3-15-347/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJuri Ustimenko esitas 10. veebruaril 2015. a Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esitatud taotluses palub J. Ustimenko peatada karistuse kehtivus distsiplinaarmenetluses nr 140 12. jaanuari 2015. a raporti peale. J. Ustimenko märgib, et määratud karistus 10 ööpäeva kartserit on erakordselt range.
Legislator headnote
AI generated3-15-347/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-15-347 Määruse kuupäev
12. veebruar 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Ustimenko taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Resolutsioon
1. Jätta Juri Ustimenko taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud
1. Juri Ustimenko esitas 10. veebruaril 2015. a Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esitatud taotluses palub J. Ustimenko peatada karistuse kehtivus distsiplinaarmenetluses nr 140 12. jaanuari 2015. a raporti peale. J. Ustimenko märgib, et määratud karistus 10 ööpäeva kartserit on erakordselt range.
2. Tartu Halduskohus edastas 10. veebruaril 2015. a kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus teatada, kas taotluses märgitud 12. jaanuari 2015. a raport on Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning juhul kui on, teatada, kas J. Ustimenko on esitanud vanglale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
3. 11. veebruaril 2015. a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu vangla vastus kohtu nõudele. Kohtunõude vastuses märgib Tartu Vangla, et 12. jaanuari 2015. a koostati J. Ustimenko suhtes ettekanne, mille alusel algatati distsiplinaarmenetlus ning 9. veebruari 2015. a käskkirjaga määrati J. Ustimenkole distsiplinaarkaristusena kartserikaristus 10 ööpäeva. Samuti selgitatakse vastuses, et 11. veebruari 2015. a seisuga ei ole J. Ustimenko 9. veebruari 2015. a käskkirjale vaiet esitanud.
Kohtu seisukoht
4. Juri Ustimenko on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse distsiplinaarmenetluses määratud karistuse kehtivuse peatamiseks, kohtu poolt tõlgendatuna - distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse ja/ või täitmise peatamiseks.
5. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg 5 järgi taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist.
J. Ustimenko on kohtule esitatud taotluses märkinud, et palub peatada karistuse kehtivus distsiplinaarmenetluses nr 140 12. jaanuari 2015. a raporti peale. Kohus mõistab J. Ustimenko taotlust selliselt, et J. Ustimenko taotleb 12. jaanuari 2015. a ettekande alusel alustatud distsiplinaarmenetluses määratud karistuse täideviimise peatamist või käskkirja kehtivuse peatamist. Kartserikaristus oli J. Ustimenkole määratud 9. veebruari 2015. a käskkirjaga.
Tartu Vangla 11. veebruari 2015. a vastusest kohtu päringule nähtub, et J. Ustimenko ei ole vangla poole pöördunud vaidega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel vaidemenetlus. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole J. Ustimenko esitanud ka käskkirja vaidlustamiseks kaebust halduskohtule, liiatigi on seda laadi vaidlustes seadusega kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei oleks vastav kaebus ka käesoleval ajal lubatav.
Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus HKMS § 249 lg 3 teisest lausest tulenevalt J. Ustimenko vastava taotluse läbi vaatamata.
6. Kohus selgitab lisaks, et kaebajal on võimalus pärast 9. veebruari 2014. a käskkirja peale vanglale vaide esitamist esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja täitmise peatamiseks ja vaide võimaliku rahuldamata jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise järgselt ka kaebus käskkirja tühistamiseks . Käesoleval juhul on kaebaja kohtu poole pöördunud ennatlikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roby Koik kohtunik