1-14-5901/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-5901 (14230100250) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed ja Sten Lind Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Liina Kaev Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

4. veebruar 2015, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Valery N.I (N.I) KarS 199 lg 2 p süüdistus § es 4, 5 ja § 200 lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 otsus

üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Valery N.I, üüdistatava kaitsja s Leelo Viil Prokurör Ringkonnaprokurör Andra Sild Süüdistatav

Valery N.I, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXX X- , Tallinn, viibib vahi all Tallinna XX Vanglas, kodakondsuseta, emakeel vene keel, XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras töökoht puudub, korduvalt karistatud: viimati Harju Maakohtu 27.10.2008 kohtuotsusega KarS § 418 lg 1 ja KarS § 200 lg 2 p järgi vangist kahtlustatavana usega 4 aastat 11 kuud 28 päeva, kinni peetud 05.11.2013 - 06.11.2013 ja 30.01.2014, alates 31.01.2014 kohaldatud . tõkend vahistamine

Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 otsus Valery N.I suhtes j muutmata. ätta

2. Apellatsioon

rahuldamata. id jätta 3. Vanalinna Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsja Leelo Viili poolt Valery N.I apellatsioonimenetluseks ettevalmistamisel ja kohtuistungil

240 (kakssada eurot), sealhulgas osutatud riigi õigusabi eest nelikümmend käibemaks (nelikümmend ) eurot.

4. KrMS Valery N.I-lt Eesti Vabariigi kasuks 240 (kakssada

185 lg 2 alusel välja mõista nelikümmend määratud kaitsjale makstud tasu katteks. eurot),

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. veebruaril 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 otsusega tunnistati Valery N.I 4, 5 süüdi KarS § 199 lg 2 p järgi ja karistati 2 aastase vangistusega; süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati 6 aastase vangistusega. KarS liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistust. KarS § 68 lg 1 alu päeva ja sel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti ähtajaline vangistus t

5 aastat 11 kuud 28 päeva, alates kinnipidamise päevast, s.o 30.01.2014. Menetluskuludena mõisteti N.I-lt riigituludesse välja sundraha 887,50 eurot määratud ja kaitsjale makstud tasu osaliselt, summas 880 eurot, s.o menetluskulud kokku 1767,50 eurot. Menetluskulud

3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kaitsjatasu summas 440 tuleb KrMS § 180 lg

eurot

3 alusel riigi kanda. jäeti KrMS § 180 lg

Kannatanu MS N.I-lt

292 eurot.

kasuks mõisteti välja

2. N.I tema, olles isikuks, kes on varem

KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi mõisteti süüdi selles, et toime pannud röövimise, 06.01.2014 kella 16.00 paiku, Tallinnas XXXXXXXXXX XX asuva XXXXXX XXXXXXXXXX juures, haaras võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult kuid vägivalda kasutamata, alaealise käest mobiiltelefoni LG Optimus 4 II, imei AT - koodiga XXXXXXXXXXXXXXXX, koos selles oleva Tele 2 SIM-kaardiga nr XXXXXXXX, kogumaksumusega 108 eurot ning põgenes koos telefoniga kuriteopaigast; samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud va süüdi selles, et rguse ja röövimise, 25.01.2014 kella 22.00 paiku, viibides Tallinnas XXXXXXXXX X asuva maja trepikojas, haaras X võõra vallasasja ebaseadusliku hõivamise eesmärgil, avalikult kuid vägivalda kasutamata, alaealise VV - käest mobiiltelefoni HTC Desire 500 maksumusega 230 eurot, koos selles olnud Elisa SIM kaardiga nr XXXXXXX MicroSD 4GB, maksumusega 12 eurot. Varastatud ja mälukaardiga mobiiltelefoniga jooksis N.I trepikojast välja, kuid kannatanu järgnes talle ning pakkus telefoni tagasisaamiseks 50 eurot. N.I haaras kannatanu käest 50 eurose kupüüri, rebides -

seejuures rahatähe pooleks ja olles korjanud üles kupüüri teise osa, mis äest maha kukkus, VV k põgenes N.I sündmuskohalt, põhjustades oma tegevusega materiaalse kahju

292 eurot. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõisteti N.I süüdi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 04.09.2013 ajavahemikul kella 03.00 03.50, Tallinnas XXXXX XXX XX – asuva maja juures, ründas selja tagant tänaval kõndivat . Haarates naisel käega kaela ümbert kinni, lõi N.I teise käega kannatanule OM

korduvalt vas OM tu pead. Seejärel haaras ta kuuluva musta värvi käekoti, väärtusega 80 eurot, milles olid: punast värvi kosmeetikakott koos kosmeetikaga koguväärtusega 400 eurot; Dolce&Gabbanna taskupeegel väärtusega 50 eurot; sularaha summas 1320 eurot; mobiiltelefon HTC Wildfire S (XXXXXXX) väärtusega 450 eurot; pruuni värvi nahaga kaunistatud metallplasku väärtusega 120 eurot; musta värvi rahakott väärtusega 65 eurot; 2 Swedbank pangakaarti ja välismaalase pass nr XXXXXXXXXX

OM nimele ning jooksis sündmuskohalt minema. Sellise tegevusega põhjustas N.I kannatanu OM füüsilist valu ja punetused kaela piirkonnas, samuti materiaalse kahju kogusummas 2485 eurot.

3. Maakohus

leidis, et esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi on täies mahus tõendamist leidnud ja s pani kuriteod toime kavatsetusega.

200 lg 2 p 4 üüdistatav Puutuvalt süüdistusse KarS § järgi leidis kohus, et süüdistatava ütlused tõendite kogumist tervikuna kui ebausaldusväärsed tuleb kõrvale jä ei ole kooskõlas kannatanu ütlustega, mida kohus peab tõepäraseks üüdistatava tta, need . S

poolt antud ütlused smärgist vabaneda KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo on kantud ee

toimepanemisele järgnevast kriminaalvastutusest. Kuigi tõendatud o n, et mobiiltelefon HTC oli alates 4.09.2013 mõnda aega N.I valduses, ei nõustunud kohus kaitsjaga selles, et tegu tuleks ümber kvalifitseerida kuriteo toimepanemise tul ehk KarS § 202 emusena saadud vara omandamises lg asus veendunult seisukohale, et , mille koosseis

1 järgi. Kohus N.I pani toime röövimise näeb ette asja äravõtmist vägivallaga ning see uurimisel üheselt tuvastatud on antud kriminaalasja .

4. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebustes vaidlustavad N.I ja tema kaitsja L. Viil maakohtu otsuse osaliselt, s.o N.I süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistamises

.

4.1. Kaitsja leiab, et otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. otsuse tühistamis süüditunnistamise osas KarS § 200 Taotleb t N.I lg 2 p 4 järgi ja N.I süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada kergema karistus . e mõistmist Apellant on seisukohal, et kohus

igustavad asjaolud, jättis põhjendamatult käsitlemata süüdistatavat õ hindas , tehes tõendeid vääralt neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. ogutud tõendid ei võimalda ümberlükkamatult väita K

, et pani toim . N.I e se röövimi

Süüdistatav tunnistas oma süüd varast Süüdistatava kohtuistungil

atud mobiiltelefoni omandamises.

antud ütlustest nähtuvalt öösel karjumist ning nägi, et

kuulis ta 04.09.2013 XXXXXXX XX ristmikul naisterahvas istus maas ning midagi oli tal käega Süüdistatav nägi välja juhtunud.

nurga tagant jooksvat inimest,

S , kellega oli eelnevalt olnud baaris. S jooksis sellele järele, tundis ära „ “ üüdistatav selgitas sisu ja asjad olid maas laiali, seal oli ka mobiiltelefon, mille S

, et ta nägi, kuidas koti üles tõstis ning temale viskas.

Süüdistatava ütlustes esinenud vastuolusid, mille põhjal võinuks ei taotleda tema kohtueelses menetluses selgitused on eluliselt usutavad. Just antud ütluste avaldamist, tema ja põhjendused elulise usutavuse seisukohalt oli ebatõenäoline röövimise kavandamine ja toimepanemine süüdistuses kirjeldatud viisil pärast seda, kui N.I oli pika aja jooksul oodanud ja ka kannatanuga suhelnud hotelli ees ja fuajees turvakaamerate all ja teiste isikute juuresolekul. Sellest tulenevalt on usutav, et röövimise tegelik toimepanija võis kannatanut oodata väljas peidus olles ja rünnata ootamatult.

Kannatanu suhtes

, kelle 17.12.2013 vägivalla kasutamise osas on ütlusi andnud üksnes OM ülekuulamise protokollist ning kohtuistungil antud ütlust nähtuvalt on

est ta andnud diametraalselt erinevaid ütlusi, suhtlemist süüdistatavaga, hotellis viibimise aega, kirjeldades erinevalt varjanud tegelemist prostitutsiooniga. Tegelikkusele mittevastavad on selgitused käekotis olnud esemete ja nende maksumuse osas. T on kannatanu äiesti ebausutavad ütlused sõbrannalt suurema rahasumma saamise ja sellega baari minemise osas. Kannatanu tema ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka poolt väidetav löökide arv, mis on üheks olulisemaks väidetava röövimise asja Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga oluks. kannatanu ütluste tõepärasuses suhtes on üldse vägivalda kasutatud. Isiku läbivaatusel ei tuvastatud , kas tema ega fikseeritud ühtegi jälge sellest, et kannatanut oleks löödud, näos nähtavad vigastused kannatanu puudusid, huuled olid terved ja vigastusteta, käed terved ja marrastusteta, riided terved. Kannatanu kaela piirkonnas esinesid pindmised punetused. Vasaku jala külg oli määrdunud. Ka kohus on möönnud, et läbivaatuse protokollis kajastatud fototabelil ei ole kannatanu kaelal pindmised punetused nähtavad, kuid need on fikseeritud läbivaatuse protokolli ning kantud isiku vanemuurija poolt. Samas võis punetus kaelale tekkida muudel põhjustel, näiteks riietusesemete hõõrumisest, vasaku jala määrdumist võib põhjendada väga erinevalt. poolt kirjeldatud vägivalla Kannatanu tagajärjena peaksid olema tuvastatavad mingidki jäljed nendes kehapiirkondades, kuhu kannatanut väidetavalt löödi. ütluste vastuolulisusele, ei jätnud m Vaatamata kannatanu aakohus neid tervikuna tõendikogumist välja, osundades seejuures Riigikohtu lahendile 3-1-1-131-13, mille kohaselt tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. äesoleval K juhul ei ole kannatanu ütluste valikuline arvestamine õigustatud, kuna need on tervikuna äärmiselt vastuolulised, ei riimu teiste tõenditega ega ole eluliselt usutavad.

T asjaolud annavad aluse kaaluda

õenditest nähtuvad süüdistatava käitumise vastavust KarS § 202 lg

1 koosseisule. E kasutas i ole võimalik tuvastada asjaolusid, mille põhjal võiks väita, et N.I kannatanu suhtes vägivalda või soovis osaleda teise isiku teos.

Kaitsja leiab sedagi, et N.I-le va isikule on mõistetud kuriteo raskusele ja süüdistata mittevastav karistus ja arvestada tuleks süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on k , ohtueelse menetluse algusest alates andnud põhjalikke ütlusi ja olnud koostööaldis süüdistataval on X last.

4.2. leiab enda apellatsioonis, et esitatud selg N.I apellatsioonis täiendavalt itustest nähtuvalt ei ole tema pannud toime kuritegu

ja kannatanu OM kohtueelsel KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ütlused uurimisel ja kohtuistungil on vastuolulised. Talle on mõistetud raske karistus.

5. Ringkonnakohtu istungil s a kaitsja toetasid apellatsioone, taotlesid maakohtu üüdistatav ja tem otsuse tühistamist N.I süüdi vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, millega tunnistada ja KarS

§ 202 lg 1 järgi ja kergem e mõistmist Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta a karistus . id

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. seaduslik ja põhjendatud

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6. materjalide ja apellatsioonidega ning Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et esitatud apellatsioon maakohtu ot id suse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus N.I KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüditunnistamisel faktiliste asjaolude tuvastamisel eksinud ega tõendite hindamisel vigu teinud. Maakohus on k otsuses nr 3-1-1-94-

ooskõlas Riigikohtu

04 väljendatud seisukohaga kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses põhjalikult analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole kummutanud. Vaidlustatud võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. kohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg Maa -s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on riigikohus märkinud, et poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on põhjendanud, miks ta süüdistuses KarS § 200 lg 2 p N.I

4 järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumi arvates on kohtuniku siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitav. Et apellant kohtu motiividega ei nõustu, ei tähenda seda, et kohus ei ole oma otsustust motiveerinud.

Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-

12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1).

Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude - kordamist vajalikuks.

7. pellandid leiavad , et N.I ei ole Mõlemad a jätkuvalt süüdistuses märgitud ajal KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrim , mistõttu ineeritavat kuritegu toime pannud kuulub tema tegu kvalifitseerimisele KarS tunnistanud kannatanu OM mobiiltelefoni § 202 lg 1 järgi, kuivõrd süüdistatav on üksnes HTC omandamist ja hoidmist. Kohtukolleegium ei jaga apellantide seisukohta selles, et asjas puuduvad tõendid, millised kinnitavad, röövimise et pani toime N.I . Apellatsioonidesse puutuvalt märgib järgmist. kohtukolleegium

Nähtuvalt kohtuistungil uuritud tõenditest, eelkõige tuginedes kannatanu ütlustele OM , kannatanu läbivaatuse protokollis fikseeritud kuriteojälgede kirjeldu , 24.10.2013 äratundmiseks esitamise sele protokollile ning Politsei- SK kohta, ja Piirivalveameti Migratsioonijärelevalve büroo vastusele välistas kohus põhjendatult röövimise pani toime või kolmas isik,

apellantide kaitseversiooni, et SK mitte aga atav. Kuigi kannatanu tema pea süüdist ütlused kohtumenetluse käigus erinevad üksnes piirkonda sooritatud s

löökide arvu , on kannatanu andud menetluse käigus üheseid ütlusi selle kohta, et teda jälitas ja tema suhtes kasutas vägivalda üks mees, kelles ta tundis ära süüdistatava.

Lisaks nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et ja N.I ei ole fotodel omavahel sedavõrd SK sarnased, et kannatanu võinuks teda röövinud isikus eksida (I kd tl 114, tl 156). Kannatanu on kirjeldanud tema suhtes toime pandud tegu menetluse käigus ühte moodi, nimelt samal ajal kui teda hoiti selja tagant kõrist kinni, löödi teda mitmel korral pea piirkonda. Kannatanu kaelal fikseeritud nähtavad pindmised punetused, arvestades kannatanu ütlusi asja tehiolude kohta, ei saa kohtukolleegiu

mi arvates tekkida näiteks riietusesemete hõõrumisest, nagu leiab kaitsja. Löögid pea piirkonda, eriti juustega kaetud alale, ei pruugigi jätta alati nähtavaid jälgi. nahale Kannatanu ütlustega on röövimise koosseisu kuuluva vägivalla kasutamine võõra vara üleminekuks tõendamist leidnud. - Tulenevalt KarS § 200 lg s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. põhjendatult lugenud Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus tuvastatuks, et N.I kasutas suhtes omakorda k ON vägivalda, mida asutas ära kannatanu asjade hõivamiseks. Õigu usaldusväärseks statult, osundades Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-131-13, luges maakohus kannatanu ütlused, mis riimuvad teiste tõenditega ja on eluliselt usutavad.

8. Maakohus on analüüsinud KrMS § 312 p 2 mõtte kohaselt süüdistatava ütlusi ja asunud ko need tuleb htukolleegiumi arvates põhjendatult seisukohale, et ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja jätta. Ka kohtukolleegium leiab, et tuvastatud tehiolud ei anna alust kahtluseks, et röövimise pani toime kolmas isik. Maakohtu istungil vahetult uuritud salvestiselt (kd I, lk 77) nähtub, et algselt sisenesid hotelli O koos kaaslasega ja N.I . Kell 03:12 väljuvad M hotellist kahekesi kannatanu ja süüdistatav ning 03:42 tuleb kannatanu hotelli tagasi üksinda ilma käekotita. Kannatanu ütluste kohaselt püüdis ta hotellist väljudes süüdistatavast vabaneda ja liikus mööda tänavat edasi. Viibides röövimise hetkel tänaval kahekesi, pidanuks OM tajuma, et röövimise juures oleks viibinud peale süüdistatava veel isikuid. Seega on maakohus süüdistatava ja ütluste tõelevastavuse otsustamisel lähtunud eelkõige kannatanu

objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud st ei nähtu asjaoludest. Et ka apellatsioonide uusi asjaolusid, millised välistaksid N.I le KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava röövimis - e toimepanemise, s N.I tegevus on nõustub kohtukolleegium otsuse esitatud järeldusega, et süüdistuses esitatud mahus tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Paralleeli tõmbamine sarnase teokirjeldusega esitatud süüdistusega, k modus operandi innitavad üksnes kohtu põhjendusi, miks luges kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks.

9. Apellandid on vaidlustanud ka süüdistatavale mõistetud karistust, leides, et see on liiga range ega vasta va isikule. kuriteo raskusele ja süüdistata S on lubatav juhul, kui tuvastatakse, et üüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul ringkonnakohus selliseid minetusi ei tuvastanud. Kohtukolleegium jõudis järeldusele, et maakohus on süüdistatava tegevusele andnud õige hinnangu ega rahuldanud apellantide taotlust N.I teo ümberkvalifitseerimiseks röövimiselt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena. Seega sellel põhistusel karistuse kergendamiseks alust ei ole. Kohtukolleegium leiab sedagi, et maakohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud kõikide apellantide poolt esitatud asjaoludega. Maakohus on selgesõnaliselt märkinud, et karistuse mõistmisel arvestab N.I kahetsust, kuid seda üksnes alaealiste suhtes toime pandud varguseepisoodide osas. Röövimise episoodis on N.I oma süüd kategooriliselt eitanud ega pole kahetsust avaldanud. Karistusregistri andmetel omab süüdistatav nelja kehtivat kriminaalkaristust. Vabanedes karistuse kandmiselt 13.06.2013, pani N.I uue kuriteo, s.o samuti röövimise, toime ligi kolme kuu möödudes. Karistusõiguslik hinnang iga uue toimepandud kuriteo puhul peab olema rangem ning täitma karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus rõhutas õigustatult, et kui -

isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. N.I-le KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kohtu poolt mõistetud karistus 6 aastat vangistust on sanktsiooni miinimummäärast küll kõrgem, kuid samas sellises määras, mis peab mõjutama süüdis edaspidi õiguskuulekalt käituma ning paneks mõtlema, et tatavat uue kuriteo toimepanemisega ei saa . kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine

10. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotlused õigusabi osutamisega seotud tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Apellatsiooni koostanud kaitsja on taotlenud kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise, kohtuotsuse analüüsi, süüdistatava nõustamise ja apellatsiooni koostamise eest koos käibemaksuga

144 euro hüvitamist ning süüdistatava apellatsiooniga tutvumise, nõustamise ja kohtuistungil osalemise eest koos käibemaksuga 96 euro hüvitamist. Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlusi põhjendatuteks ja riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust vajalikuks ja mõistlikuks. täielikult Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et maakohtu otsuse muutmata jätmisel kannab apellatsioonimenetluse kulud isik, kellel need on tekkinud.

Käesolevas asjas vaatas ringkonnakohus kriminaalasja läbi süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonide alusel. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata, N.I jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. kanda tuleb jätta õigusabiga seotud kulutused summas 240 eurot.

11. ohtukolleegium seisukohal, et apellatsioonide Ülaltoodust tulenevalt on k s esitatud väited ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 342 lg 3 p 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014 otsuse N.I suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind Urmas Reinola Ivi Kesküla