2012 tuvastatud hagejale tekkinud kahju seda ei ole, peale selle, et kahju

tekkis ajapikku. Asjaolu, et kahjustus võis tekkida pikaajalise protsessi mõjul, ei tee

kahjujuhtumit vähem ootamatuks või ettenägematuks.

35. E OÜ andis arvamuse kostja tellimusel ning jättis tähelepanuta nii tuulutuskorstnate

kui

tuulutusavade

olemasolu,

mis

on

tõendatud

pildiliste

tõenditega.

Tuulutuskorstnate ning tuulutusvahede olemasolu kinnitas oma hinnangus ka AS T

ning kohus. Adekvaatne aga ei ole kohtu hinnang selle kohta, et fotolt ei ole aru

saada, millised fotol olevatest korstnatest on tuulutuskorstnad – see küsimus oleks

tulnud lahendada kohtumenetluses enne otsuse tegemisele asumist, mitte aga tuua omi

kõhkluse välja alles otsuses. Kohus jättis välja selgitamata asjas olulist tähendust

omavad asjaolud, tõi otsusesse oma kõhklused, mis ei andnuks alust ühepoolse

järelduse tegemiseks ning ei ole võtnud seisukohta tõendites sisalduva võimaliku

vastuolu osas. Kohus ei ole täitnud eelmenetluses ette nähtud ülesandeid.

36. Kohus selgitas hagejale, et viimasel tuleb tõendada hoone ehitamist kehtinud nõuete

kohaselt, kuid hageja esitas kohtule ebatervikliku osa hoone projektist. Kohus leidis, et

täiendavalt esitatud projektdokumentatsioon oli varasemalt esitatust erinev. Kohtu

viidatud järeldused on kummastavad. Kui varasemalt esitatud dokumentatsioon oli

puudulik (ebaterviklik) ning hiljem esitatu oli terviklik, siis ei saab ette heita tervikliku

dokumentatsiooni erinevust ebaterviklikust. Menetluslikult oli tegemist korrektse

toimimisega

tervikliku

dokumentatsiooni

esitamisel.

Hageja

poolt

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega Inseneribüroo „R & K” poolt koostatud

ühepereelamu „FRED” tehnilise projekti esitamise tingis asjaolu, et kohtu poolt

nimetatud ekspert ei olnud arhiivis oleva projektdokumentatsiooniga, ehk ekspertiisi

läbiviimiseks vajaliku põhilise alusdokumentatsiooniga, üldse tutvunud. Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti arhiivis asuvast projektdokumentatsioonist oleks ekspert

pidanud asja lahendamisel ka lähtuma. Kõnealune dokumentatsioon esitati kohtule

esmakordselt 09.01.2014 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega

korduvalt.

37. Kohus leidis, et algselt nägi XXXXXXX X elamu projekt ette plekkkatuse rajamise.

Kui

kohtule

oli

hageja

poolt

esitatud

vastava

kinnitusmärkega

projektdokumentatsioon, mida ka kohus kinnitab, siis on kohus selline järeldus

arusaamatu. Ka kohtu eelnev arutlus selleks võimalust ega õigustust ei anna. Apellant

selgitab, et kohtule esitati erineval ajal mitmeid tõendeid, kuid dokumentatsioon,

milles on katusekatteks plekkmaterjal, oli esitatud näitamaks, millised muudatused

nähti ette ja tehti ehituses pärast kahjustatud katuse avamist ehk kindlustusjuhtumi

saabumist. On üllatav, et kohus esitatud tõendeid alles kohtuotsuses selliselt käsitleb,

et kohus oma otsuses sisuliselt vaidlustab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti faktilised

andmed ning kasutusloa kui õigusjõus oleva haldusakti.

38. Kohtuotsuses on ebaselgus tehnilistes üksikasjades. Kohtu ehitustehniline arutlus, et

profiilpleki paigaldamisel oleks väline katusekate olnud laineline ning oleksid

tekkinud loomulikud tuulutuse avad pleki ja selle all oleva laudise vahel, ei ole

millegagi põhjendatud – profiilplekist või mõnest muust lainelisest materjalist

katusekatet ei paigaldata sugugi mitte selle tõttu, et tuulutust tagada. Kui nii saaks

tehniliste küsimuste üle arutleda, siis muu materjaliga kui profiilplekk ei olekski õige

katust katta. Kohtu arutlus projektide erinevuse osas ei ole mõistetav pädeva

võimuorgani kinnitusega dokumentatsioon olemasolul, mille kohaselt toimus

ehitamine ja millisele lahendusele anti hiljem kasutusluba. Õigustatud on hageja

kriitika kohtumenetluse käigus läbi viidud katusekonstruktsioonide ekspertiisi kohta

11.08.2014 dokumendis „Hageja seisukoht ekspertiisi nr RTE 20/14 kohta”. Kriitikata

eksperdi koostatud akti hinnates asus kohus vaidlema AS-iga T selles, et ei ole selge,

millist projekti viimane hindas, jättes mulje haginõude vaidlustamise võimaluste

eesmärgipärasest otsimisest.

39. Kohus asus seisukohale, et Vastuvõtukomisjoni aktist 12.06.1997 ainuüksi ei saa

järeldada, et katusekatte paigaldamise osas kontrolliti katusekonstruktsioonide puhul

vajaliku tuulutuse olemasolu. Tegemist oli dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1

mõttes. Kohus vaidlustas sisuliselt tõendis sisalduva teabe, milleks puudus igasugune

alus, ehk siis kohus leidis sisuliselt, et kasutusluba anti ebaseaduslikule ehitisele.

40. XXXXXXX

X

eramu

ehitamine

1996.a.

toimus

kehtinud

ehitus-

ja

planeerimisseaduse § 51 ja 52 kohaselt kohaliku omavalitsuse järelevalveinseneri

kontrolli all. Ehitamiseks oli vajalik ehitusluba. Ehitusluba ei oleks antud, kui

1) ehitusprojekt

ei

vastanuks

kehtestatud

detailplaneeringule

ja

projekteerimistingimustele; 2) ehitusprojekti ei oleks koostanud või kontrollinud

kõrgharidusega

arhitekt

ja

vastava

ehituseriala

kõrgharidusega

insener;

3) projekteeritud ehitis kahjustanuks asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi ja

naabriga

ei

oldud

saavutatud

kokkulepet;

4) ehitusprojekt

ei

vastanuks

ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Riigikohus lahendis nr 3-3-1-46-13 selgitas,

et pädev asutus peab ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitusprojektis ei ole

arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (EhS § 24 lg 1 p 2). Ehitusloa väljaandmise

aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis

vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Ehitusprojekt tuleb koostada

niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust

õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4).

41. Ehitisele on väljastatud 12.06.1997 vastuvõtu akt koos kasutusloaga. Aktile on kantud

kinnitus, millise kohaselt: „Vastuvõtuks esitatud väikeelamu ehitustööd on lõpetatud.

Ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja –normidele ning keskkonna-,

tervise- ja tulekaitse nõuetele.“ Vastavalt kehtinud Ehitus- ja projekteerimisseadusele

väljastati kasutusluba pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste

täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-

62-03, et kasutusloa andmine on kaalutlusõiguslik otsus, mille langetamisel ei või

kohalik omavalitsus piirduda vaid ehitise projektikohasuse formaalse kontrolliga. Kui

kasutusloa andmisel ilmneb, et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest

ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik omavalitsus kasutusluba

väljastades seda viga tähelepanuta jätta. Lahendis nr 3-3-1-28-99 selgitas Riigikohus,

et kui ehitise püstitamiseks antud ehitusluba on nõuetekohaselt realiseeritud ja

ehitisele on antud kasutusluba, siis ei saa ehitist lugeda ehitusloata püstitatud ehitiseks

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg. 1 mõttes isegi ehitusloa

seadusevastaseks tunnistamisel. Maakohus aga leidis, et ehitise vastuvõtu akt ei tõenda

ehitise projektikohast rajamist ning jättis tähelepanuta pädevat kinnitust sisaldava

projektdokumentatsiooni ning arutles üksnes pärast katuse avamist koostatud

projektdokumentatsiooni üle, kui projekti üle, mille järgi kohtu arvates pidi algselt

ehitatama.

42. Kohus käsitles kohtumenetluse käigus läbi viidud XXXXXXX X hoone

katusekonstruktsioonide ekspertiisi nr RTE 20/14, mille osas kohus leidis, et hageja

kriitika ei ole õigustatud. Kohus leidis, et hageja poolt viidatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 20.02.2012 määrusega nr 15 kehtestatud „Ehitise

ekspertiisi tegemise kord” ei kohaldu. Viidatud korra oli ekspertiisi teostamisel

aluseks võtnud ekspert KP, kelle koostatud akti on kohus kriitikata pädevaks

hinnanud. Seenjuures ekspertiisiakti loendist nr 2 leiame kõnealuse korra. Kuivõrd

ekspert oli nimetatud korrast lähtunud, käsitles seda ka hageja. Kohus ei ole pidanud

küsitavaks eksperdi aktis sisalduvat.

43. Kohtu poolt ekspertiisiakti nr RTE 20/14 analüüs ei ole olnud usaldusväärne. Ekspert

leidis, et hoone konstruktsioone muudeti töö käigus ilma projekti muutmata ning tööd

teostati ilma projektita. Selline seisukoht on sügavalt eksitav. Ekspert ei oleks sellist

viga saanud teha ning kohut eksiteele viia, kui ta oleks tutvutud Tallinna Planeerimise

Ameti arhiivis oleva dokumentatsiooniga, ka ei ole ekspert Pilt osalenud ei hoone

ehitamisel ega võimalikul ümberehitamisel, samuti mitte vaatlejana, ega ka muul viisil

varasemalt objektiga kokku puutunud, millise mulje ta oma arutlusega jätab. Kui

ekspert leiab, et hoone konstruktsioone muudeti enne katusekatte avamist, siis ei ole

teada, millal, kelle poolt ja mis põhjusel seda tehti.

44. Ebaselgeks jääb kohtu järeldus, et eksperdi arvates ei olnud tõendatud katuse

ehitamine projektiga kooskõlas. Arusaadav ei ole, kas kohus leidis, et katust ehitati

ilma projektita või erinevalt projektist. Lause otsuses, et projekt nägi ette profiilplekist

katuse paigaldamise, viitab, et kohtu arvates ehitati projekti rikkudes. Täpsustatud ei

ole, millist projekti on silmas peetud ning milles seisnevad ebakõlad. Ekspert on

varasemalt leidnud ka, et ehitustöid teostati üldse ilma projektita. Mis alustel luges

kohus õigeks eksperdi väite, et joonistel, mis nägid ette Icopal katte, puudus seos

XXXXXXX X elamuga, otsusest ei selgu.

45. Kohus tegi küll asjakohase viite Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaaskirjaga

varustatud projektdokumentatsioonile, kuid seejärel läheb sujuvalt üle profiilpleki

omaduste kirjeldamisele ning leiab, et elamus tehti muudatusi algse projektiga

võrreldes, muudatusi ei tehtud aga katuse osas. Ning lõpetab tõdemusega, et katus tuli

katta kattega „Kärg“. Viidatud punkti algus ja lõpp peegeldavad olukorda

adekvaatselt, kuid plekkkatusest kõneldes on tekkinud suur segadus. Kõikidest

tõenditest nähtuvalt oli katusekatte avamise hetkel katusel ruberoidkate, nii nagu seda

nägi ette projektdokumentatsioon ja nii nagu ka algselt ehitati ja millisele ehitisele anti

ka kasutusluba. Pärast katuse katte avamist, mil ilmnes kahjustus ja apellant algatas

kahjunõude, tõepoolest vahetati kate plekkprofiilkatuse vastu. Kuid toimingud pärast

ruberoid kattega kaetud katuse avamist ei oma asja menetlemisega seost, need on

illustratiivse tähendusega.

46. Lisaks eeltoodule ei ole kohus andnud hinnangut sellele, kas ja missugust tähendust

omab menetluses läbi viidud eksperthinnanguga võrreldes asjaolu, et E OÜ esitatud

seisukohtadest tulenes, et põhiliseks lekke põhjuseks oli soodsate tuulte korral sadevee

ülesvool katusekonstruktsiooni ning AS T hinnangul olid kahjustused tingitud

vihmavee läbivoolust ilmastikust tulenevalt läbi katusekatte, kusjuures vee läbivoolu

tingisid AS T hinnangul tugevad tuuled ja tormid, mis sundisid vett liikuma läbi

võimalike mikroavade, mis pikema aja jooksul pideva külmumise ja sulamise toimel

suurenesid.

47. Kohus ei ole andnud ka hinnangut hageja viitele selles, et vastavalt Riigikohtu

seisukohale lahendi nr 3-2-1-124-11 ei välista ehitusviga, kui see on õiguspäraselt

tuvastatud, kindlustushüvitise väljamõistmist. Antud juhul võimaliku ehitusvea

tuvastamine on toimunud väga küsitava menetluse käigus, seejuures võimalikku vigast

ehituse osa ennast nägemata. Mingeid seadusest tulenevaid välistusi kindlustushüvitise

tasumisel ei esine. Ekspertiis, millele kohus on kriitikata rajanud, on teostatud

tagantjärjele olukorras, kus elamul oli olemas juba uus katus, seega viidi ekspertiis

läbi kaudsete tõendite alusel (fotod, plaanid) ja siingi suudeti algne dokumentatsioon

ning

hilisemate

muudatuste

aluseks

olnud

(pärast

katsekatte

avamist)

projektlahendused omavahel segamini ajada. Apellant leiab, et isegi kui jätta kõrvale

eksperdi ekslemised dokumentatsiooniga ümber käimisel, ning arvestades AS T ja E

OÜ väiteid ilmastiku mõjude kohta katusekatte kahjustuse põhjustena, on ilmne et

eksperdi poolt tuvastatu ei olnud kindlasti otsene ja ainuke võimalik põhjus kahju

tekkel. Apellant on hoonet ehitades ning seda kasutades eeldanud, et projekteerimine

ja ehitus on olnud õiguspärased. Kahtlusteks puudus alus ka kindlustuskaitse andjail.

48. Kohus rajas otsuse

tervikuna menetluses läbi viidud ekspertiisile, mille

lähteseisukohad olid puudulikud, vildakad ja eksitavad. Kohus jättis kõrvale ja

hindamata teised asjas esitatud tõendid või tegi neist ekslikud ja vastuolulised

järeldused. Kohus ei ole igakülgselt kõiki asjaolusid ammendavalt uurinud, tegi

tõenditest meelevaldseid järeldusi, võttis kriitikavabalt aluseks vastuolulise

eksperthinnangu nr RTE 20/14, kohus ei ole ka kõikide oluliste asjaolude osas

seisukohta võtnud. Kohus jättis võtmata seisukoha, kas kindlustustingimuste p 6.2.4,

6.2.6 ja 6.2.8 on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud

lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud

tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi.

Vastustaja seisukoht

49. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

50. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kolleegium

nõustub

esimese

astme

kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

51. Maakohus ei ole jätnud välja selgitamata asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid.

Kohus palus kohtuistungitel korduvalt hagejal esitada tõendid kahjujuhtumi toimumise

kohta, mida hageja ei teinud. Eksperdi ülesandeks ekspertiisi koostamisel ei olnud

tuvastada, millal ja kelle poolt muudeti hoone konstruktsioone. Eksperdile said esitada

küsimusi mõlemad pooled. Kui hageja soovis vastuseid eeltoodud küsimustele, siis oli

tal see võimalus.

52. Pooled on kindlustuslepingus ja selle osaks olevas Kodu Koguriskitingimustes (KT)

kokku leppinud, millistel tingimustel kahju ei hüvitata. KT p 6.1 järgi loeti

kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist,

hävimist või kadumist. KT p 6.2 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on

ebakvaliteetne projekteerimis-, ehitus-, remondi-, või hooldustöö, sobimatu või

praakmaterjal. KT p 6.2.8 järgi ei kuulu hüvitamisele kahju, mille on põhjustanud hoone

või rajatise avadest läbi katuse, seinte või muude ehitustarindite sisse tunginud vihm,

lumi või lumesulamise vesi, rahe või rahesulamise vesi, va juhtumid, kui avade

tekkimine on saanud võimalikuks tormi, rahe või rüsijää tõttu. Tekkinud avad peavad

olema tuvastatavad. Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti

vähemalt 18m sekundis. Samuti on KT p 6.2.4 järgi välistatud kahju hüvitamine, mille

on põhjustanud kindlustusobjekti tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine,

korrodeerumine, materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus, vamm pikaajaline

lagunemine.

53. Kohus on otsuses õigesti jõudnud järeldusele, et kui hageja ise on kostjale

hüvitistaotluses deklareerinud, et vesi on aastate jooksul tormide mõjul leidnud pääsu

katusekatte alla, kuid samas katusekattel endal nähtavaid kahjustusi ei olnud, katuse

soojustus oli niiske, hallitas ja taladel oli mädanik sees, siis esineb KT p-s 6.2.4 toodud

välistus, mille kohaselt hüvitamisele ei kuulu kahjud, mille põhjuseks on pikaajaline

protsess. Pikaajaline protsess ei ole ootamatu ja ettenägematu juhtum.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

55. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend

kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles

menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),

andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja

vajadusel

neid

tõendavate

dokumentide

esitamiseks

ning

kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud

tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja

materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

56. Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu

eelmärgitud lahendis antud juhistest.

Kaija Kaijanen Tiit Kollom Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/