1-14-5213/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5213 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 29. jaanuari 2015 määrus M.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu M.A, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 11.09.2014 otsusega tunnistati M.A süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M.A eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust alates 08.06.2014.

2. Tartu Vangla esitas 03.12.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohtu hinnangul ei ole M.A sobilik käitumiskontrollile allutamiseks ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. 3.1.

Maakohus tõi M.A puhul positiivsena välja, et süüdlasel puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning vabanedes on tal olemas kindel elukoht. Samas on M.A varasemalt viis korda kriminaalkorras karistatud ja maakohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu oleks oma varasemast käitumisest õigeid järeldusi teinud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad M.A suunamiseks õiguskuulekale teele.

3.2. Esimese astme kohus tõi välja, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.03.2014 määrusega kuulutati M.A tagaotsitavaks, kuna isiku asukoht ei olnud teada ning temaga ei olnud võimalik menetlustoiminguid läbi viia. Tartu Maakohus kohaldas 27.03.2014 määrusega M.A suhtes tõkendina vahistamist. Käitumiskontrolliga aga kaasneb kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, kuid eeltoodut arvesse võttes eksisteerib maakohtu arvates oht, et süüdlane võib käitumiskontrolli kohustust rikkuda. Ka varasemad kriminaalhooldused ei ole M.A möödunud edukalt. Olenemata käitumiskontrolli kohaldamisest jätkas isik alkoholi kuritarvitamist, ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule ning viimasel katseajal pani toime joobes juhtimise. Kohtu arvates kinnitab M.A varasem käitumine, et süüdlane ei sobi kriminaalhooldusele allutamiseks.

3.3. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M.A poolt toime pandud kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega. Süüdlane tunnistab probleemi, on korduvalt käinud alkoholivastasel ravil, kuid hindab selle tulemuslikkust kesiseks. Selged plaanid alkoholi tarvitamisest loobumiseks tal puuduvad ning kinnipeetav ei ole ka vangistuses tegelenud enda sõltuvusprobleemidest vabanemisega. Ka puudub süüdlasel vabanedes kindel töökoht, mis raskendab vabanemisel tema majanduslikku toimetulekut. Kuivõrd M.A on pannud toime varavastaseid kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil, eksisteerib tema puhul majanduslikesse raskustesse sattudes oht taas kuritegelikule teele naasta. M.A suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud ning süüdlane on nende poolt mõjutatav. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.A , kes palub tühistada 29.01.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav leiab, et maakohus tugines tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel üksnes varasematele kuritegudele ning jättis tähelepanuta asjaolu, et M.A-le on vabaduses töökoht tagatud. Süüdimõistetu soovib ennetähtaegselt vabanedes alustada rahaliste nõuete tasumist ja olla abiks oma üksinda elavale 79 aastasele emale.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et M.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kuigi M.A puhul saab positiivsena tuua välja distsiplinaarkaristuste puudumise, elukoha olemasolu ja lähedaste toetuse, ei piisa nendest asjaoludest isiku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et M.A eelnev elukäik, sh kriminaalkaristused, kriminaalhoolduse rikkumine ja menetlusest kõrvalehoidumine ning alkoholiprobleem välistavad tema tingimisi vangistusest vabastamise.

7. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M.A ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ning nõustuda ei saa süüdimõistetu väitega, et arvestati üksnes isiku varasemaid kuritegusid. Seoses M.A väidetava töökohaga XXX OÜ-s märgib kohtukolleegium, et kuna kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et süüdimõistetul oleks garantiikiri nimetatud tööandjalt, ei saa ka vastavat töökohta käsitleda kindlana. Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks ka kindla töökoha olemasolu XXX OÜ-s kaasa M.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest isikut negatiivselt iseloomustavad asjaolusid kaaluvad üles positiivsed.

8. Kohtukolleegium nõustub täielikult esimese astme kohtuga selles, et ilmselt ei ole ka kriminaalhooldus piisav meede suunamaks M.A õiguskuulekale teele.

8.1. Kinnipeetava varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, kuna isik ei ole olnud motiveeritud järgima kontrollnõudeid ega täitma talle pandud kohustusi. Ka praegu kannab M.A karistust katseajal toime pandud kuriteo eest. M.A tahtmatusest teha koostööd ametivõimudega annab kinnitust ka menetlusest kõrvalehoidumine. Isiku eelnev elukäik näitab, et M.A puudub soov järgida kehtestatud reegleid ning pidada kinni seadustest. Ka ei ole süüdimõistetu suutnud lahendada enda alkoholiprobleeme, mis on põhjustanud järjest uute kuritegude toimepanemist.

8.2. Kuna M.A on juba nii mitu korda kohtu usaldust kuritarvitanud ning kõigest hoolimata jätkanud uute süütegude toimepanemist, ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et sellel korral suudaks M.A kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja uute süütegude toimepanemisest hoiduda. Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et olukorras, kus isiku puhul esineb väga suur tõenäosus kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseks ja uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrus muutmata ja M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma